4-25-328/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-328

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2025 Tallinn

Väärteoasja number

4-25-328

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kaebuse sisu

Velle Hammer kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

Kaebuse esitaja

Velle Hammer (isikukood 38701170306), e-post: xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskond

Menetluse liik

kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134

maakohus otsustas:

1. Rahuldada Velle Hammer kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale ja tühistada

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 11.01.2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2315,25,000395 karistuse määramise osas.

2. Teha uus otsus, millega süüdi tunnistada Velle Hammer LS § 205 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 35 trahviühiku

suuruses summas, s.o. 280 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

4. Rahatrahv 35 trahviühikut s.o 280 eurot tuleb tasuda osade kaupa 4 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 70 eurot

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011

SEB

Pank,

EE932200221023778606

Swedbank,

EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Kohustuslik on märkida viitenumber 4100081886 .

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

määratud 4-kuulise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud

juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele

on tehtud märge jõustumise kohta.

6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.03.2025.

Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.04.2025. Kui kassatsioonkaebuse

esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.04.2025.

Väärteo asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi patrullpolitseinik S S 11.01.2025 kiirmenetluseotsusega väärteoasjas nr

2315,25,000395 karistati V. Hammerit (Velle Hammer) LS § 205 järgi rahatrahviga 75

trahviühikut s.o 600 eurot. Rahatrahv määrati tasuda ositi 6 võrdses osas ning märgiti

tasumise tähtajaks 13.06.2025.

2. Kiirmenetluseotsuse teokirjelduse kohaselt juhtis V. Hammer 11.01.2025 kell 13:00 xxx

juures, Tallinnas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS §76 lg 1, 13 nõudeid ning pani toime LS § 205

sätestatud väärteo.

3. Menetlusalune isik esitas 25.01.2025 Harju Maakohtule kaebuse, milles leiab, et temale

määratud karistus on liiga range ning palub vähendada rahatrahvi suurust. Kaebaja selgitab, et

trahvi määramisel ei ole arvestatud tahtluse puudumist ja rikkumise osas eksimuses olemist.

Kaebaja selgitas, et numbrimärk tuli sõidukilt ära liiklusõnnetuse tagajärjel ning ta arvas, et

on lubatav sõita selliselt kuni numbrimärk on autos kaasas kuni remondini, seda kinnitas talle

ka temale autoriteetne isik. Kaebaja lisab veel täiendavalt, et enda teoga ei ohustanud liiklust

ega teisi liiklejaid ning tgumine numbrimärk oli nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebaja avaldas

kahetsust, et ise seadusest ei kontrollinud, kas tohib sõita nii, et numbrimärk ei ole oma õigele

kohale kinnitatud eespool. Kaebaja palub kaebusega vähendada rahatrahvi 200 eurole, mis on

tema hinnangul piisav, et hoida teda sarnaseid rikkumisi tulevikus toime panemast. Samuti

palub ajatada tasumine kuna on hetkel töötu.

4. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub

seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud, seega tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on isik väärteo toime pannud otsese tahtlusega ning toimepandud

süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Karistuse määramisel

hindas kohtuväline menetleja isiku süü keskmisest väiksemaks ja asus seisukohale, et talle

mõistetud karistus on võimalik vähendada sanktsiooni keskmise määra ¼ võrra. Seega karistuse

määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56| järgi isiku süü suurust, karistust kergendava

asjaolu olemasolu, kehtivate karistuste puudumist, hindas isiku poolt toimepandud süüteoohtlikust

(puudus oht), karistamise kohaldamise aluseid ja eesmärke ning leidis et määratud karistus vastab

toimepandud süüteosisule ja on piisavalt range motiveerimaks kaebajat hoiduma edasiste

rikkumiste toimepanemisest.

5. Kohus, tutvunud V. Hammeri poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja

seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-

le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et

nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist

tõendite uurimiseks.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult

karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu.

7. Puudub vaidlus selle üle, et V. Hammer juhtis mootorsõidukit xxx reg mr xxx 11.01.2025 kell

13:00 Tallinnas, xxx juures. Sõiduki juhtimine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud

menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja A A ütlustega. Samuti puudub vaidlus selle üle, et sõiduki

xxx esimene numbrimärk ei ohud kinnitatud sõiduki esiosale. Seda kinnitab materjalide juurde

lisatud foto kaebaja poolt juhitud sõidukist ning samuti tunnistaja ütlused. Tunnistaja A. A andis

ütlused 11.01.2025 ning nende kohaselt märkas ta xxx-l liikumas kollast värvi xxx, mille esiosal

puudus riiklik registreerimismärk. Nad peatasid sõiduki, tuvastasin, et sõidukiks on xxx reg nr xxx

ning juhiks osutus Velle Hammer.

8. V. Hammer ise andis 11.01.2025 ütlused kiirmenetluse otsuses kus kirjeldab, et sõitis ilma

eesoleva numbrimärgita kuna arvas, et see on lubatud seni kuni auto saab remondiaja. Koheselt

tunnistas oma eksimust, avaldas kahetsust ning selgitas, et numbrimärk kukkus ära liiklusõnnetuse

tagajärjel.

9. Seega on nii tunnistaja kui V. Hammeri enda selgitustega tuvastatud ning puudub vaidlus

selle üle, et sõiduki xxx reg nr: xxx esimene numbrimärk ei olnud kinnitatud sõiduki esiosale.

10. LS § 76 lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras

registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

11. Tegemist on seadusesättega, milles on kirjeldatud 2 erinevat kohustust. Kohustus sõiduk ja

haagis registreerida ning kohustus, et sõidukil ja haagisel peavad olema riiklikud

registreerimismärgid.

12. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.1997.a

liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid.

Viidatud lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk

vastama LS § 76 lg 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses

sätestatud nõuetele.

13. Seega seaduse mõtte kohaselt järeldub, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema

kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Ilma

registreerimismärgita sõidukiga (sh mootor- või maastikusõiduk) liiklemine ei ole lubatud.

14. Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja

pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25

meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade

pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.

15. M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette

esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise

märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki

pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15 kraadi.

16. Registreerimismärk peab olema deformeerimata ja ilma katteta. Kinnitusdetailid ei tohi

halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale

kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või

matkivaid märke. Sõidukil tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille

numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele.

17. Nõuded registreerimismärgile on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri

21.06.2011 määruse nr 49 lisas nr 1. Registreerimismärgil peab olema tugevdusrant, mille

keskmine osa on sümbolite ja väline serv aluspõhja värvi. Euroopa lipu kujutise taustavärv on

sinine, 12 viisnurkset ringikujuliselt paiknevat tähte on kollased ja tunnusmärk „EST” on

valge.

18. Registreerimismärkide sümbolite ja tugevdusrandi värvi servad peavad olema kontrastsed.

Registreerimismärkidel, välja arvatud registreerimismärgi tüüpide A9, B2, D1 ja D2 korral,

tuleb kasutada spetsiaalset valgustpeegeldavat kattekihti ja suunatundlikke riigispetsiifilisi

turvaembleeme „EST”. Kattekihi integraalse osana tuleb turvaelemendina kasutada kihi

virtuaalset turvaniiti, mis koosneb kahest siinuselisest, horisontaalselt liikuvast ning kattuvast

lainest, millest üks näib hõljuvat valgustpeegeldava kile tasapinnal ning teine, mille faas on

hilisem, näib hõljuvat selle kohal. Turvaelemendid peavad olema nähtavad

registreerimismärgi kogu kasutusaja jooksul ega tohi olla eemaldatavad ilma

registreerimismärgi kattekihti pöördumatult kahjustamata.

19. Seega reguleerib LS § 76 lg 13 riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele

esitatavad nõuded ning paigaldades registreerimismärgi sõiduki esiklaasi taha on ilmselgelt

võimatu kontrollimisel tajuda, et need nõuded oleks täidetud, kuivõrd juba iseenesest LS § 76

lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema

riiklikud registreerimismärgid, milline omakorda on reguleeritud ministri määrusega.

20. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis menetluse käigus leidis tuvastamist, et kontrollimise hetkel

puudus sõidukil xxx reg nr xxx esimene registreerimismärk tol päeval ning see ei vasta MKM 13.

juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele" lisa 1„ nõuetele, mis omakorda tähendab, et V. Hammer rikkus oma tegevusega LS 76

lg 1 ja 13 nõudeid ning pani toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo.

21. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et V.

Hammer on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab,

et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

22. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Nimetut tõendab ka ilmekalt kaebaja enda väide, et ta arvaski, et selline

käitumine on lubatud. Kuivõrd kaebaja pole välja toonud, kes oli tema jaoks see autoriteetne

isik, kes n.ö kinnitas, et kuni remondini võib juhtida ta sõidukit ilma registreerimismärgita,

siis selle väite loeb kohus paljasõnaliseks. V. Hammer on juhtimisõiguse omandanud ning

peaks teadma, et selliselt sõidukit juhtida ei tohi, seega ei esine olukorda kus ta oleks olnud

eksimuses nagu ta kaebuses väidab. Küll aga ei olnud kaebaja endale vähemalt rikkumise

toimepanemise ajaks teinud selgeks LS § 205 sisu.

23. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

24. LS § 205 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. V. Hammerile

määrati karistuseks 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt süüd

kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust.

25. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud V. Hammeri süü keskmisest

väiksemaks ja asus kohtule saadetud vastuses seisukohale, et V. Hammerile mõistetud

karistus tuleb jätta muutmata kuivõrd rahatrahv on määratud vastavalt süü suurusele.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendava asjaolu olemasolu,

kehtivate karistuste puudumist ning hindas isiku poolt toimepandud süüteo ohtlikust (et

puudus oht). Kohtuväline menetleja selgitas oma seisukohas, et arvestas karistamise

kohaldamise aluseid ja eesmärke ning leidis, et määratud karistus vastab toimepandud süüteo

sisule ja on piisavalt range. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametnik õigesti

hinnanud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas märkimisväärselt alla keskmise

määra. Tõsi on ka asjaolu, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni

keskmine määr, mis käesoleva sätte puhul on rahatrahv 100 trahviühikut. Otsuse tegija on

hinnanud, et 75 trahviühiku suuruses määras rahatrahv suudab V. Hammerit mõjutada

edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute

õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma kuid kohus ei nõustu sellelaadse karistuse

analüüsiga. Kohus on seisukohal, et V. Hammeri süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid

asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise. V.

Hammer selgitas, et numbrimärk kukkus ära liiklusõnnetuse tagajärjel, ning see paigaldatakse

tagasi esimesel võimalusel kui auto remonditöökotta jõuab. Kohus on tuvastanud, et V.

Hammer pani teo toime hooletusest. Samuti on kiirmenetluse otsuses V. Hammer kohe

rikkumise asjaolusid selgitanud, kahetsenud. Kohtuväline menetleja on märkinud, et teo

toimepanemisega ei seatud kedagi ohtu. Seega eelkirjeldatud asjaolusid kogumis analüüsides

on kohtu hinnangul V. Hammeri süü antud süüteo toimepanemisel väike. V. Hammerit

iseloomustavate andmete kohaselt, asjaolu, et tal puuduvad igasugused kehivad karistused

ning asjaolu, et V. Hammeril puuduvad igakuised stabiilsed sissetulekud on kohtu hinnangul

sellised asjaolud, mida tuleb samuti arvestada karistuse määramisel. Määratud 75 trahviühikut

rahatrahvi on küll pisut alla keskmise sanktsioonimäära kuid asjaolusid kogumina arvestades

on kohus seisukohal, et määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne ega vasta määratud süü

suurusele. Seega tühistab kohus 11.01.2025 koostatud kiirmenetluse otsuse karistuse

määramise osas ning teeb uue otsuse, millega tunnistab Velle Hammeri süüdi LS § 205 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistab teda rahatrahviga 35 trahviühiku suuruses

summas, s.o. 280 eurot. Arvestades, et tegemist on V. Hammeri esmakordse liiklusalase

rikkumisega leiab kohus, et see on piisav mõjutamaks teda edaspidi liiklusreegleid järgides

olema hoolsam ning tähelepanelikum. Määratav rahatrahv arvestab igakülgselt karistamise

kohaldamise aluseid ja eesmärke ning on samuti piisavalt range.

26. V. Hammer esitas kaebuses taotluse temale määratud trahvi ositi tasumise osas. Kohtu

hinnangul on taotlus põhjendatud kuivõrd V. Hammeril puudub töökoht ning stabiilne

sissetulek. Kohtuväline menetleja oli samuti määranud rahatrahvi ositi tasumise 6.kuuks,

seega võimaldab kohus V. Hammeril rahatrahvi tasumise osade kaupa kuid seda 4 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega on V. Hammer kohustatud tasuma iga kuu

vähemalt 70 eurot kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ning käesoleva resolutsiooni

punktis 4 toodud arveldusandmetele.

27. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning

kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused.

Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri

seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega

mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka

arhiiviandmetesse.

Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-134.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/