2-24-532/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

18. märts 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-532

Tsiviilasi

S. S. hagi D. S. vastu elatise nõudes

Hagihind

3850,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. S. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: J. T. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: D. L.

Kostja: D. S. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: O. S.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata S. S. hagi D. S. vastu tagasiulatuva elatise kogusummas 1507,60 euro

väljamõistmiseks.

3. Välja mõista D. S.lt S. S. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 11.01.2024.a kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot baasumma) +

50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest),

mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2024.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste

suuruse muutmisele järgnevast kuust.

4. D. S.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 08. kuupäevaks J. T.

arvelduskontole nr EEXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 11.01.2024.a kohtule hagi D. S. vastu elatise nõudes. Lapsevanemad ei ela

alates novembrist 2022.a enam koos ning hageja elab emaga. 2023.a veebruaris pöördus

hageja ema korduvalt kostja poole maksta hagejale elatist. Vanemahüvitis oli

registreeritud kostja nimele. Vastavalt kokkuleppele kostja saatis vanemahüvitise lapse

emale ja tulenevalt sellest ei saa käesolevad rahasummad perioodil 01.11.2022.a kuni

31.07.2023.a olla elatisena käsitletavad. Hageja taotleb hagis edasiulatuva elatise

väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas. Samuti nõub hageja tagasiulatuvat

elatist perioodi 01.02.2023.a kuni 31.12.2023.a eest kogusummas 1507,60 eurot. Hageja

palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Lapsevanemad elasid koos kuni märts 2023.a lõpuni.

Alates novembrist 2022.a oli lastevanemate vahel tülid, kuid pooltel oli ühine

majapidamine. Seega ei ole tagasiulatuva elatise nõue alates 01.02.2023.a põhjendatud.

Kostja sissetulekud on vähenenud ning pole võimalik tagasiulatuvat nõuet täies ulatuses

tasuda. Kostja saab aru vajadusest tasuda edasiulatuvat elatist, kuid kogu tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel, käiks see kostjale üle jõu ja oleks koormav. See omakorda võib

edaspidi mõjutada ka vanema ja lapse vahelisi suhteid. Kostja palub menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

6. Kohus tegi pooltele ka 15.03.2024.a kompromissettepaneku (dtl 57). Kostja nõustus

kompromissettepanekuga (dtl 59). Hageja sellega ei nõustunud (dtl 62).

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 6). Kostja ei vaidle

igakuisele miinimummääras elatisele vastu (dtl 41-43).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

9. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

10. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

11. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva

elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates

11.01.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale

elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

12. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

13. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hageja hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 08. kuupäevaks.

Tagasiulatuva elatise nõue

14. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2023.a kuni

31.12.2023.a eest kogusummas 1507,60 eurot (dtl 5-6, 64). Kohus leiab, et kuna

hagiavaldus esitati kohtule 11.01.2024.a, siis saab tagasiulatuva elatise nõude esitada

alates 11.02.2023.a.

16. Kostja vaidleb tagasiulatuvale elatise nõudele vastu, kuna nõude rahuldamine koormaks

kostjat ebamõistlikult. Samuti elasid lapsevanemad koos kuni märtsi lõpuni 2023.a (dtl

39-40).

17. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Riigikohus on 25.05.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 selgitanud,

et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vaata Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, punktid 11 ja 12).

18. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on küsinud kostjalt elatist kirjavahetuse teel

üksnes veebruar-märts 2023.a (dtl 10-14). Rohkem kohtule tõendeid esitatud ei ole. Hagi

on kohtule esitatud aga alles 11.01.2024.a. Seega ei ole ole usutav, et hageja igapäevased

vajadused jäid rahuldamata, vastasel juhul oleks hageja pöördunud hagiga kohtusse

varasemalt. Samuti on hageja kinnitanud, et perioodil juuli 2023.a kuni jaanuar 2024.a on

kostja elatist tasunud 250 eurot kuus. Seega ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga,

kus elatist pole tagasiulatuva perioodi ajal üldse tasutud. Kohtu hinnangul paneks antud

juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks

kostjale ebamõistlikult koormav.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi

11.02.2023.a. kuni 31.12.2023.a eest kogusummas 1507,60 eurot, tuleb jätta rahuldamata.

20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

21. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3850,57 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

22. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik