3-25-641/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-641

Haldusasi

M.J kaebus Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuse

kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2024 hinnangule

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. 11.03.2025 saabus Tallinna Halduskohtule M.J kaebus järgmiste nõuetega: 1) Tühistada

Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

27.02.2024 antud hinnang M.J 31.10.2024 esitatud avaldusele (protokoll nr 101, punkt 15); 2)

Kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) M.J avaldust uuesti

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis läbi vaatama ja seaduse kohaselt hindama,

alternatiivselt kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult moodustama samaväärne

ekspertkomisjon, mis 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku

tähtaja jooksul) samaväärse hinnangu annab, lähtudes Tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjonile kehtinud hinnangu andmise korrast; 3) Tuvastada, et Terviseteenuse

kvaliteedi ekspertkomisjon luges õigusvastaselt oma 27.02.2024 hinnangus OÜ MPPK poolt

esitatud lisa „EER terviselugu LP sissekanded.pdf” tervishoiuteenuse osutamist tõendavaks

dokumendiks.

Lisaks palub kaebaja avalikustatavas lahendis muuta kaebaja ja tema lapse andmed

anonüümseks.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 20 eurot. Kaebaja nõustub asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kaebaja on lisanud kaebusele mh vaidlustatud Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2024 hinnangu M.J 31.10.2024

avaldusele, milles jõuti kokkuvõtvalt järeldusele, et: „Vaimse tervise õelt lapsele osutatud

tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud oodatava hoolega,

ravivigu tehtud ei ole.“

Ühtlasi selgitati hinnangus, et: „TKE on nõuandev komisjon, mille ülesanne on hinnangu

andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile, kuid TKE ei lahenda

tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlus- ja rahaküsimusi. TKE hinnang on

eriarstidest ekspertide arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi.

TKE hinnangu sisu ei saa muuta ega vaidlustada, sest ühe ekspertide kogu arvamusega

rahulolematu isik, olemata ise vastava eriala ekspert, võib alati taotleda hinnangut teistelt

ekspertidelt. TKE-lt hinnangu taotlemise võimalus loodi patsiendile selleks, et tal oleks

võimalik saada tasuta eksperdihinnang (TKE-sse pöördumine on riigilõivuvaba) enne hagi

esitamist kohtusse. TKE hinnangud on kasutatavad tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus neil

nagu igal teiselgi tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab hinnanguid

kogumis teiste talle esitatud tõenditega.“

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.02.2025 hinnangu näol ei ole tegemisest

haldusakti või toiminguga HKMS § 6 mõttes, millele kaebaja saaks kaebuse esitada. Nagu ka

27.02.2025 hinnangus endas on selgitatud, siis tegemist on eriarstidest ekspertide

arvamusega, mis ei tekita aga kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi ning see ei ole

seetõttu ka eraldi vaidlustav. Teisisõnu tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

eksperthinnangul ei ole juriidilist jõudu ning see ei lahenda ka juriidilisi ega ka rahalisi

vaidluseid seoses kahju hüvitamisega.

Juhul kui kaebaja ei nõutu selle hinnanguga, siis on tal võimalik tellida ise eraldi hinnang

teistelt ekspertidelt. Samuti on kaebajal võimalik juhul kui ta leiab, et tehtud on raviviga

pöörduda hagiga tsiviilkohtusse.

Kohus selgitab veel kaebajale, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikke

vaidlusi, mis on tekkinud seoses tervisehoiuteenuse osutamisega (v.a kinnipeetavate isikute

puhul). Kaebaja kaebuse sisuliseks eesmärgiks on antud juhul luua endale sobiv tõend

tsiviilkohtumenetluseks. Kuna selliste tõendite loomine ei ole haldusmenetluse ülesandeks,

siis ei saa halduskohus ka tuvastada, kas antud ekspertkomisjoni hinnang (tõend

tsiviilkohtumenetluses esitamiseks) on õige või mitte. Sellist võimalust halduskohtumenetluse

seadustik ette ei näe. Tsiviilkohtumenetluses esitatud tõendite usaldusväärsust on kaebajal

võimalik kahtluse alla esitades vastavad seisukohad vastavas kohtumenetluses. Kui

ekspertkomisjoni hinnang kaebajale ei sobi, on tal võimalik see kasutamata jätta ja tugineda

enda kogutavale muule asjakohasele tõendile (eksperthinnangule).

Kuivõrd antud juhul puudub asjas toiming või haldusakt, millega oleks kaebaja subjektiivseid

õigusi riivatud ja millele saaks halduskohtule kaebuse esitada, siis tuleb kaebus tagastada.

(HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik