DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

8181 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2011-10-31

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1-08-8316 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8316 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Ruslan Lavrinenko süüdistus KarS § 2681 lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Svetlana Rahlina (Lavrinenko) süü...

1-08-8316

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8316 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi Ruslan Lavrinenko süüdistus KarS § 2681 lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Svetlana Rahlina (Lavrinenko) süüdistus KarS § 2681 lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Maksim Mihhaletski süüdistus KarS § 2681 järgi, Uno Esseri süüdistus KarS § 2681 järgi, Margarita Popovkina süüdistus KarS § 2681 järgi, Larissa Ljaštšenko süüdistuses KarS § 2681 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4. mai 2011. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Põhja ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling, Ruslan Lavrinenko kaitsja Marina Leis, Larissa Ljaštšenko kaitsja Mariann Tusti, Svetlana Rahlina kaitsja Mare Lust ja süüdistatav Uno Esser Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatavad Ruslan Lavrinenko 36209010356 elukoht xxxxxxxx xxxxxxxx x-xx, töötab xx-s xxxx xxx, karistatus puudub

Svetlana Rahlina 46105310221 elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xx, töötu, karistatus puudub

Maksim Mihhaletski 37607280235 elukoht xxxxxx xxxxxxx xxx x, xx xxxxx xxxxxxx xxxxx, karistatus puudub

Uno Esser 35601290361 elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xxx, töötab xx-s xxxxxxxxx xxxxx, karistatus puudub

2(25) Margarita Popovkina 462030352 elukoht xxxxxx xxxxx xx-x, töötab välismaal, varem karistatud 17.11.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 423 lg 1 järgi 9 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga

Larissa Ljaštšenko 46406290339 elukoht xxxxxx xxxxx xx-xx, töötu, karistatus puudub

Kaitsjad Vandeadvokaadid Mare Lust, Rein Kiviloo, Eva Rivis, Mariann Tusti ja advokaat Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 4. mai 2011. a otsus Ruslan Lavrinenko, Svetlana Rahlina, Maksim Mihhaletsi, Uno Esseri, Margarita Popovkina ja Larissa Ljaštšenko suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 31. oktoobril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistatavad olid antud kohtu alla alljärgnevas: 1.1 R. Lavrinenko ja S. Rahlina anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad ajavahemikus oktoobrist 1999 kuni 10.06.2004, võimaldasid ruumide kasutamist prostitutsiooniga tegelemiseks ning korduvalt vahendasid prostitutsiooni ja nimelt: R. Lavrinenko ja S. Rahlina, olles xx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx ja xxxxxx xxxxx xx asuva külalistemaja Infant kaasomanikud, värbasid sinna tööle administraatoreid, kelle hulgas olid A. Litvinova, L. Ljaštšenko, M. Popovkina, U. Esser ja teised uurimisega tuvastamata isikud, majandusdirektori M. Mihhailetski, aga samuti ka prostituute, kelle hulgas olid N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teised uurimisega tuvastamata naised, selgitasid neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reguleerisid administraatorite, majandusdirektori ja prostituutide tööd külalistemajas, reklaamisid külalistemaja Infant teenuseid, maksid makse prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast, jagasid prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud raha prostituutide, administraatorite ja taksojuhtide vahel ja maksid töötasu majandusdirektorile, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast, seega võimaldasid ruume prostitutsiooniga tegelemiseks ning vahendasid prostitutsiooni. Seega R. Lavrinenko ja S. Rahlina panid toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 268¹ lg 2 p 1).

Samuti anti R. Lavrinenko ja S. Rahlina kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad, olles alates 05.10.1999 kuni 17.09.2004 xx xxxxxxx (registrikood xxxxxxx) juhatuse liikmed, jätsid Äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; edaspidi ÄS) §-dest 180 lg 1 ning § 183 tulenevad esindus-,

3(25) juhtimis-ja raamatupidamise korraldamise kohustused, samuti maksekorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; kehtis kuni 01.07.2002; edaspidi MKS ) §-dest 8 lg 1 tulenevad rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmisega seotud kohustused täitmata. Nii jättis xx xxxxxxx maksuhaldurile esitamata tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid maksuperioodile aprill 2001 kuni juuni 2004 eest, millised oli maksukohustuslane kohustatud esitama hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, samuti esitasid xx xxxxxxx juhatuse liikmed R. L ja S. R valeandmeid käibedeklaratsioonides perioodi kohta aprill 2001 kuni ajuuni 2004, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 2 475 085 krooni.

Nimelt esitasid R. L ja S. R xx xxxxxx juhatuse liikmetena alates aprillist 2001 kuni juunini 2004 maksuhaldurile valeandmeid käibedeklaratsioonides Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 p 1 ja 4 ((RT I 1993, 60, 847; kehtis kuni 01.01.2002), KMS § 11 lg 1 (RTL 1996, 106, 589) sätestatud käibedeklaratsioonid nimetatud ajavahemikus baari läbimüügist ja numbritubade müügist laekunud sularaha kohta kokku 10 027 441 krooni kuude lõikes järgmiselt:

Periood/ deklari esitamise aeg Käibe- deklaratsio onis deklareerit ud 18% Käibe- deklaratsio onis deklareerit ud käib k Maksustat av käive panga- Kontole Laekunud lt Maksustat av käive kassasse laekunud lt Käibemaks laekunud summalt Maksustat ava käibe vahe Käibemaks u vahe 1 2 3 4 5 6 7 8 2001 aprill/ 25.09.2002 131 009 23 582 131009 241 353 43 444 110344 19 862 2001 mai/ 25.09.2002 157 499 28 350 155 848 315 663 56 816 158 164 28 469 2001 juuni/ 11.08.2003 246 873 44 437 246 405 442 290 79612 195 417 35 175 2001 juuli/ 15.10.2001 92 789 16 702 92 789 220 225 39 640 127 436 22 938 2001 august/ 29.10.2002 86 717 15 609 86 564 235 486 42 3S7 148 769 26 778 2001 september/ 29.10.2002 115 764 20 838 115 764 201 330 36 239 85 566 15 401 2001 oktoober/ 04.02.2003 175 076 31 513 175 102 249 418 44 895 74 342 13 382 2001 november/ 04.02.2003 128 349 23 102 128 385 267 377 48 128 139 028 25 026 2001 detsember / 04.02.2003 128 050 23 049 128 043 162 801 29 304 34 75! 6255 2001 kokku 1 262 126 227 182 1 259 909 2 335 943 420 468 1 073 817 193 286 2002 jaanuar/ 08.07.2003 72 736 13 093 71 804 173 465 31224 100 729 18 131 2002 veebruar/ 08.07.2003 116 206 20917 116 206 201 659 36 299 85453 15 382

4(25) 2002 märts/ 08.07.2003 128 445 23 120 143 304 199 605 35 929 71 160 12 809 2002 aprill/ 08.07.2003 120 796 21 744 120 796 206 350 37 143 85 554 15 399 2002 mai/ 07.08.2003 125 426 22 577 125 426 208 839 37 591 83 413 15 014 2002 juuni/ 169.07.2002 119 849 21573 119 849 248 020 44 644 128 171 23 071 2002 juuli/ 19.08.2002 164 373 29 588 164 373 237 859 42 815 73 486 13 227 2002 august/ 08.07.2003 104 433 18 798 100 487 214 775 38 659 110 342 19 861 2002 september/ 08.07.2003 114 796 20 663 114 795 214 874 38 677 100 078 18014 2002 oktoober/ 20.02.2004 159 163 28 649 156 980 317 839 57 211 158 676 28 562 2002 november/ 08.07.2003 134 962 24 293 134 962 285 717 51429 150 755 27 136 2002 detsember/ 08.07.2003 210425 37 877 210423 271 759 48 916 61 334 II 039 2002 kokku 1 571 610 282 892 1 579 405 2 780 761 500 537 1 209 151 217 645 2003 jaanuar/ 20.01.2004 72 991 13 138 72 991 125 375 22 567 52 384 9429 2003 veebruar/ 17.12.2003 99 786 17 961 99 786 139 432 25 098 39 646 7137 2003 märts/ 17.12.2003 132 734 23 892 132 734 223 176 40 172 90442 16 280 2003 aprill/ 17.12.2003 158 803 28 585 158 803 244 618 44 031 85 815 15 446 2003 mai/ 17.07.2003 243 393 43811 243 393 351 972 63 355 108 579 19 544 2003 juuni/ 30.09.2003 207 423 37 336 207 850 312 509 56 252 105 086 18916 2003 juuli/ 30.09.2003 202 592 36 467 202 592 306 458 55 162 103 866 18 695 2003 august/ 24.03.2004 105 485 18 987 105 485 217 690 39 184 112 205 20 197 2003september / 20.01.2004 234 176 42 152 234 176 261 147 47 006 26 971 4854 2003 oktoober/ 20.01.2004 251 082 45 195 249 096 290 502 52 290 39 420 7095 2003 november/ 30.06.2004 310470 55 885 310470 383 614 69 051 73 144 13 166 2003 detsember/ 30.06.2004 272 346 49 022 269 829 300 009 54 002 27 663 4980

5(25) 2003 kokku 2 291281 412 431 2 287 205 3 156 502 568 170 865 221 155 739 2004 jaanuar/ 30.06.2004 187 795 33 803 187 795 249 708 44 947 61 913 11 144 2004 veebruar/ 30.06.2004 132 833 23 910 132 839 219 174 39 451 86 341 15 541 2004 märts/ 30.06.2004 378 144 68 066 378 144 328 395 59 111 -49 749 -8955 2004 aprill/ 18.08.2004 102 300 18414 170 388 240 216 43 239 137916 24 825 2004 jaanuar- aprill kokku 810 072 144 193 869 166 1 037 493 186748 236 421 42 555 2002 jaanuar- 2004 aprill kokku 4 663 963 839 516 4 735 776 6 974 756 1 255 455 2 310 793 415 939 2004 mai/ 18.08.2004 96 800 17 424 343 452 510 780 91 940 413 980 74516 2004 juuni/ 18.08.2004 45 400 8172 316 404 205 962 37 073 160 562 28 901 2004 mai-juuni kokku 142 200 25 596 659 856 716 742 129 013 574 542 103 417 2001- 2004 kokku 6 068 289 1 092 294 6 655 541 10 027 441 1 804 936 3 959 152 712 642

Jättes nii OÜ xxxxxxxxx juhatuse liikmetena deklareerimata maksustatava käibe 1 073 817 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata kokku 193 286 krooni , millega rikkusid kuni 01.01.2002 kehtinud KMS § 10 p 1 ja 4, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 13 nimetatud määra järgi ja tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks. Samuti jätsid OÜ xxxxxxxx juhatuse liikmetena maksustatava käibe 2 310 793 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 415 939 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkusid kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 11 lg 1, mille kohaselt registreerimise päevast alates peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma sama seaduse §-s 20 sätestatud korras, maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks sama seaduse § 17 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Samuti jätsid OÜ xxxxxxx juhatuse liikmetena maksustatava käibe 574 542 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 103 417 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkus KMS § 29 lg 1, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, sama seaduse §-s 15 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maksuhaldurile valeandmete esitamisega käibemaksudeklaratsioonis jäi maksudena laekumata 712 642 krooni. Seega R. Lavrinenko ja S. Rahlina olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed esitasid käibemaksu deklaratsioonis maksuhaldurile valeandmed, mille tulemusel jäi maksudena

6(25) laekumata 500 000 krooni või enam, so pani toime KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis KrK § 148¹ lg 2 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007 KarS § 386 lg 1, alates 24.01.2007 KarS § 390 lg 1).

Samuti anti R. Lavrinenko ja S. Rahlina kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad, olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed, andsid juhatuse liikmetele R. Lavrinenkole ja S. Rahlinale TuMS § 48 lg 3 ja 4 mõttes erisoodustust, st osaühing tasus füüsiliste isikute isiklikke kulusid sõiduautode kasutamiseks, mis ei ole seotud ettevõtte huvidega ja eesmärkidega. OÜ Taigerfild juhatuse liikmed said erisoodustust perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 osaühingu väljamaksete näol arvelduskontolt nr 221012602686 Hansapangas ASile Hansa Liising Eesti kokku summas 1 117 572, 27 krooni ja Balti Kindlustusmaakleri OÜle kokku summas 171 510,37 krooni juhatuse liikme R. Lavrinenko (liisinguvõtja) ja AS Hansa Liising Eesti vahel 14.12.1999 sõlmitud liisingulepingu nr 996070L alusel järgnevalt:

Periood Väljamakse kokku s.h väljamakse summa ASile Hansa Liising Eesti s.h väljamakse summa Balti kindlustusmaakleri OÜle 1 2 3 4 200 1 Aprill 59 397.20 56 304.20 3093.00 2001 Mai 20 944.18 20 944.18

2001 Juuni 60 041.83 44 336.83 15 705.00 2001 juuli 25 145.55 25 145.55

2001 August 17 892.63 17 892.63

2001 September 10 305.76

305.76 2001 Oktoober 46 132.19 43 038.19 3094.00 2001 November 7252.93 7252.93

2001Detsemb er 43 038.18 43 038.18

2001 Kokku 290 150.45 257 952.69 32 197.76 2002 Jaanuar 20 754.37 7355.61 13 398.76 2002 Veebruar 25 145.55 25 145.55

2002 Mürts 35 741.44 25 435.68 10 305.76 2002 Aprill 45 665.81 43 128.81 2537.00 2002 Mai 25 383.78 25 383.78

2002 Juuni 17 222 63 7252,92 4969.7! 2002 Juuli 45 575.18 43 038.18 2537.00 2002 August 108 152.20 108 152.20

2002 September 17 892.62 17 892.62

2002 Oktoober 80 307.47 67 620.47 12 687.00 2002 Detsember 46 546.42 28 916.42 1 7 630.00 2002 Kokku 468 387.47 399 322.24 69 065.23 2003 Jaanuar 41207.09 28 520.09 1 2 687.00 2003 Veebruar 37 454.84 28 639.84 8815.00

7(25) 2003 Märts 28 659.50 28 659.50

2003 Aprill 26 121.29 15 971.29 10 150.00 2003 Mai 41 222.62 29 933.87 11 288.75 2003 Juuni 67 769.21 57 619.21 10 150.00 2003 Juuli 24 562.65 24 495.06 67.59 2003 September 48 637.40 48 637.40

2003 Oktoober 28 841.50 18 945.00 9896.50 2003 November 25 565.69 25 565.69

2003 Detsember 36 054.90 36 054.90

2003 Kokku 406 096.69 343 041.85 63 054.84 2004 Jaanuar 14 872.64 14 872.64

2004 Veebruar 32 935.74 25 743.20 7192.54 2004 Märts 25 556.66 25 556.66

2004 Aprill 14 929.39 14 929.39

2004 Mai 25 427.38 25 427.38

2004 Juuni 10 726.22 10 726.22

2004 Kokku 124 448.03 117 255.49 7192.54 2001-2004 KOKKU 1 289 082.64 1 117 572.27 171 510.37

Erisoodustuse andmisega juhatuse liikmetele pidi OÜ Taigerfild vastavalt TuMS § 48 lg 1 maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt ning TuMS § 54 lg 1 ja 4 kohaselt on kohustatud erisoodustust tegev isik esitama maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta ja kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. R. Lavrinenko ja S. Rahlina olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed jätsid erisoodustuselt maksmisele kuuluva tulumaksu deklareerimata ja maksmata järgmiselt:

Periood Tasutud erisoodustuse summa Tulumaks (veerg 2 x 26/74) 1 2 3 2001 Aprill 59 397 20 869 2001 Mai 20 944 7359 2001 Juuni 60 042 21 096 2001 Juuli 25 145 8835 2001 August 17 893 6287 2001 September 10 306 3621 2001 Oktoober 46 132 16 208 2001 November 7253 2548 2001 Detsember 43 038 15 121 2001 Kokku 290150 101 944 2002 Jaanuar 20 754 7292 2002 Veebruar 25 146 8835 2002 Märts 35 741 12 558

8(25) 2002 Aprill 45 666 16 045 2002 Mai 25 384 8918 2002 Juuni 17 223 6051 2002 Juuli 45 575 16013 2002 August 108 152 37 999 2002 September 17 893 6287 2002 Oktoober 80 307 28 216 2002 Detsember 46 546 16 354 2002 Kokku 46S 3S7 164 568 2003 Jaanuar 41 207 14 478 2003 Veebruar 37 455 13 160 2003 Märts 28 659 10 069 2003 Aprill 26 121 9178 2003 Mai 41 223 14 484 2003 Juuni 67 769 23 811 2003 Juuli 24 563 8630 2003 September 48 637 17 089 2003 Oktoober 28 842 10 133 2003 November 25 566 89 «3 2003 Detsember 36 055 12 668 2003 Kokku 406 097 142 683 2004 Jaanuar 14 873 5226 2004 Veebruar 32 936 11 572 2004 Märts 25 557 8979 200-1 Aprill 11929 5245 !004 Mai 25 427 8934 2004 Juuni 10 726 3769 2004 Kokku 124 448 43 725 200I-2003 KOKKU 1 289 082 452 920

Samuti R. Lavrinenko ja S. Rahlina, olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed rikkusid SMS § 9 lg 1 p 3 ja 4, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti vastavale piirkondlikule asutusele vastava maksudeklaratsiooni ja § 7 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Seisuga 11.06.2004 on OÜ Taigerfild jätnud juhatuse liikmetele R. Lavrinenko ja S. Rahuna tehtud erisoodustuselt deklareerimata ja eelarvesse tasumata sotsiaalmaksu 452 920 krooni | (1289082 + 452920) x 33%)] kuude lõikes alljärgnevalt:

Periood Tasutud erisoodustuse summa Tulumaks (veerg 2 x 26/74) Kokku (veerg 2 + veerg 3) Sotsiaalmaks (veerg 4 x 33%) 1 2 3 4 S 2001 Aprill 59 397 20 869 80 266 26 488 2001 Mai 20 944 7359 28 303 9340

9(25) 2001 Juuni 60 042 21 096 81 138 26 775 2001 Juuli 25 145 8835 33 980 11 213 2001 August 17 893 6287 24 180 7979 2001 September 10 306 3621 13 927 4596 2001 Oktoober 46 132 16 208 62 340 20 572 2001 November 7253 2548 9801 3234 2001 Detsember 43 038 15 121 58 159 19 192 2001 Kokku 290 150 101 944 392 094 129 389 2002 Jaanuar 20 754 7292 28 046 9255 2002 Veebruar 25 146 8835 33 981 11 214 2002 Märts 35 741 12 558 48 299 15 939 2002 Aprill 45 666 16 045 61 711 20 365 2002 Mai 25 384 8918 34 302 11 320 2002 Juuni 17 223 6051 23 274 7680 2002 Juuli 45 575 16 013 61 588 20 324 2002 Au«ust 108 152 37 999 146 151 48 230 2002 September 17 893 6287 24 180 7979 2002 Oktoober 80 307 28216 108523 35 813 2002 Detsember 46 546 16354 62900 20 757 2002 Kokku 468 387 164 568 632 955 208 876 2003 Jaanuar 41 207 14 478 55 68 5 18 376 2003 Veebruar 37 455 13 160 50615 16 703 2003 Märts 28 659 10 069 38 72S 12 780 2003 Aprill 26 121 9178 35 299 11 649 2003 Mai 41 223 14 484 55 707 18 383 2003 Juuni 67 769 23 811 91 580 30 221 2003 Juuli 24 563 8630 33 193 10 954 2003 September 48 637 17 089 65 726 21 690 2003 Oktoober 28 842 10 133 38 975 12 862 2003 November 25 566 8983 34 549 11401 2003 Detsember 36 055 12 668 48 723 16079 2003 Kokku 406 097 142 683 548 780 181 098 2004 Jaanuar 14 873 5226 2 0099 6633 2004 Veebruar 32 936 11 572 44 508 14 687 2004 Märts 25 557 8979 34 536 11 397 2004 Aprill 14 929 5245 20 174 6657 2004 Mai 25 427 8934 34 361 11 339 2004 Juuni 10 726 3769 14 495 4783

10(25) 2004 Kokku 124 448 43 725 168 173 55 496 2001-2004 Kokku 1 289 082 452 920 1 742 002 574 859

OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ajavahemikus 01.04.2001 kuni 11.06.2004 tegi OÜ Taigerfild sularahas töötasu väljamakseid M. Popovkinal, A. Litvinovale ja L. Ljaštšenkole kuude lõikes järgnevalt:

Kuu Anna Litvinova Larissa Ljaštšenko Margarita Popovkina 1 2 3 4 2001 Aprill 7250

2001 Mai 16 025 2001 Juuni 18 525 6050 2001 Juuli 12 650 5625 2001 August 15 025 5925 2001 September 1(1325 6250 2001 Oktoober 8875 8100 2001 November 10 900 7125

2001 Detsember 8002 4650

2001 Kokku 107 577 43 725

2002 Jaanuar 7925 4550

2002 Veebruar 5900 1150 4060 2002 Märts 8825 4175 1175 2002 Aprill S750 5225 3000 2002 Mai 8225 3650 5325 2002 Juuni 10 375 5275 3875 2002 Juuli 8625 2925 6350 2002 August 8150 3625 6925 2002 September 4325 5425 4325 2002 Oktoober 4675 8825 9575 2002 November 5075 63 5(1 8250 2002 Detsember 5475 5150 7025 2002 Kokku 86 325 59 325 59 885 2003 Jaanuar 3125 2100 5150 2003 Veebruar 1800 4175 2850 2003 Märts 5050 3950 6070 2003 Aprill 3800 5425 7745 2003 Mai 10 125 7075 5200 2003 Juuni 7500 4425 10 470 2003 Juuli 6450 7975 7525 2003 August 2375 4150 2400 2003 September 4625 3705 5300 2003 Oktoober 5775 2100 6400 2003 November 4200 6475 7050 2003 Detsember 5850 3475 4815 2003 Kokku 60 675 55 030 97 570 2001-2003 Kokku 254 577 158 080 130 860

11(25) 2004 Jaanuar 2275 2625 3125 2004 Veebruar 3025 2600 4680 2004 Märts 5450 1150 4800 2004 Aprill 2700 2975 3250 2004 Mai 8525 5550 9890 2004 Juuni 1900 2425 4125 2004 Kokku 23 875 17 325 29 870 2001-2003 Kokku 278 452 175 405 160 730 Töötajatele makstud töötasu kokku 614 587

R. Lavrinenko ja S. Rahlina, olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed rikkusid töötajatele makstud töötasudelt tulumaksu maksmata jätmisega ja vastava deklaratsiooni esitamata jätmisega Maksu- ja Tolliametile Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; edaspidi TuMS) § 40 lg 1 ja 2 sätteid, mille kohaselt OÜ Taigerfild, olles tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, oli kohustatud pidama tulumaksuseaduse §41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS §43 lg 1 sätestatud määradele ja vastavalt TuMS § 40 lg 4 oli kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Vastavalt TuMS § 40 lg 5 oli kohustatud esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. Eeltoodud TuMS sätestatud normide rikkumisega jättis OÜ Taigerfild juhatuse liige Ruslan Lavrinenko seisuga 11.06.2004 füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 171 880 krooni kuude lõikes järgmiselt:

Periood Sotsiaalmaksug a maksustatav väljamakse Tasumisele kuuluv kinnipeetud tulumaks Deklareeritud kinnipeetud tulumaks (vorm TSD) Ülekandmi sele kuuluv kinnipeetud tulumaks (veerg 3 - veerg 4) 1 2 3 4 5 2001 Aprill 9797 2547

2547 2001 Mai 21655 5630

5630 2001 Juuni 33 209 8634

8634 2001 Juuli 24 696 6421

6421 2001 August 28310 7360 7360 2001 September 22 399 5824 5824 2001 Oktoober 22 939 5964 5964 2001 November 24 007 5982 156 5826 2001 Detsember 16 746 4094 156 3938 2001 Kokku 203 758 52 456 312 52 144 2002 jaanuar 16 674 4032 216 3816 2002 Veebruar 18 906 4607 216 4391 2002 Maris 18 994 4630 216 4414 2002 Aprill 22816 5613 216 5397 2002 Mai 23 123 5692 216 5476 2002 Juuni 26 297 6509 216 6293 2002 Juuli 24 080 5939 216 5723 2002 August 25 171 6219 216 6003 2002 September I8 85S 4595 216 4379

12(25) 2002 Oktoober 31 143 7756 216 7540 2002 November 26 502 6562 216 6346 2002 detsember 23 737 5849 124 5725 2002 Kokku 276 301 68 003 2500 65 503 2003 jaanuar 14 004 3293 290 3003 2003 Veebruar 11 882 2749 290 2459 2003 Märts 20 490 4944 290 4654 2003 Aprill 23 172 5610 290 5320 2003 Mai 30 559 7519 290 7229 2003 Juuni 30 626 7517 290 7227 2003 Juuli 30 036 7361 290 7071 2003 August 11 642 2433 580 1853 2003 September 17 778 3734 876 2858 2003 oktoober 18 645 3961 876 3085 2003 November 24212 5876

5876 2003 detsember 14 101 3598

3598 2003 Kokku 247 147 58 595 4362 54 233 2001-2003 KOKKU 727 206 179 054 7174 171 880

Seisuga 11.06.2004 on OÜ Taigerfild jätnud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 221 124 krooni. Sellega rikkusid Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina OÜ Taigerfild juhatuse liikmetena SMS § 9 lg 1, mille kohaselt oli OÜ Taigerfild residendist juriidilise isikuna kohustatud arvestama SMS § 2 lõike 1 punktides 1 - 4, 6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta vastavalt kehtinud sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1). Samuti rikkusid R. Lavrinenko ja S. Rahlina OÜ Taigerfild juhatuse liikmetena SMS § 9 lõike 1 p 5 sätteid, mille kohaselt OÜ Taigerfild, olles sotsiaalmaksu maksja, oli kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. OÜ Taigerfild juhatuse liikmetena jätsid R. Lavrinenko ja S. Rahlina perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 Maksu- Tolliametile deklareerimata ja maksmata A. Litvinovale, L. Ljaštšenkole ja M. Popovkinale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu kuude lõikes järgmiselt:

Periood Sotsiaalmaks uga maksustatav väljamakse Arvestatud tasumisele kuuluv sotsiaalmaks (veerg 2 x 33%) Deklareeritud sotsiaalmaks (vorm TSD) Ülekandmisele kuuluv arvestatud sotsiaalmaks ( 3 4) 1 2 3 4 5 2001 Aprill 9797 3233

3233 2001 Mai 21 655 7146

7146 2001 Juuni 33 209 10 959

959 2001 Juuli 24 696 8150

8150 2001 August 28310 9342

9342 2001 September 22 399 7392

7392 2001 Oktoober 22 939 7570

7570 2001 November 22 407 7922 528 7394

13(25) 2001 Detsember 16 746 5526 528 1998 2001 kokku 203 758 67 240 1056 66 184 2002 Jaanuar 16 674 5502 611 4891 2002 Veebruar 18 906 6239 611 5628 2002 Märts 18 994 6268 611 5657 2002 Aprill 22816 7529 611 6918 2002 Mai 23 123 7631 61 1 7020 2002 Juuni 26 297 8678 611 8067 2002 Juuli 24 080 7946 611 7335 2002 August 25 171 8306 611 7695 2002 September 18 858 6223 611 5612 2002 Oktoober 31 143 10277 611 9666 2002 November 26 502 8746 611 8135 2002 Detsember 23 737 7833 493 7340 2002 kokku 276 301 91178 7214 83 964 2003 Jaanuar 14 004 4621 713 3908 2003 Veebruar 11 882 3921 713 3208 2003 Märts 20 490 6762 713 6049 2003 Aprill 23 172 7647 713 6934 2003 Mai 30 559 10 084 713 9371 2003 Juuni 30 626 10 107 699 9408 2003 Juuli 30 036 9912 699 9213 2003 August 11 642 3842 1398 2444 2003 September 17 778 5867 2111 3756 2003 Oktoober 18 645 6153 2111 4042 200! November 24 212 7990

7990 2003 Detsember 14 101 4653

4653 2003 kokku 247 147 81 559 10 583 70 976 2001-2003 KOKKU 727 206 239 977 18 853 221 124

Perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 võttis Ruslan Lavrinenko OÜ Taigerfild Hansapanga arvelduskontolt nr 221012602686 välja sularaha pangakontorist ja sularahaautomaadist kokku 3 220 493,75 krooni. Sellest summast kulutas R. Lavrinenko osa rahast OÜ Taigerfild tegevusega seotud kulude katmiseks, osa raha 428 527 krooni kandis oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas nr 221010320342, mida ei kulutatud OÜ Taigerfild poolt tehtud kulutuste tasumiseks. Võttes arvesse seda, et R. Lavrinenko oli ajavahemikus aprill 2001 kuni juuni 2004 OÜ Taigerfild juhatuse liige, käsitletakse tema arvele kantud sularaha 428 527 krooni juhatusel liikme tasuna ning tulenevalt TuMS §41 p 1 oleks pidanud OÜ Taigerfild pidama kinni juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgani liikme tasult tulumaksu kokku 150 564 krooni kuude lõikes järgnevalt:

Periood Tasutud erisoodustuse sumina Tulumaks (veerg 2 x 26/74) 1 2 3 2001 Juuni 53 527 18 807 2002 Veebruar 7000 2460 2002 Juuli 35 000 12 297 2003 September 108 500 38 122

14(25) 2003 Oktoober 27 000 9486 2003 November 136 000 47 784 2004 Jaanuar 55 000 19 324 2004 Veebruar 6500 2284 Kokku 428 527 150 564

Vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt pidi OÜ Taigerfild tasuma juhatuse liikmele Ruslan Lavrinenkole perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 tasutud väljamakselt sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1), kuid jättis sotsiaalmaksu deklareerimata ja tasumata kokku 191 000 krooni kuude lõikes järgmiselt:

Periood Brutosumma Sotsiaalmaks (veerg 4 x 1 2 3 2001 Juuni 72 334 23 870 2002 Veebruar 9459 3121 2002 Juuli 47 297 15 608 2003 September 146 621 48 385 2003 Oktoober 36 486 12 040 2003 November 183 784 60 648 2004 Jaanuar 74 324 24 527 2004 Veebruar 8784 2899 Kokku 579 089 191 098

Kokku jättis deklareerimata ja tasumata makse 1 762 443 krooni suuruses summas järgmiselt: Tulumaksu:

452 920 krooni Sotsiaalmaksu:

987 081 krooni Kinnipeetud tulumaksu:

322 442 krooni

Seega R. Lavrinenko ja S. Rahlina panid toime maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil ja kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, so KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis KrK § 148¹ lg 1 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007 KarS § 390 lg 1)

1.2

M. Mihhailetski anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus maist 2004 kuni 10.06.2004, töötades nn majandusdirektorina xxxxxxxxx xxxxxx xx asuvas külalistemajas Infant, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos R. Lavrinenko ja S. Rahlinaga, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxxx xxxxxx xx asuva külalistemaja Infant kaasomanikud, reguleeris administraatorite, nende hulgas A. L, L. L, M. P, U. E ja teiste uurimisel tuvastamata isikute tööd, samuti prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reklaamis külalistemaja Infant teenuseid ja värbas külalistemajja Infant tööle uusi prostituute, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani M. Mihhailetski toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 268¹ lg 2 p 1).

15(25) 1.3 U. Esser anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus september 2003 kuni 10.06.2004 töötades administraatorina külalistemajas „Infant“, asukohaga Järve 40, Tallinnas, vahendas korduvalt prostitutsiooni ja nimelt: koos R. L ja S. R, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxx xxxx xx asuva külalistemaja Infant kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori M. M ja administraatorite L. L, A. L, M. P ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani U. Esser toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 268¹ lg 2 p 1).

1.4

M. Popovkina anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus sügisest 2002 kuni 10.06.2004, töötades administraatorina xxxxxxxxxx xxxxx xx asuvas külalistemajas xxxxxx, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos R. L ja S. Rga, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxxx xxxxx xx asuva külalistemaja xxxxxx kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori M. M ja administraatorite L. L, A. L, U. Ei ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani M. Popovkina toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 268¹ lg 2 p 1).

1.5

L. Ljaštšenko anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus suvest 2001 kuni 10.06.2004, töötades administraatorina xxxxxxxx xxxxx xx asuvas külalistemajas xxxxxx, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos R. L ja S. Rga, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxxx xxxxx xx asuva külalistemaja xxxxx kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori M. M ja administraatorite M. P, A. L, U. Ei ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani L. Ljaštšenko toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KarS § 268¹ lg 2 p 1).

Harju Maakohtu 4. mai 2011. a otsusega üldmenetluses mõisteti süüdistatavad süüdi alljärgnevas:

2.1

Kohus mõistis R. Lavrinenko süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära summas 192 eurot, samuti mõistis kohus R. Lavrinenko süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot.

16(25) KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus lõplikuks liitkaristuseks rahalise karistuse 60 miinimumpäevamäära summas 192 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 10.06.2004- 29.06.2004, so 20 (kakskümmend) päeva ning luges mõistetud karistuse kantuks. Ühtlasi vähendas kohus R. Lavrinenkole esitatud süüdistuse mahtu juhatuse liikmele tehtud erisoodustuselt ja juhatuse liikme tasu väljamaksmiselt jäetud maksude deklareerimata jätmise ja nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu maksmata jätmise osas.

2.2.

Kohus mõistis S. Rahlina süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 96 miinimumpäevamäära summas 307,20 eurot, samuti mõistis kohus S. Rahlina süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus lõplikuks liitkaristuseks rahalise karistuse 96 miinimumpäevamäära summas 307,20 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 11.06.2004- 12.07.2004, so 32 päeva ja luges mõistetud karistuse kantuks. Ühtlasi vähendas kohus S. Rahlinale esitatud süüdistuse mahtu juhatuse liikmele tehtud erisoodustuselt ja juhatusel liikme tasu väljamaksmiselt jäetud maksude deklareerimata jätmise ja nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu maksmata jätmise osas.

2.3

Kohus mõistis M. Mihhailetski süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges rahaliseks karistuseks 24 miinimumpäevamäära summas 76,80 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti rahalise karistuse summas 76,80 eurot M. Mihhailetski suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.

2.4

Kohus mõistis U. Esseri süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges rahaliseks karistuseks 24 miinimumpäevamäära summas 76,80 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus summas 76,80 eurot U. Esseri suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.

2.5

Kohus mõistis M. Popovkina süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus summas 96 eurot M. Popovkina suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu.

2.6

Kohus mõistis L. Ljaštšenko süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus summas 96 eurot L. Ljaštšenko suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. L. Ljaštšenkolt mõisteti välja menetluskuluna 417,03 eurot sundraha ja 453,12 eurot määratud kaitsja tasu.

17(25) 2.7 R. Lavrinenkolt ja S. Rahlinalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 80 286,45 eurot. Tsiviilhagi summas 77 900, 31 eurot jäeti läbi vaatamata.

2.8

Baari läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 13 061,25 krooni tagastati R. Lavrinenkole.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör, R. Lavrinenko kaitsja M. Leis, L. Ljaštšenko kaitsja M. Tusti, S. Rahlina kaitsja M. Lust ja süüdistatav U. Esser.

3.1

Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Lavrinenkole, S. Rahlinale, M. Mihhailetskile, U. Esserile, M. Popovkinale ja L. Ljaštšenkole mõistetud karistuse osas ja mõista neile rangem karistus. Lisaks sellele taotleb prokurör kohtuotsuse tühistamist osas, millega tagastati R. Lavrinenkole baari läbiotsimise käigus leitud 13 061,25 krooni ning konfiskeerida see summa KarS § 831 alusel. Prokurör leiab, et kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikule. Kriminaalasja mahukust ja keerukust arvestades ei ole tegemist sedavõrd ebamõistlikult pika menetlusajaga, et kõikidele süüdistatavatele tulnuks mõista miinimum- või miinimumilähedased rahalised karistused tingimuslikult või lugeda karistused kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Karistuste mõistmisel on kohus jätnud tähelepanuta kuriteo toimepanemise pika aja jooksul ning Eesti Vabariigile tekitatud kahju suuruse. Menetlus kestis pikka aega seetõttu, et üle tuli kuulata ligi 30 tunnistajat, kellest osa elas välismaal ja osade asukohta ei olnudki võimalik kindlaks teha. Lisaks sellele pidas kohus võimalikuks lubada süüdistataval M. Popovkinal elada ja töötada välisriigis, mis põhjustas kohtuistungi edasilükkamise 3 korda seetõttu, et süüdistataval ei olnud võimalik saada lennupiletit Eestisse. Samuti jättis nimetatud süüdistatav kohtusse ühel korral ilmumata põhjusel, et talle olevat teatatud istungi aja muutmisest kuu võrra hilisemaks. Olukorras, kus kohtuistungid ei toimunud süüdistatavate kohtusse ilmumata jäämise tõttu 9 korral (haigestumised, väidetav avariisse sattumine, Eestisse saabumise võimatus, väidetavalt kohtu poolne teavitus istungiaja muutmisest), ei peaks kohus käsitlema menetluse venimist süüdistatavate olukorda ja karistust kergendava asjaoluna. Prokurör taotles maakohtus KarS § 83¹ alusel konfiskeerida läbiotsimisel xxxxxxx xx baarist leitud 13061,25 krooni. Kohus jättis nimetatud summa konfiskeerimata, motiveerimata oma sellist otsustust. Seetõttu taotleb prokurör selle rahasumma konfiskeerimist KarS § 831 alusel ringkonnakohtult.

3.2

R. Lavrinenko kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest tema kaitsealuse tegevuses puudub süüteokoosseis. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel, kuna on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist põhjendab kaitsja sellega, et ükski kohtus üle kuulatud tunnistajatest ei kinnitanud, et osutasid intiimteenuseid raha eest, vaid et elasid külalistemajas ja hoolitsesid klientide eest baaris, raha said tellitud alkoholi müügist. Maksmisele kuuluvate maksete ja vähemmakstud maksude kohta on Maksu- ja Tolliamet teinud järeldused S. Rahlinalt läbiotsimisel ära võetud kahes märkmikus tehtud kirjete ja firma pangaarvete alusel. Kaitsja leiab, et tegemist ei ole KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõenditega, mille alusel võiks teha süüdimõistva kohtuotsuse. Lisaks sellele ei ole teada, kes need märked on teinud ja kui usaldusväärsed need on. Süüdistuses esitatud teod leidsid aset ajavahemikul 1999-2004. aastal. Kriminaalmenetlust alustati 2004. aasta juunikuus. Prokurör esitas konkretiseeritud süüdistuse alles 2010. aastal. Menetlusaluste isikute tõttu pole menetlust venitatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib

18(25) kohus juhul, kui on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Kaitsja taotleb R. Lavrinenko suhtes menetluse lõpetamist.

3.3

S. Rahlina kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja oma kaitsealuse suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest tema tegevuses puudub süüteokoosseis. Prostitutsioon kui tasulise seksuaalpartnerluse pakkumine tähendab teenuse pakkumist, mis seisneb suguühenduses. Seega tõendatuse seisukohast peaks keegi tunnistama, et antud ruumides leidis aset seksuaalakt. S. Rahlina ei ole end prostitutsiooni vahendamises kunagi süüdi tunnistanud. Ükski tunnistaja ei kinnita, et külalistemajas pakuti seksuaalteenust. Tegemist oli baariga, kus tehti striptiisi ja võis ka ööbida. Kohtu viide, et KarS § 2681 lg 2 p 1 sätestatud kuritegu kuulub alates 16.07.2006 esimese astme kuritegude hulka ei ole asjakohane, sest kuritegu pandi toime enne seda. Samuti on tõendamata S. Rahlinale süüksarvatud maksukuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning möödunud on tsiviilhagi rahuldamise mõistlik aeg. Kohus on süüdistatava ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud. Erilise kaalu on kohus omistanud S. Rahlina poolt täidetud vihikutele, arvestamata teisi argumente. Kohus ei ole arvesse võtnud, et kohtueelses menetluses kuulati tunnistajaid üle öösiti ja avaldati neile moraalset survet.

3.4

L. Ljaštšenko kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja oma kaitsealuse suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest rikutud on süüdistatava õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kestnud antud kriminaalasja menetlus 7 aastat. Tegemist oli toimepanemise hetkel teise astme kuriteoga. Tegemist ei ole keeruka asjaga. Menetlus on veninud selle tõttu, et süüdistuse tunnistajad on püüdnud kohtust kõrvale hoida. Samuti on õige kohtu väide, et 2010. aasta oktoobris esitas prokuratuur uue süüdistuse ajal, milliseks olid planeeritud kohtuvaidlused. L. Ljaštšenko tõttu ei ole menetlus veninud. Põhjendamatu on temalt kohtukulude väljamõistmine niisuguses summas nagu kohus seda teinud on. Lisaks sellele ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et riigi poolt esitatud tsiviilhagi oleks mõjuvaks põhjuseks, miks ei ole võimalik süüdistatavaid õigeks mõista. Kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-6-11 käsitletakse kannatanu põhiõiguste kaitse vajalikkust pika menetluse korral, kuid märgitakse, et see ei käi riigi kohta, kuna riik ei saa olla põhiõiguste kandja.

3.5

Süüdistatav U. Esser taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest ta ei ole prostitutsiooni vahendamist toime pannud ega ole selle vahendamisest teadlik. Ta töötas külalistemajas administraatorina ja lähtus oma töös vaid administraatorile kehtestatud tööjuhendist. Tööjuhendi kohaselt väljastas ta külalistele numbritube, pidas selle üle rahalist arvestust ja jälgis majas puhtuse eest. Ükski tunnistaja ei kinnita, et U. Esser oleks reguleerinud prostituutide tööd ja vastu võtnud raha intiimteenuste osutamise eest. Ta ei saa vastutada tegude eest, mis pandi toime teises vahetuses ja teiste isikute poolt. Tunnistajate K. M ja C. X ütlustest nähtub, et baaris istumise ajal pakuti neile valida endale tüdruk ja maksta raha baaridaamile. Administraatorid istusid oma toas ega teadnud baaris toimuvast midagi. Samas on kohtumenetluse käigus ilmnenud, et tunnistajatena kinni peetud naisterahvaid hoiti eeluurimise käigus öö otsa kambris põrandal ja hiljem sunniti neid andma politseile vajalikke ütlusi. Osa neist keeldus varem antud ütlustest. Telefonikõnede salvestusel ei ole tema hääl. Kohtu põhjendus vene keele aktsendiga rääkimise kohta ei ole asjakohane, sest seda keelt võivad aktsendiga rääkida inglased, ukrainlased ja enamus teisi rahvusi. Lisaks sellele ei räägita nendes telefonikõnedes prostitutsiooni vahendamisest. Ta tahtis kohtule öelda, et ta ei ole prostitutsiooni vahendamises süüdi. Kuid

19(25) prokurör teda küsitleda ei soovinud. Lisaks sellele on möödunud menetluse mõistlik aeg, sest kriminaalmenetlust alustati juba 2004. aasta aprillikuus.

Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas oma apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist. Ta täpsustas, et taotleb mõista kõikidele süüdistatavatele suurema reaalse rahalise karistuse, kui seda tegi maakohus. Süüdistatava U. Esseri ja kaitsjate apellatsioonid taotles prokurör jätta rahuldamata. Süüdistatav U. Esser ning süüdistatavate kaitsjad toetasid oma apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist, prokuröri apellatsiooni taotlesid nad jätta rahuldamata. Süüdistatavad jagasid oma kaitsjate seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1.

Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja sellise karistuse mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav U. Esser ja kaitsjad esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Süüdistatavad R. Lavrinenko, S. Rahlina, M. Mihhaletski ja L. Ljaštšenko keeldusid maakohtus ütluste andmisest, mistõttu kohus arvestas põhjendatult nende kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil KarS § 294 lg 1 alusel avaldatud ütlustega. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata.

5.2.

Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 2026, KarS § 268 lg 1 ja käesoleval ajal kehtiva KarS § 2681 objektiivse koosseisu moodustab prostitutsioonile kaasaaitamine vahendamisel, ruumi andmisel või muul viisil. Tegemist on formaalse kuriteokoosseisuga. Teole kaasaaitaja kui teost osavõtja karistusõigusliku vastutuse alused on ette nähtud karistusseadustiku üldosas ehk KarS § 22 lg-s 3. Osavõtja vastutuse põhjendamisel on kohtupraktikas omaks võetud piiratud aktsessoorsuse põhimõte, mille järgi osavõtja vastutuseks piisab tahtlikust, õigusvastasest ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhiteost (3-1-1-94-00, 3-1-34- 03).

20(25) Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-7-08 väljendatud seisukohaga märgib kohtukolleegium, et prostitutsioonile kaasaaitamine KarS § 2681 tähenduses ei ole teise isiku teole kaasaaitamine karistusseadustiku üldosa ehk KarS § 22 lg 3 tähenduses. Prostitutsioonile kaasaaitamise näol on tegemist iseseisva süüteoga, millest on omakorda võimalik osa võtta või toime panna selle katse. Seega ei ole siin piiratud aktsessoorsuse teooria kohaldatav, kuna prostitutsioonile kaasaaitamise toime pannud isik vastutab täideviijana ning tema teo karistatavus tuleneb vahetult karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisust, mitte KarS § 22 lg-st 3. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et prostitutsioonile kaasaaitamise puhul on tegemist nn vajaliku osavõtuga süüteoga. Vajaliku osavõtuga süüteod on sellised, mille puhul on isiku põhiteo objektiivse koosseisu realiseerumiseks vaja ka mingi teise isiku lisategu. Lisategu võib olla õiguslikult erineva tähendusega, kuid enamikel juhtudel on ka selline lisategu õigusvastase iseloomuga. Riigikohus on selles lahendis muuhulgas selgitanud, et vajaliku osavõtuga süüteoga on tegemist ka juhtudel, mil põhiteo subjekt on mingi karistusõiguslikult kaitstava õigushüve ründaja või kahjustaja, lisateo subjekti vajalikku osavõttu aga ei ole seadusandja kas pidanud vajalikuks kriminaliseerida (KarS § 2681 - prostitutsioonile kaasaaitamine) või seda ei saa põhimõtteliselt lugeda etteheidetavaks ja karistatavaks teoks (KarS § 177 - lapspornograafia). Seega käsitleb kehtiv seadusandlus ja Riigikohtu praktika prostitutsioonile kaasaaitamist kriminaalõiguslikult karistatava põhiteona, prostitutsiooni ennast aga lisateona, mis ei ole kriminaalkorras karistatav. Eelnevast lähtuvalt oli esitatud süüdistatavatele süüdistus, milles oli ära näidatud põhiteo, so prostitutsioonile kaasaaitamise faktilised asjaolud ja neile vastav kuriteo kvalifikatsioon. Prokurör esitas süüdistust toetavad tõendid, mida maakohus on apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 39-43 väga põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et süüdistatavate süü prostitutsioonile kaasaaitamises on tõendamist leidnud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et sellise järelduse võimaldavad teha külalistemajas töötanud tunnistajate I. I, V. G, J. P, M. D, V. P, J. A ja A. D, taksojuhtidena töötanud tunnistajate V. Ki ja K. Bi, külalistemajas seksuaalteenuse ostnud tunnistajate K. M ja C. Xi ütlused ning jälitustoimingu käigus pealt kuulatud telefonikõnede protokollid. Telefonikõnedest nähtub, et igas kõnes räägitakse külalistemajas osutavatest intiimteenustest.

5.3

Kaitsjad heidavad kohtule ette, et külalistemajas töötanud tunnistajaid kuulati üle öösel ja neile avaldati psüühilist survet, mistõttu nende ütlused tuleks kõrvale jätta. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu kohtuistungi protokollidest ja apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et valdav osa külalistemajas töötanud tunnistajatest andis maakohtus samasisulisi ütlusi, kui nad olid andnud kohtueelsel uurimisel. Seetõttu ei olnud maakohtul alust nende ütlustes kahelda ega tõendite kogumist kõrvale jätta. Tunnistajate N. Z ja V. K ütlused on aga maakohus põhjendatult kõrvale jätnud, sest nad andsid kohtus diametraalselt erinevaid ütlusi. Kuna maakohus on tunnistajate ütluste usaldusväärsust nõuetekohaselt hinnanud, siis ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et maakohus oleks pidanud kõikide külalistemajas töötanud tunnistajate ütlused kõrvale jätma. 5.4 Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks süüdistatava U. Esseri väiteid selle kohta, et jälitusprotokollis kajastatud kõneeristuses ei ole tema hääl, sest maakohtus selle tõendi vahetul uurimisel ei tekkinud menetlusosalistel ega kohtul kahtlust selles, et kõnelejaks on U. Esser. Ka kohtukolleegium veendus ringkonnakohtu istungil, et U. Esser rääkis eesti keeles, kõik ülejäänud süüdistatavad aga vene keeles. Pealt kuulatud telefonikõne tehti külalistemaja telefonil, mistõttu keegi kõrvaline isik seda vastu võtta ei saanud. 16. mail 2004. a pealt kuulatud telefonikõnes küsib R. Lavrinenko sellesama meesterahva käest „Uno, kuidas käsi käib?“ Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium U. Esseri apellatsiooni väitega, et tema ei ole külalistemajas intiimteenuste osutamisest teadlik.

21(25) 5.5 S. Rahlina kaitsja leiab, et tema kaitsealust saaks prostitutsioonile kaasaaitamises süüdi mõista vaid siis, kui keegi tunnistaks, et külalistemaja ruumides leidis aset seksuaalakt. Kohtukolleegium peab kaitsja sellist väidet ekslikuks, sest prostitutsioonile kaasaaitamine on formaalne kuritegu, mistõttu kuriteokooseisu seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas seksuaalakt tegelikult aset leidis. Vaatamata sellele on käesolevas kriminaalasjas tunnistajate M. D J. A ja A. D ütlustega tõendatud ka see, et intiimteenuste osutamine külalistemajas ka tegelikult aset leidis.

5.6

R. Lavrinenko kaitsja leiab, et läbiotsimise käigus S. Rahlinalt ära võetud kahes märkmikus olevate kirjete ja firma pangaarvete näol ei ole tegemist KarS § 63 lg-s 1 loetletud tõenditega. Lisaks sellele ei olevat teada, kes need märkmed tegi. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kuni 31. augustini 2011. a kehtinud KrMS § 63 lg 1 sätestas, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kasutada kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks ka lõikes 1 loetlemata tõendeid. Seega on õige kaitsja väide, et märkmiku kirjeid ja pangaarveid see loetelu ei sisalda. See asjaolu ei oma aga tähtsust, sest KrMS § 63 lg 2 alusel on firma pangaarvete väljavõtted ja varjatud majandustegevuse kohta tehtud märkmed kahtlemata tõendid, sest sisaldavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Teiseks märgib kohtukolleegium, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, eeskätt süüdistatava S. Rahlina enda kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega on tõendamist leidnud, et märkmiku sissekanded tegi S. Rahlina ise. Seda märgib ka S. Rahlina kaitsja oma apellatsioonis. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium ka selle R. Lavrinenko kaitsja apellatsiooni väitega, et ei ole tuvastatud, kes märkmiku sissekanded tegi. Kolmandaks ei ole ka sellel asjaolul kuriteo kooseisu seisukohast tähtsust, sest maakohtu otsuses on väga põhjalikult motiveeritud, miks peavad maksukuriteo eest vastutust kandma firma juhatuse liikmed, so R. Lavrinenko ja S. Rahlina.

5.7

Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium prokuröri etteheidet kohtule, et ta ei konfiskeerinud KarS § 831 lg 1 alusel külalistemaja läbiotsimise käigus ära võetud sularaha ega põhjendanud seda, vaid tagastas R. Lavrinenkole. Kohtukolleegium märgib esmalt, et prokuröri poolt viidatud KarS § 831 lg 1, mille kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale, jõustus alles 1. veebruaril 2007.a, seega pärast süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemist. KarS § 5 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb isiku teole materiaalõigusliku hinnangu andmisel lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest. Seejuures tuleb kontrollida, kas pärast süüteo toimepanemist asetleidnud karistusseaduse muudatus leevendab isiku olukorda või mitte (KarS § 5 lg 2). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-119-09 märkinud, et KarS §-s 5 sisalduvad põhimõtted laienevad ühtlasi konfiskeerimisele kui materiaalõiguslikule sanktsioonile. Järelikult tugineb prokurör oma apellatsioonis kuriteoga saadud raha konfiskeerimisel karistusseaduse sättele, mis jõustus pärast süüdistatavatele süüksarvatavate kuritegude toimepanemist. Sarnaselt kehtiva karistusõigusnormiga võimaldas tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerida siiski ka süüdistatavatele omistatud kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 83 lg 1. Seega oleks prokurör pidanud taotlema kuriteoga saadud raha konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel ning sulgudes ära näitama kehtiva karistusseaduse sätte, so KarS § 831 lg 1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-37-07 ja 3-1-1-119-09 selgitanud, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise

22(25) tasu eest soetatud vara. Konfiskeerimine on seetõttu üldjuhul suunatud konkreetse asja või varaosa vastu. Seega tuleb konfiskeerimise eeldusena kohtulikul arutamisel tuvastada, et süüdlane sai kuriteo toimepanemise tulemusena kindlaksmääratud ulatuses vara. Konfiskeerimise kui mittekaristusliku mõjutusvahendi toime on tõkestuslik, olles eeskätt piiratud toimepanijalt ebaseaduslikult saadud vara äravõtmisega. Kuid olles käsitatav mittekaristusliku mõjutusvahendina, omab konfiskeerimine toime poolest siiski karistuse tunnuseid, tuginedes muu hulgas isiku süüle ja rajanedes sarnaselt karistuse mõistmisega individuaalse vastutuse põhimõttele. Individuaalse vastutuse põhimõttele rajanemine aga eeldab konkreetsete faktiliste asjaolude kindlakstegemist, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse ja sellega kaasnevate õigusjärelmite aluseks. Seega ongi toimepanijalt KarS § 83 lg 1 kui ka alates 1. veebruarist 2007 kehtiva KarS § 831 lg 1 alusel võimalik konfiskeerida vaid see vara, mille ta kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt kuriteo toimepanemise tulemusena sai. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinnas Järve 40 asuv firma xxxxx oli registreeritud külalistemajana, mis omas tubaka- ja alkoholimüügi litsentsi. Äravõetud 13 061,25 krooni ei ole märkimisväärne summa. Kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, mis võimaldaks järeldada, et see raha või osa sellest rahast on saadud prostitutsioonile kaasaaitamisest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatavate väited selle kohta, et see raha oli saadud firma majandustegevusest, sealhulgas tubaka- ja alkoholitoodete müügist. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohtukolleegium prokuröri taotluse raha konfiskeerimiseks rahuldamata.

5.8

Prokurör taotleb kõikidele süüdistatavatele suurema reaalse rahalise karistuse mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks süüdistatavatele mõistetud karistuse osas alust ei anna. Maakohus on kõikidele süüdistatavatele karistuste mõistmisel arvesse võtnud seda, et kriminaalasja on menetletud ebamõistlikult pika aja, so seitsme aasta vältel ja seda mitte süüdistatavate käitumise tõttu. Prokurör leiab, et kohtuistungeid lükati edasi ka süüdistatavate kohtuistungile mitteilmumise tõttu (haigestumine, avarii, teisest riigist kohtuistungile mitte kohalejõudmine, kohtupoolne eksitus istungiaja muutmisest jne). Kohtukolleegium on aga seisukohal, et kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et need objektiivsed takistused tegelikult aset ei leidnud. Prokuröri sellekohased väited on oletuslikud. Korduvalt lükati kohtuistungeid edasi seetõttu, et kohtuistungile jäid ilmumata külalistemajas töötanud prostituudid. Prokurör nende ülekuulamisest ei loobunud. Samas on tegemist formaalse kuriteoga, mistõttu ei olegi vaja tuvastada, kas seksuaalteenus tegelikult aset leidis. Kuna juba kohtueelse uurimise alguses olid menetleja käsutuses jälitustoimingute protokollid, süüdistatavate, külalistemaja töötajate, külastajate ja taksojuhtide ütlused ning läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kirjalikud tõendid, siis kulutati kohtukolleegiumi hinnangul kohtuistungile ilmumata jäänud prostituutide otsimisele põhjendamatult aega. Menetluse venimise tõttu oli prokurör sunnitud esitama süüdistatavatele uue süüdistuse, mis menetluse tähtaega veelgi pikendas. Prokurör viitab veel kuriteo raskusele ja suure varalise kahju tekitamisele, kuid just nende asjaoludega on maakohus põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks süüdistatavaid mõistliku aja möödumise tõttu õigeks mõista, vaid mõistab neile võimalikult kerge karistuse.

5.9

Süüdistatava U. Esseri ja kaitsjate apellatsioonides taotletakse süüdistatavate õigeksmõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks kõiki asjaolusid kaaludes kriminaalmenetluse määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-6-11 märkinud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt

23(25) poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses kriminaalasjas. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-3-04 märkinud, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumine ei pea iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla ka näiteks kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või kõnealuse asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel. Kohtukolleegium nõustub S. Rahlina kaitsja seisukohaga, et põhjendamatu on karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et prostitutsioonile kaasaaitamine isikute grupis on käesoleval ajal esimese astme kuritegu, sest kuriteo toimepanemise ajal oli see teise astme kuritegu. Samuti on põhjendatud süüdistatava L. Ljaštšenko kaitsja apellatsiooni väide, et riik ei saa olla põhiõiguste kandja. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatava L. Ljaštšenko vastu ei ole tsiviilhagi esitatud, mistõttu hagi olemasolu ei olegi temale karistuse mõistmisel arvestatud. Kohus on põhjendatult leidnud, et prostitutsioonile kaasaaitamine külalistemajas xxxxx toimus pika aja vältel, oli hästi organiseeritud, selle töösse oli kaasatud terve hulk inimesi, kes said tasu prostituutide poolt intiimteenuste osutamise eest. Kuna on tegemist keelatud tegevusega, siis jätsid R. Lavrinenko ja S. Rahlina maksmata ka suures osas riigimaksud. Süüdistatavate süü suurust arvestades nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et süüdistatavad ei tule mõistliku menetlusaja mõõdumise tõttu mitte õigeks mõista, vaid mõista neile minimaalsed karistused. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus on millegi vastu eksinud, kui ta süüdistatavatele minimaalsed karistused mõistis. Alates 1. septembrist 2011. a jõustunud KrMS § 274 2 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KarS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Kuna maakohus on süüdistatavatele mõistliku menetlusaja ületamise heastanud kergema karistuse mõistmisega, siis puudub kohtukolleegiumil vajadus selle sätte rakendamist kaaluda.

5.10

L. Ljaštšenko kaitsja leiab, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulu on põhjendamatult suur ja taotleb jätta osa sellest riigi kanda. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. L. Ljaštšenko on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Ta pidi möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et L. Ljaštšenkol kui töövõimelisel isikul käiks menetluskulude tasumine üle jõu. Asjaolu, et ta momendil ei tööta, ei ole alusel menetluskulude vähendamisele. Lisaks sellele võib menetluskulude hüvitamine toimuda ka süüdistatava vara arvelt. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav L. Ljaštšenko leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.

5.11

Apellatsioonide piiridest väljuvalt märgib kohtukolleegium, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1- 11-07 ja 3-1-1-22-07. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele

24(25) seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi lahendamisel on oluline silmas pidada, et nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Kui varasemas kohtupraktikas luges Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuotsuses tsiviilhagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse äranäitamata jätmise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mida ei olnud ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada, siis otsuses nr 3-1-1-41-09 muutis Riigikohus oma varasemat praktikat ja leidis, et ringkonnakohtul tuleb see puudus üldjuhul ise kõrvaldada. Seetõttu näitab kohtukolleegium ära õigusnormid, mis olid esimese astme kohtus nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks, kuid millele kohus ei ole viidanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-6-11 märkinud, et Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. a. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus kahju põhjustanud tegu pandi toime nii enne kui pärast 1. juulit 2002. a. Seega on enne 1. juulit 2002. a kannatanu nõude materiaalõiguslikuks aluseks TsK § 448 lg 1, mille kohaselt tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Pärast 1. juulit 2002. a on kannatanu nõude materiaalõiguslikuks aluseks VÕS § 1043, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lisaks sellele sätestab VÕS § 1045 lg 1 p 7, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Maksude maksmise kohustus tuleneb maksuseadustest.

5.12

S. Rahlina kaitsja avaldas kohtuvaidluses pahameelt selle üle, et maakohus on olnud kriminaalasja menetlemisel äärmiselt lohakas, sest kohtuotsuses on süüdistatavate R. Lavrinenko ja S. Rahlina elukohana näidatud xxxxxx xxxxxxx xx, ehkki nad elavad juba üle aasta Tallinnas Gonsiori 3-27. Kohtukolleegium kaitsja kriitikaga kohtu aadressil ei nõustu. Maakohtu istungi protokollidest ega muudest dokumentidest ei nähtu, et süüdistatavad oleksid kohtule teatanud, et nad ei ela enam aadressil xxxxxxxxx xx. Kui süüdistatavad ja kaitsjad ei ole kohtuistungi protokolli parandamist taotlenud, siis tuleb Riigikohtu senise praktika kohaselt lähtuda protokollist. Lisaks sellele nähtub juba 15. oktoobri 2010. a süüdistusaktist, et süüdistatavate elukohaks on xxxxxxxxx xx. Süüdistatavad ei ole kohtuistungil selle fakti vastu vaielnud. Samuti on sama aadress märgitud apelleeritud kohtuotsuses. Kui S. Rahlina kaitsja leidis, et maakohus on süüdistatava elukohaga eksinud, siis oleks pidanud kohtukolleegiumi hinnangul kaitsja oma apellatsioonis sellele asjaolule ringkonnakohtu tähelepanu juhtima. Kaitsja ei ole oma apellatsioonis S. Rahlina elukohta märkinud. Seevastu kaassüüdistatava R. Lavrinenko kaitsja on apellatsioonis märkinud R. Lavrinenko elukohana endiselt xxxxxxxx xx. Sellest, et R. Lavrinenko ja S. Rahlina elavad juba enam kui aasta aadressil xxxxxx x-xx, avaldasid süüdistatavad esmakordselt ringkonnakohtu istungil. Seoses sellega kontrollis kohtukolleegium

25(25) süüdistatavate elukoha andmeid Rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri andmetel on R. Lavrinenko elukohaks alates 28. juulist 2005 xxxxxxxxx xx ja S. Rahlinal alates 11. jaanuarist 1984 xxxxxxxx xx-xx.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu 4. mai 2011. a kohtuotsus R. Lavrinenko, S. Rahlina, M. Mihhaletski, U. Esseri, M. Popovkina ja L. Ljaštšenko suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola