2-24-5847/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-24-5847

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Kohtuasi

P.L-i hagi K.B ja R.W vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

P.L-i apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): P.L

(endine P.L, isikukood XXX)

Kostjad (apellatsioonimenetluses vastustajad):

K.B (isikukood XXX)

R.W (isikukood XXX)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Madis Piirla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast P.L-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

08.01.2025 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

1(7)

Hagi asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt on kostjad XXX kinnistu (XXX, registriosa nr XXXXXXX)

kaasomanikud. Hageja on YYY kinnistu omanik. 13.12.2023 kukkus XXX kinnistult

männipuu oks YYY kinnistule (XXX-i, Harjumaa) pargitud sõidukile Ford Probe, reg nr

XXXXX. Sõiduk sai juhtumi tagajärjel olulisi kahjustusi. Kahju saanud auto omanik on W. W

loovutas nõude kostjate vastu hagejale.

Hageja pöördus sama päeva (13.12.2023) õhtul kostja 1 poole ning teavitas juhtunust.

12.01.2024 esitas hageja kostjale 1 nõudekirja. 12.02.2024 vastuskirjas kostja nõudega ei

nõustunud. Kostja esitas vastusena arboristi kinnituse, et 2023. aasta kevadel käidi XXX

kinnistul ohtlikke puid langetamas. 28.03.2024 kirjaga andis hageja veel täiendava tähtaja

kahju hüvitamiseks. Sama tegi hageja esindaja 05.04.2024. Vaatamata eelnevale kostjad kahju

hüvitanud ei ole.

Kahju on tekkinud kostjate tegevusetuse tõttu, mis väljendus selles, et kostjad ei kõrvaldanud

nende kinnistul kasvavast puust tulenevat ohtu. Hageja hinnangul tulenes kostjate kohustus

hooldada nende omandis olevat maatükki ja sellel kasvavaid puid üldisest käibekohustusest.

Mõistlik omanik, kelle kinnisasjal asuvad puud teise isiku kinnisasja ja vara vahetus

läheduses, peaks hoolitsema selle eest, et tema kinnisasi oleks korras, ja jälgima kinnisasja ja

sellel kasvavate puude seisukorda. Käibekohustuse täitmiseks, mis kaitseks võimaliku kahju

tekkimisest, saab pidada puude hooldamist/eemaldamist selliselt, et oleks välistatud kahju

tekkimine. Kostjad, jättes neilt mõistlikult eeldatavad toimingud tegemata, olid vähemalt

hooletud VÕS § 104 lg 3 järgi.

Kahju saanud auto omanik on W. Kahjustuste parandamine läks maksma 1160 eurot, mille W

ka tasus. W loovutas nõude kostjate vastu hagejale. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude

riskivastutuse sätete VÕS § 1056 alusel ja ka delikti üldkoosseisu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 5 alusel.

Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjatelt hageja kasuks välja tekitatud

kahju 1160 eurot ja mõista kostjatelt nimetatud summalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest kuni summa täieliku tasumiseni

ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjatelt hageja

kasuks välja menetluskulud.

Hageja on täiendavalt esile toonud, et harilik mänd on valgusnõudlik puuliik ja seetõttu

kasvatab võra valguse poole. Antud juhul kasvavad oksad hageja kinnistu poole. Seega on

puu raskus hageja kinnistu ja ka elumaja poole. Männi oksad on rabedad ja seetõttu murduvad

lume koormuse all. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad

ja väikeste puude ladvad. Puu murdunud ülemised oksad libisevad alumiste okste pealt puu

tüvest eemale, seega võivad oksad kukkuda puust mitme meetri kaugusele. Murdunud oksad

võivad jääda rippesse alumiste okste peale. Need on ohtlikud ja tuleb koheselt likvideerida.

Tormituuled murravad oksi ja võivad murda ka tüve.

Kostjate vastuväited

2.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2(7)

Hagiavalduses esitatud käsitlused on otsitud ning vastuolulised. Kui suurema ohu allika

käsitluses leidis hageja, et kostjad ei saanudki kahju ära hoida, siis VÕS § 1043 alusel

alternatiivnõuet põhjendades on hageja seisukohal, et kahju on tekkinud kostjate tegevusetuse

tõttu. Arusaamatuks jääb, millist tegevusetust kostjatele ette heidetakse, kuivõrd hageja on ise

kinnitanud, et kahju tekitanud puu oli terve ega vajanud asjatundja hinnangul hooldamist ega

eemaldamist.

Varaomanik saab ja peab kasutama teatud ettevaatusabinõusid oma vara kaitseks.

Arusaadavalt ei ole mõistlik sõidukit parkida talvisel ja/või tuulisel ajal puude alla. Hageja

esitatud materjalidest nähtub, et sõiduk oli kaetud presentkattega – mis viitab asjaolule, et

sõiduk oli pargitud oma asukohta pikemaks ajaks, näiteks talveperioodiks. Elujõuliste puude

okste murdumine ei ole kinnistu omaniku kontrolli all ega koosmõjus loodusjõududega

täielikult ärahoitav ühegi ettevaatusabinõuga. Sõiduki omanikul on võimalik valida sõiduki

hoiustamiseks koht, millega vähendada võimalikke kahjulikke tagajärgi. Hagejale nõude

loovutanud isik, parkides pikemaks ajaks (konserveerides sõiduki presendiga) sõiduki puude

kõrval asetsevale kinnistute piirile, pidi arvestama asjaoluga, et puudelt langev lumi, samuti

lume raskuse tõttu murduvad oksad võivad kukkuda ning kahjustada tema vara. Maanteeameti

aerofotodelt nähtub, et hageja kinnistul oli kõrvalhoone juures selgelt eristatav ala, kuhu

sõidukeid parkida. Kahjustatud sõidukile valiti parkimiseks ala, mis paikneb eluhoone

läänepoolses XXX kinnistuga piirneval küljel, kus on kostjate puud. Nii on sõiduk pargitud

kas tahtlikult või vähemalt hooletusest alale, kus on võimaliku kahju tekkimine ebasoodsate

ilmastikutingimuste korral kõige tõenäolisem.

Hagiavalduses ei ole ühtegi väidet ega tõendit, millest saaks tuletada, et kostjad oleksid jätnud

täitmata hoolsuskohustuse või oleks rikkunud mingit hoolsusnormi. Kostjad on täitnud

käibekohustust. Kostjate kinnistul asuvaid puid on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud

vastavalt arboristi juhistele. Arborist teostas kontrolli 26.04.2023, hinnates ka osa, mis piirnes

hageja kinnistuga. Arboristi kinnituse kohaselt on ta teostanud ohtu kujutavatele puudele raie

04.05.2023. Tegemist on kinnistutega, mis asuvad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa

piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Lahemaa

loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Keskkonnaameti selgituste kohaselt oleks raie XXX

kinnistu eraldisel 7 vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava

kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Puude eelmaldamine võib

kahjustada metsaelupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele.

Keskkonnaameti poolt 22.05.2023 läbi viidud paikvaatluse käigus selgus, et kostjad on

täitnud oma hoolsuskohustust - kõige ohtlikumad puud XXX ja YYY kinnistute piirilt on

eemaldatud. Keskkonnaamet rõhutas, et praegu piirialal kasvavad puud on elujõulised ning

puude ennetav eemaldamine nende võimaliku tulevase ohtlikuks muutumise tõttu ei ole

metsaelupaigas aktsepteeritav.

Kostjad on täitnud hoolsuskohustust vajalikul määral ega vastuta hagejale väidetavalt

tekitatud kahju eest. Olukorras, kui kostjad oleksid asunud vastavalt hageja nõudele teostama

poolte piiril asuvate elujõuliste puude raiet, oleksid kostjad rikkunud metsaseaduse nõudeid

ning keskkonnaameti juhiseid, mis ei oleks kooskõlas kinnistuomanikult oodatava hoolsusega.

Kostjad ei nõustu ka hageja alternatiivnõudega riskivastutuse ehk VÕS § 1056 alusel. Ei ole

mingit alust lugeda tavalist elujõulist puud suurema ohu allikaks VÕS § 1056 järgi, sest

sellise ohu realiseerumine ja kahju tekkimine on ärahoitav asjatundjalt oodatava hoolsuse

rakendamisel. Hageja käsitlus puudest kui suurema ohu allikast ja viited Viru Maakohtu

05.06.2014 lahendile nr 2-13-35166 on asjakohatud. Kahjujuhtumit ei põhjustanud puu kui

3(7)

elav organism ja sellele iseloomulik oht, vaid loodusjõud ning kahju kandnud isiku hooletus

parkimiskoha valikul. Kuigi hageja on asunud seisukohale, et puudub vaidlus, et siinsel juhul

on auto saanud kahjustada kostjate kinnistult langenud oksa tõttu, on siiski tegemist

tõendamata väitega. Samuti ei nähtu esitatud arvest teostatud tööde seos kõnealuse sõiduki või

sellele väidetavalt kostjate süül tekkinud kahjuga.

Kostjad leiavad täiendavalt, et tegemist on vääramatu jõuga. Vääramatu jõu hindamisel ei ole

määravaks asjaolu, kas mänd on rabe puu või mitte – seda põhjusel, et kostjatel puudub

võimalus mõjutada puu omadusi. Vääramatu jõu kõrval on asjakohane hinnata, kas kostjad on

käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid, millega on võimalik puudest tuleneva ohu

realiseerumise tõenäosus viia miinimumi. Kostjad on seda kohustust täitnud. Ei ole mõeldav,

et kostjate käibekohustus hõlmab looduskaitse alal kõigi piiriäärsete elujõuliste puude

eemaldamist (s.o raadamist). Samuti on otsitud ja eluliselt võõrad väited, et elumajade juures

olevad puud tuleks kahjude minimeerimiseks kõrvaldada. Käesolevas asjas puudub vaidlus

selles, et puud on vanemad kui hageja poolt rajatud eluhoone või autoparkla. Siinkohal lasub

siiski hagejal kohustus planeerida oma elukeskkonda võttes arvesse väljakujunenud loodust –

mitte vastupidi.

Maakohtu otsus

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja

nõue kostjate vastu tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni

järgi. Otsuse põhjenduste kohaselt leiab kohus, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on

tõendatud, et Wle kuuluv auto sai kahjustada kostjate kinnisasjal kasvavalt männipuult

langenud oksa tõttu. Nimetatu on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud fotodega. Samuti ei

ole kostjad nimetatut ümber lükanud. Kostjad on menetluses üksnes maininud, et tegemist on

tõendamata väitega.

Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et auto sai kahjustada hageja kinnistul. Vaidlus

puudub ka selles, et auto oli pargitud hageja kinnistul kostjatele kuuluva kinnistu äärde. Seega

on kõiki tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et autot kahjustanud männipuu oks kukkus

kõnealusele autole kostjatele kuuluval kinnisasjal kasvavalt männilt.

Kohtule koos hagiavaldusega esitatud tõenditega on tõendatud, et kahjustada saanud auto

omanik on W. W loovutas nõude kostjate vastu hagejale.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on täitnud oma käibekohustust nõuetekohaselt. Samuti

on vaidlus selles, kas kahjujuhtum tekkis vääramatu jõu tõttu. Vaidlus puudub, et elujõulise

männipuu okste murdumise põhjus oli lumemurd, mille tingis 2023/2024 aasta talvel esinenud

rohke sulalume sadu, mis kuhjus puude okstele.

Kostjad on seisukohal, et nad on käitunud hoolsalt ja rakendanud kõiki abinõusid, millega on

puudest tuleneva ohu realiseerimise tõenäosus viidud miinimumini. Hageja ei ole kohtu

arvates tõendanud, et kostjad oleksid jätnud järgimata hoolsuskohustuse või rikkunud

hoolsusnormi.

Kohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kostjad on käibekohustuse täitnud.

Kostjate kinnistul asuvaid puid on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt arboristi

juhistele. Kostjad on tõendanud, et pöördusid pärast 11.09.2024 kohtuistungit seonduvalt

kohtu küsimusetega arborist MM poole. Ladvast Kännuni OÜ arborist MM on 29.09.2024

4(7)

allkirjastatud hinnangus selgitanud, kuidas toimus 26.04.2023 XXX kinnistul ja XXX kinnistu

ja YYY kinnistu piiril puude hindamine ja millised puid otsustati raiuda. Arboristi selgituste

kohaselt pöörati 26.04.2023 kinnistul läbiviidud hindamisel tähelepanu puude juurekaelale ja

tüvele, et tuvastada, kas on seente viljakehi ning tuvastati selliselt nõrgestatud (mädanikuga)

puud, mis võivad tuule korral olla kergemini murduvad. Samuti määrati kõik kuivanud puud

raiesse nende nõrgema seisukindluse tõttu. Lisaks järgis arborist ka puude võra kuju ning

okste asetust, võttes arvesse võra liigset kalduvus ühele küljele, liiga pikki oksi, okste halba

kinnitust ja vigaseid oksi. Kõik raied, mis olid vajalikud teostati 04.05.2023.

Metsandusnõustaja JV (kutsetunnistus nr 167416) hinnangust nähtuvalt on vaidlusaluse puu

elusvõra ~22% männi kõrgusest, oksad ei ulatu üle XXX kinnistu piiri. Puu asub ~2,5 meetri

kaugusel YYY kinnistu piiritarast. 12.01.2024 esitatud pildil on näha kaks oksa. Mõlemad on

elusvõrast pärinevad, sellele viitab rohelise okastiku olemasolu. Ka kahju hüvitamise nõudele

lisatud männipuu võra fotol jäädvustatud oksa murdejälg on tekkinud toore oksa

murdumisest. Kõik männid (kuni 6 meetri ulatuses YYY kinnistu piirist) olid elusvõraga, mis

ei ulatunud YYY kinnistu õuemaa piiritarani. Visuaalsel vaatlusel ei olnud puudel tuvastavaid

okste murdejälgi ja kahjustusi. Tüvedel leidus lühemaid kuivanud oksatüükaid. Puud ei ohusta

praeguses seisukorras XXX naaberkinnistut.

Keskkonnaameti 26.05.2023 kirja kohaselt on tegemist kinnistutega, mis asuvad Lahemaa

rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. XXX kinnistu eraldisel 7

toimuv täiendav raie oleks vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja

kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Puude eelmaldamine

võib kahjustada metsaelupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga

tunnustele. Keskkonnaameti poolt 22.05.2023 läbi viidud paikvaatluse käigus selgus, et

kostjad on täitnud oma hoolsuskohustust - kõige ohtlikumad puud XXX ja YYY

(katastritunnus XXX) kinnistute piirilt on eemaldatud. Praegu piirialal kasvavad puud on

elujõulised ning puude ennetav eemaldamine nende võimaliku tulevase ohtlikuks muutumise

tõttu ei ole metsaelupaigas aktsepteeritav.

Maakohus leidis, et kostjad ei ole jätnud enda käibekohustust nõuetekohaselt täitmata.

Kostjad on võtnud kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta hageja

õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Kostjad ei saanud käibekohustust

järgides avastada, et puu on ohtlik. Seetõttu ei esine kostjatele etteheidetavat tegu.

Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et ilmastikuolude tõttu ei ole võimalik selliseid

kahjustusi ette näha, prognoosida ega ära hoida. Hagejal tuli arvestada asjaoluga, et parkides

sõiduki talvisel ajal puude lähedusse, tuli hagejal arvestada sellega, et ka puu elusvõrast võib

pargitud sõidukitele langeda ilmastikust tingitud tegurite tõttu (lumi, tuul) oksi. Kostjad on

tõendanud asjaolu, et 13.12.2023 valitsenud ilmastikuolude (lumesaju ja -raskuse tõttu) tõttu

puudus kostjatel võimalus ära hoida elujõuliste puude või elujõuliste puude okste murdumist.

Nimetatu on tõendatud Päästeameti ööpäeva operatiivinfoga, mille kohaselt käisid 12.-

13.12.2023 päästjad Harjumaal lumeraskusest teele ja elektriliinidele langenud puid

eemaldamas 20 korral. Enamik väljakutsetest viis päästjad puid saagima Kuusalu valda.

Elektrilevi 13.12.2023 avaldatud pressiteate kohaselt teavitati avalikkust asjaolust, et „jätkuv

tugev lumesadu on põhjustanud ulatuslikud ja korduvad elektrikatkestused mitmel pool

Mandri-Eestis“. BNS 13.12.2023 uudise kohaselt põhjustas viimastel päevadel sadanud raske

lumi elektrikatkestusi. Metsandusnõustaja JV kirjaliku hinnangu ja Ladvast Kännuni OÜ

arborist MM kirjalik hinnangu kohaselt 13.12.2023 valitsenud ekstreemsete ilmastikuolude

5(7)

(erakordselt rohke sulalume sadu, mis kuhjus puude okstele) tõttu puudus kostjatel võimalus

ära hoida elujõuliste puude või elujõuliste puude okste murdumist. Asjaolu, kas mänd on rabe

puu või mitte, ei oma kohtu hinnangul tähtsust.

Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist kostjate poolt delikti toimepanemine hageja

suhtes. Kuna käesolevas vaidluses ei tuvastanud kohus, et kostjad põhjustasid oma

õigusvastase tegevusega hagejale kahju, ei tule edasi analüüsida kostja süü ega kahju suuruse

küsimust. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostjate kanda.

Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja

(edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei

määranud.

6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus leidis õigesti, et hageja

nõue kostjate vastu tuleb lahendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldkoosseisu

puudutava regulatsiooni järgi. Maakohus leidis, et riskivastutuse sätteid käesolevas asjas

kohaldada ei saa ja ringkonnakohus nõustub sellega. Ka Riigikohus on leidnud, et puult oksa

langemise tõttu tekkinud kahjunõude edukust tuleb kontrollida delikti üldkoosseisu sätete

järgi (RKTKO 2-18-8345). Maakohus tuvastas õigesti kostjate käibekohustuse sisu ning ka

selle, et kostjad olid enne kahjujuhtumi toimumist oma käibekohustuse korrektselt täitnud.

Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata.

Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks

alust.

8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid,

siis tal ka kulud puuduvad. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajatele vastamiseks ning

vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks

apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

6(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)