2-24-16872/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-16872

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16872

Tsiviilasi

D.E hagi D.C vastu pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

3 500 eurot

Hageja: D.E (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme

(Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; e-post xxx);

Kostja: D.C (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Vadim Vilde (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

17.02.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.E hagi D.C vastu 02.11.2023. a surnud D.E (isikukood xxx) pärandvara

jagamise nõudes.

2. Lõpetada D.E ja D.C ühisomand kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinna

linn, XXX, registriosa number xxx, kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt korraldab kinnisasja

avaliku enampakkumise kohtutäitur ning enampakkumise tulem jagatakse peale

kohtutäituri tasu ja täitekulude mahaarvamist D.E ja D.C vahel võrdselt.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude rahaline suurus ja jaotus

5. Määrata hageja D.E menetluskulude suuruseks 2045,65 eurot.

6. Jätta kostja D.C menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

7. Jätta hageja D.E menetluskulud kostja D.C kanda ja D.C menetluskulud tema enda

kanda.

2-24-16872

8. Välja mõista kostja D.C-lt hagejale D.E-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(2045,65 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul apelleeritava otsuse

kättesaamisest arvates.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, kostja vastus ja menetluse käik

1. 06.11.2024. a hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kumbki 02.11.2023. a surnud D.E

(isikukood xxx) pärandvara ½ suuruse mõttelise osa pärijad. Pärandvara hulka kuulub kinnistu

asukohaga XXX, registriosa nr xxx, mille ühisomanikena on kinnistustraamatusse sisse kantud

pooled. Kinnistul asub ühepereelamu, mille kaheks eraldi reaalosaks (so korteriomanditeks)

ehitamine ei ole hagejale teadaolevalt maakorralduslikult ega ehitustehniliselt võimalik, ühtlasi

oleks selline reaalosadeks jagamine ka äärmiselt kulukas ja ehitustehniliselt

keerukas/ebamõistlik. Kinnistu suurus on 1157 m2 ning kinnistu jagamine kaheks eraldi

kinnistuks ei ole hagejale teadaolevalt võimalik planeeringust tulenevate piirangute tõttu.

2. Hageja ei soovi pärandvara hulka kuuluva kinnisasja jagamisel kinnistu endale jätmist ega

Kinnistu reaalosadeks jagamist. Ka kostja ei ole avaldanud soovi jätta kinnistut pärandava

jagamisel endale. Hageja hinnangul on seega ainuke mõistlik viis kinnistu osas ühisomandi

lõpetamiseks selliselt, et kinnistu müüakse ja saadud rahalised vahendid jagatakse peale

müügikulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt.

3. Hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi ühisomandi lõpetamise osas. Kostja on olnud

põhimõtteliselt nõus kinnistu võõrandamise ja raha jagamisega aga pooled pole saavutanud

kokkulepet kinnistu müügihinna osas.

4. 28.11.2024. a vastuses hagiavaldusele võttis kostja õigeks, et poolte ühisomandisse kuulub

kinnisasi registriosa numbriga xxx ning et pooled oma isa pärijad, kumbki ½ suuruses mõttelises

osas. Kostja võtab õigeks, et kaasomandi jagamine on vajalik, sest kostja ei ole võimeline

kinnisasja endale jätma ja selle eest hagejale hüvitist maksma. Kostja pakkus kompromissina

kaasomandiks oleva kinnistu müüki poolte vahel kokkulepitud kinnisvarabüroo vahendusel,

müügihinnast tasutaks maakleri tasu ning ülejääk jagataks poolte vahel vastavalt kaasomandiosa

suurusele. Kostja palus kohtul määrata tähtaeg kompromissi sõlmimiseks.

5. Hageja palus 05.12.2024. a menetlusdokumendis vastuseks kostja vastusele anda pooltele

tähtaeg kompromissi sõlmimiseks hiljemalt 12.12.2024 ning esitas võimaliku kompromisslepingu

projekti.

6. Kohus rahuldas poolte taotluse ja andis 05.12.2024. a pooltele tähtaja kuni 12.12.2024 sõlmida

vaidluse lahendamiseks kompromiss.

2-24-16872

Pooled kohtu antud tähtajaks kompromissi ei sõlminud, mistõttu hageja esitas 12.12.2024. a

taotluse hagi rahuldamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

7. Kohus edastas pooltele 18.12.2024. a teistkordse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja koos

ettepanekuga edastas võimaliku kompromisslepingu projekti ning andis tähtaja kompromissi

sõlmimiseks hiljemalt 15. jaanuariks 2025. a-ks.

Pooled teavitasid kohut 15.01.2025, et nad ei saavutanud kokkulepet. Kostja hinnangul ei vasta

kohtu poolt pakutud kompromiss poolte ootustele.

8. 17.02.2025. a kohtuistungil kinnitas kostja, et kaasomandi võib lõpetada. Kostja väljendas, et

ta ei ole nõus sellega kuidas hageja avaldas maakleri vahendusel vaidlusaluse kinnistu

müügikuulutuse ja kinnistu hinna.

Kohus andis pooltele tähtaja kuni 21.02.2025 arutada kokkuleppe saavutamise võimalust, kui

nüüd on selgem see põhjus, miks kostja varem kompromissi ei sõlminud. Kui pooled kokkulepet

ei saavuta, siis hiljemalt 28.02.2025 peavad pooled esitama menetluskulude nimekirjad, misjärel

teeb kohus lahendi.

Kohtuotsuse põhjendus

9. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat

(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara

ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.

PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara

jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti

õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale

PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende

pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.

Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.

Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti.

Asjaolu, et hageja ja kostja on 02.11.2023. a surnud D.E (isikukood xxx) pärijad võrdsetes

mõttelistes osades, on tõendatud 14.11.2023. a pärandi vastuvõtmise avaldusega (dtl 10-12) ning

15.12.2023. a pärimistunnistusega (dtl 15-16).

Seega on hagejal õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu.

10. Asjaolu, et hageja ja kostja on Tallinnas, XXX asuva kinniasja, registriosa numbriga xxx,

ühisomanikud, on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 17-18).

Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva

asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Sama põhimõte sisaldub ka PärS § 152 lg-es 4.

2-24-16872

11. Hageja nõuab kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel

ja selle tulem jagatakse poolte vahel võrdselt.

Käesolevas asjas ei ole pooled tõendanud ega esile toonud, et kaasomanikud oleks kaasomandi

lõpetamise kokkuleppega välistanud või seda muul viisil reguleerinud.

Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS

§ 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Käesoleval juhul on kohtu

menetluses ainult hageja nõue lõpetada kaasomand selle müümisega avalikul enampakkumisel.

Kostja vastuhagi, milles ta taotleks mõnel muul viisil kaasomandi lõpetamist, esitanud ei ole.

Kostja on viidanud küll võimalusele elamu korteriomanditeks jagamiseks aga ei ole esitanud

vastuhagi, et kohus saaks seda võimalust kaaluda.

Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu

põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud

kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama

kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on

omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet.

Kostja ei ole esile toonud ühtegi sellest asjaolu, millest tuleneks, et kaasomandi lõpetamine ei

oleks õiglane. Kostja on väljendanud vastuses hagiavaldusele ning ka kohtuistungil oma soovi

kaasomand lõpetada.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte ühisomandi vaidlusalusele

kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamisel poolte vahel

võrdsetes osades.

12. Vaidlusalune kinnisasi ei ole kummagi ühisomaniku elukohaks, mistõttu ei kaasne selle

müügiga kellelegi elukoha kaotust. Kuna pooled on vaielnud kinnisasja võimaliku väärtuse üle,

siis selle müümine avalikul enampakkumisel selgitab kõige kiiremini ja objektiivsemalt välja

selle tegeliku turuhinna. Kumbki ühisomanik saab enampakkumise järel koheselt hüvitise oma

omandiosa kaotuse eest. Kaasomandi lõpetamine kohtutäituri vahendusel ei ole ka

märkimisväärselt kallis protsess. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ning jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

14. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Kuigi kaasomandi lõpetamise asjas võiks kohus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda,

peab kohus käesolevas asjas põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja käitumine käesolevas menetluses on olnud irratsionaalne. Ühest küljest on kostja

menetluses läbivalt olnud nõus kaasomandi lõpetamisega aga ei ole korduvalt nõustunud

arusaamatutel põhjustel ei hageja ega kohtu poolt korduvalt pakutud kompromissettepanekutega.

2-24-16872

Põhjus, mis kostja ei soovi kompromissi sõlmida, jäi kohtule lõpuni arusaamatuks ka peale

17.02.2025. a kohtuistungit.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulusid nende endi kanda,

sest kostja põhjustas oma ebamõistliku käitumisega hagejale menetluskulusid. Seda menetlust

oleks olnud võimalik tervikuna vältida, kui kostja oleks mõistlikul viisil otsinud kokkulepet

vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt või kohtumenetluses kompromissi sõlmimise teel.

15. Hageja 18.02.2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv

420 eurot ja kulutused õigusabile 1625,65 eurot (koos käibemaksuga), arvestusega tunnitasu

158,60 eurot tunnis, ajakuluga 10 tundi ja 15 minutit. Hageja menetluskulud kokku 2045,65

eurot.

Hageja palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga, sest ta ei ole

käibemaksukohuslane ja ei saa esitatud arvetel kajastatud käibemaksu maha arvata. Hageja palub

lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb D.C-l tasuda D.E-le

lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtu hinnangul vastab hageja õigusabi maht asja sisule ja keerukusele. Samuti on

turutingimustega kooskõlas ning tavapärane hageja poolt saadud õigusabi tunnitasu. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja 18.02.2025. a taotluse ja määrab hageja menetluskulude

suuruseks 2045,65 eurot ja mõistab kostjalt välja tasumisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.

16. 17.02.2025. a kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja esitada menetluskulude nimekiri

hiljemalt 28.02.2025 ning tähtaja seisukoha vastaspoole menetluskulude nimekirjale esitamiseks

07.03.2025.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja 14.03.2025. a ehk kohtu poolt määratud tähtaega

rikkudes. Esitatud 14.03.2025. a menetlusdokumendis ei taotle kostja tähtaja ennistamist.

Kuna kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ega taotlenud tähtaja ennistamist, ei

määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik