2-23-15373/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15373

Kohtuasi

K.C avaldus määrata juurdepääs avalikult

kasutatavale teele

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja K.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ann Tarkin

Puudutatud isikud:

1) P.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kerli

Leetsaar

2) H.M (isikukood XXX)

3) OÜ Viss (regitrikood 11999478), seaduslik

esindaja P.I

4) Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000306), lepinguline esindaja

Kaire Müür

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määruse resolutsiooni p-s 2.3 ilmne

ebatäpsus ning asendada lühend „LS“ seaduse nimetusega „looduskaitseseadus“.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määruse resolutsiooni p 2.3 osas, milles

maakohus sidus mootor- ja maastikusõidukiga juurdepääsualal sõitmise

Kukerpilli kinnisasja (registriosa nr 1210534) ja Taru kinnisasja (registriosa nr

2598134) igakordsete omanike eelneva kokkuleppe sõlmimisega. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada P.I määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

2-23-15373

4.1. Rahuldada K.C avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks ja puudutatud isiku tahteavalduse asendamiseks.

4.2. Määrata kinnisasja asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Kailuka küla,

Kukerpilli (registriosa nr 1210534, katastritunnus 59201:003:0390) igakordse

omaniku kasuks juurdepääs avalikult kasutatavale Sutu-Kailuka teele

(katastritunnus 59201:005:0335) üle kinnisasja asukohaga asukohaga Saare

maakond, Saaremaa vald, Kailuka küla, Taru (registriosa nr 2598134,

katastritunnus 59201:003:0359) järgnevalt:

4.2.1. juurdepääs kulgeb mööda käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil

punase joonega tähistatud piki registriossa nr 2598134 kantud kinnisasjal

paiknevat rada ca 242 meetri pikkuselt ja ca 1,5 meetri laiuselt kuni

registriossa nr 1210534 kantud kinnisasja piirini;

4.2.2. juurdepääs on tähtajatu ja kasutamiseks ajavahemikul kell 06.00 kuni

23.00 jalgsi, jalgrattal vms, v.a mootorsõidukitega;

4.2.3. mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine juurdepääsualal on

lubatud looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p-s 6 sätestatud juhtudel (kutselise

või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki

veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning

maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks);

4.2.4. Kukerpilli kinnisasja (registriosa nr 1210534, katastritunnus

59201:003:0390) igakordne omanik on kohustatud tasuma alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest talumiskohustuse eest Taru

kinnisasja (registriosa nr 2598134, katastritunnus 59201:003:0359)

igakordsele omanikule tasu 10 eurot kalendriaastas hiljemalt iga aasta 31.

detsembril;

4.2.5. Kukerpilli kinnisasja igakordne omanik peab juurdepääsuteed

kasutama heaperemehelikult ja tagama, et juurdepääsuala kasutamisest

ei tekiks Taru kinnisasjale kahju;

4.2.6. K.C ehitab omal kulul avalikult kasutatava tee ja kinnisasja asukohaga

Saare maakond, Saaremaa vald, Kailuka küla, Taru vahelisele piirile, kus

asub kiviaed ja kust algab juurdepääsuala, kiviaia sisse värava laiusega

kolm meetrit. Ehitamisega seotud tegevused kooskõlastab Kukerpilli

kinnisasja omanik Taru kinnisasja omanikuga ja teavitab Taru kinnisasja

omanikku ehitustööde algusest ette vähemalt kaks nädalat.

4.3. Kohustada P.I-d andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr 2598134 kolmandasse jakku esimesele vabale

järjekohale märkuse kandmiseks järgmises sõnastuses: kinnisasi on

koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

nr 1210534 kantud kinnisasja igakordse omaniku kasuks

juurdepääsuõigusega vastavalt käesoleva määruse tervikresolutsiooni punktis

4.2 ja selle alapunktides 4.2.1–4.2.6 toodud tingimustele ja vastavalt määruse

lisaks olevale plaanile.

4.4. Käesoleva määruse lahutamatu lisa on plaan juurdepääsuala asukoha kohta.

4.5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-23-15373

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.C (avaldaja) esitas 31.10.2023 Pärnu Maakohtule avalduse ja 22.04.2024 selle

täpsustuse, milles palus määrata juurdepääs talle kuuluvale Saaremaa vallas Kailuka külas

asuvale Kukerpilli kinnisasjale (registriosa nr 1210534) (Kukerpilli kinnisasi) avalikult

kasutatavalt teelt üle Saaremaa vallas Kailuka külas asuva Taru kinnisasja (registriosa nr

2598134) (Taru kinnisasi) järgmistel tingimustel:



juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ja

sõiduvahendiga;



juurdepääsuala on avalduse lisas märgitud plaanil punase värviga viirutatud ala;



avaldaja ehitab omal kulul avalikult kasutatava tee ja Taru kinnisasja vahelisele piirile,

kust algab avalduse lisas märgitud plaani kohaselt juurdepääsuala ja kus asub kiviaed,

kiviaeda värava laiusega kolm meetrit. Ehitamisega seotud tegevused kooskõlastab

Kukerpilli kinnisasja omanik Taru kinnisasja omanikuga ja teavitab Taru kinnisasja

omanikku ehitustööde algusest ette vähemalt kaks nädalat;



Taru kinnisasja omanik kohustub eemaldama omal kulul ühe kuu jooksul alates

lõpplahendi jõustumisest kõik juurdepääsualal asuvad juurdepääsuala kasutamist

mõjutavad takistused (kivid, taimed jms);



Kukerpilli kinnisasja omanik peab juurdepääsuteed kasutama heaperemehelikult ja

tagama, et juurdepääsuala kasutamisest ei tekiks Taru kinnistule kahju;



Kukerpilli kinnisasja omanik on kohustatud omal kulul likvideerima kõik

juurdepääsuala kasutamisest Taru kinnisasjale tekitatud pinnasekahjustused;



kõik juurdepääsualaga seotud aastaringsed hooldustööd teeb ja nende kulud kannab

Taru kinnisasja omanik.

Avaldaja palus määrata, et Kukerpilli kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma

talumiskohustuse eest Taru kinnisasja igakordsele omanikule 50 eurot kalendriaastas või

hüvitise kohtu määramisel. Avaldaja palus asendada Taru kinnisasja omaniku tahteavaldus

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2598134 III jakku märkuse kandmiseks.

1.1. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Kukerpilli kinnisasi, mis on ühest küljest piiratud

merega ja kahest küljest piiratud Taru kinnisasjaga. Taru kinnisasi kuulub alates 2021. aastast

P.I-le (puudutatud isik I). Kukerpilli kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt. Lähim avalikult kasutatav tee on Sutu-Kailuka tee. Ajalooliselt toimus juurdepääs Sutu-

Kailuka teelt Kukerpilli kinnisasjale läbi Taru kinnisasja. Avaldajal ja Taru kinnisasja

eelmisel omanikul oli suuline kokkulepe, mille kohaselt võis avaldaja kasutada Taru

kinnisasja läbivat looduslikku teed ligipääsuks Kukerpilli kinnisasjale. Taru kinnisasja

2-23-15373

võõrandamisel puudutatud isikule I keeldus viimane avaldajale Kukerpilli kinnisasjale

juurdepääsu võimaldamast.

1.2. Alternatiivne juurdepääs Kukerpilli kinnisasjale kulgeks mööda H.M-ile (puudutatud isik

II) kuuluva Tohvri kinnisasja ja läbi OÜ-le Viss (puudutatud isik III) kuuluva Erna kinnisasja,

mis teeks juurdepääsutee avaldusega taotletust mitu korda pikemaks.

1.3. Juurdepääsu määramine läbi Taru kinnisasja ei ole puudutatud isiku I jaoks sedavõrd

koormav, et puudutatud isikule I taotletavad kitsendused ületaksid avaldaja huvi oma

kinnisasjale ligi pääseda. Avaldaja ei kasuta Kukerpilli kinnisasja igapäevaseks ega isegi

hooajaliseks elamiseks, mis võiks endaga kaasa tuua tihedama vajaduse naaberkinnisasja

läbida. Avaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised ja maa sihtotstarve on maatulundusmaa.

Avaldaja soovib Kukerpilli kinnisasjale läbi Taru kinnisasja ligi pääseda mõned üksikud

korrad aastas. Juurdepääsu võimaldamine ei kahjustaks ülemääraselt puudutatud isiku I huve

ega Taru kinnisasja. Taru kinnisasja sihtotstarve on ärimaa ja asjaolu, et seda kasutatakse

püsivalt elamiseks, on puudututud isiku I vastutusalas. Avaldaja soovib juurdepääsu

määramist nii jalgsi kui ka sõidukiga. Kukerpilli kinnisasi asub avaldaja alalisest elukohast

kaugel ja autota selleni jõudmine ei ole realistlik. Puudutatud isik I kasutab Taru kinnisasjal

asuvat looduslikku teed ka ise. Juurdepääsu võimaldamine avaldajale ei vähenda Taru

kinnisasja väärtust. Sõidukiga juurdepääs on vajalik, sest avaldajal soovib Kukerpilli

kinnisasjal teha hooldustöid, veeta kinnisasjal aega puhkamiseks haagissuvilaga või sõita

kinnisasjale mõnel muul põhjusel.

1.4. Varasemalt asus Taru kinnisasjal paiknevas kiviaias värav, mille kaudu oli võimalik nii

jalgsi kui ka autoga läbida Taru kinnisasja, et pääseda Kukerpilli kinnisasjale. Värav

amortiseerus ja see eemaldati, pärast mida oli kiviaias auk, mille kaudu pääses avaldaja

Kukerpilli kinnisasjale. Kiviaias oli ava veel 2023. a juunis, kuid 14.03.2024 paikvaatlusel

ilmnes, et puudutatud isik I on ava kinni ehitanud ja ehitanud ajaloolise tee algusesse kiviaia.

1.5. Juurdepääsu tee laius peaks olema kolm meetrit, et seda oleks võimalik ka sõidukiga

läbida. Avaldaja jaoks ei ole vaja juurdepääsuteed hooldada. Kuna avaldaja talvisel ja lumisel

ajal juurdepääsuteed pigem ei kasuta, siis ei eelda ta juurdepääsutee alalt lume koristamist.

Juurdepääsutee kahjustamise korral on avaldaja nõus need omal kulul likvideerima.

1.6. Avaldaja on nõus tasuma juurdepääsu määramise eest 50 eurot aastas, kui Kukerpilli

kinnisasjale võimaldatakse juurdepääs sõidukiga. Kui juurdepääs võimaldatakse üksnes jalgsi,

siis tuleks tasu vähendada kohtu äranägemise järgi. Avaldaja kinnitas ärakuulamisel, et kui

juurdepääs määratakse sõidukiga, siis koosneb tasu maamaksust ning hüvitisest tee korrashoiu

ja omandiõiguse riive eest. Kui juurdepääs määratakse jalgsi, siis koosneb tasu maamaksust ja

hüvitisest omandiõiguse riive eest.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu.

2.1. Taru kinnisasjal puudus tee, mille kasutamise õigust avaldaja nõuab. Väidetava tee

asukohas on tihe taimestik, mille läbimine oleks mootorsõidukitega võimatu.

Maakorralduslikult ei ole Taru kinnisasjale võimalik teed ehitada. Avaldaja väited, et

Kukerpilli kinnisasjale pääses varasemalt sõidukiga ja Taru kinnisasjal oli ajalooline tee, on

tõendamata. Puudutatud isikule I teadaolevalt ei ole avaldaja Kukerpilli kinnisasjal sõidukiga

käinud ning varasemad kokkulepped Taru kinnisasja kasutamiseks puuduvad.

2-23-15373

2.2. Avaldaja poolt ajaloolise teena käsitatud juurdepääs on ala, mida puudutatud isik I niidab

ja kasutab jalgsi mere äärde kõndimiseks, kuid ala pole läbitav transpordivahendiga.

Mootorsõidukiga sõitmine tekitaks maapinda mudased jäljed ja rikuks puudutatud isiku I

hoovi. Puudutatud isik I ei keelanud avaldajal Taru kinnisasja jalgsi läbida, kuid palus

avaldajal sellest eelnevalt teada anda, sest puudutatud isikul I on koer, kes liigub hoovis

vabalt ringi.

2.3. Avalduse rahuldamine oleks puudutatud isiku I huve liigselt koormav, sest võõrad

inimesed võivad igal ajal Taru kinnisasjale jalutada või mõne sõiduvahendiga kinnisasjal

sõita. Selline olukord piiraks oluliselt puudutatud isiku I privaatsust ja omandi puutumatust,

mis vähendab ka Taru kinnisasja väärtust. Puudutatud isiku I huvid kasutada Taru kinnisasja

kaaluvad üles avaldaja huvi pääseda Kukerpilli kinnisasjale.

2.4. Kukerpilli kinnisasi ei ole hoonestatud ning kinnisasi asub ehituskeelu- ja

piiranguvööndis. Avaldaja ei vaja seetõttu Kukerpilli kinnisasjale juurdepääsu taotletud viisil.

Taru kinnisasjale ei saa teed rajada, sest see asub ranna või kalda piiranguvööndis,

veekaitsevööndis ning ehituskeeluvööndis. Taru kinnisasja suhtes kehtivad ka muud

looduskaitseseadusest ja planeerimisseadusest tulenevad piirangud.

2.5. On oluline, et avaldaja teavitaks puudutatud isikut I 24 tundi ette Kukerpilli kinnisasjale

juurdepääsu soovist. Juurdepääs tuleks määrata kindlaks kellaajaliselt kell 9–17, sest pimedal

ajal Taru kinnisasjal võõraste inimeste liikumine vähendab puudutatud isiku I pere

turvatunnet. Valgel ajal tuleks juurdepääs määrata kell 6–23. Juurdepääsu tee laius 1,5 meetrit

on piisav. Kui kohus määrab juurdepääsu jalgsi, siis puudub vajadus kiviaia lõhkumiseks ja

täiendava värava ehitamiseks. Avaldajal on võimalik liikuda kiviaia kõrvalt.

2.6. Juurdepääsu tasu 50 eurot on liiga väike. Hüvitise suurus ei ole proportsionaalne

puudutatud isiku I omandiõiguse riivega. K.C tee aluse maa niitmise maksumus aastas on 540

eurot. Lisaks võib avaldaja hakata puudutatud isikult I nõudma tee hooldamist ja lume

koristamist. Hüvitis ei tohiks olla väiksem kui 2000 eurot aastas. Ärakuulamisel kinnitas

puudutatud isik I, et kui juurdepääs määratakse sõiduvahendiga, siis tasu koosneb

maamaksust, tee korrashoiust ja hüvitisest omandiõiguse riive eest. Kui juurdepääs

määratakse jalgsi, siis koosneb tasu maamaksust ja hüvitisest omandiõiguse riive eest.

3. Puudutatud isik II seisukohta ei esitanud.

4. Puudutatud isik III ühines puudutatud isik I seisukohtadega ning ei pea võimalikuks

juurdepääsu määramist üle Erna kinnisasja jalgsi ega mootorsõidukiga.

5. Saaremaa vald (puudutatud isik IV) toetas avaldust. Avaldajal puudub Kukerpilli

kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Huvide kaalumisel tuleb arvestada

väljakujunenud tavaga. Puudutatud isikule IV teadaolevalt on avaldusega taotletu ajalooline

juurdepääs. Ei ole välistatud, et Kukerpilli kinnisasjale võidakse ehitusõigus tulevikus anda.

Juurdepääsu andmiseks on piisav olemasolev pinnastee. Kohtul tuleks kaaluda ka

alternatiivseid juurdepääsu võimalusi, mis ei läbi Taru kinnisasja õueala.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 20.01.2025 määrusega avalduse ja määras Kukerpilli kinnisasja

igakordse omaniku kasuks juurdepääsu avalikult kasutatavale Sutu-Kailuka teele üle Taru

kinnisasja järgmiselt:

2-23-15373



juurdepääs kulgeb mööda kohtumääruse lisaks oleval plaanil punase joonega

tähistatud piki registriossa nr 2598134 kantud kinnisasjal paiknevat rada ca 242 meetri

pikkuselt ja ca 1,5 meetri laiuselt kuni registriossa nr 1210534 kantud kinnisasja

piirini;



juurdepääs on tähtajatu ja kasutamiseks ajavahemikul kell 06.00–23.00 jalgsi,

jalgrattal vms, v.a mootorsõidukitega;



mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine juurdepääsualal on lubatud üksnes

Kukerpilli ja Taru kinnisasjade igakordse omaniku eelneval kokkuleppel

looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p-s 6 sätestatud juhtudel;



Kukerpilli kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma alates kohtumääruse

jõustumisest talumiskohustuse eest Taru kinnisasja igakordsele omanikule tasu 10

eurot kalendriaastas hiljemalt iga aasta 31. detsembril;



Kukerpilli kinnisasja igakordne omanik peab juurdepääsuteed kasutama

heaperemehelikult ja tagama, et juurdepääsuala kasutamisest ei tekiks Taru

kinnisasjale kahju;



avaldaja ehitab omal kulul avalikult kasutatava tee ja Taru kinnisasja vahelisele piirile,

kust algab juurdepääsuala ja kus asub kiviaed, kiviaia sisse värava laiusega kolm

meetrit. Ehitamisega seotud tegevused kooskõlastab Kukerpilli kinnisasja omanik

Taru kinnisasja omanikuga ja teavitab Taru kinnisasja omanikku ehitustööde algusest

ette vähemalt kaks nädalat.

6.1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Kukerpilli kinnisasi on ühest küljest piiratud

merega, teisest küljest Erna kinnisasjaga ning ülejäänud kahest küljest Taru kinnisasjaga.

Avalikult kasutatava Sutu-Kailuka tee ning Erna kinnisasja vahele jääb Tohvri kinnisasi.

Kukerpilli kinnisasi ei piirne avalikult kasutatava teega. Maakohus tuvastas, et ajalooliselt on

Sutu-Kailuka teelt Kukerpilli kinnisasjale juurdepääsuks kasutatud Taru kinnisasja.

Alternatiivne juurdepääs, mis ei hõlma Taru kinnisasja, kulgeks mööda Erna ja Tohvri

kinnisasju ja selle pikkuseks on 215,98 meetrit. Muid mõistlikke viise Kukerpilli kinnisasjale

ligipääsemiseks maakohus ei tuvastanud.

6.2. Taru ja Erna kinnisasjade ning Tohvri kinnisasja piiridel puudub rada, mille kaudu oleks

võimalik liikuda jalgsi Kukerpilli kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. Tegemist on

madala ja võsastunud maaga. Seega kaasneks alternatiivse juurdepääsuga märkimisväärne

kulu tee väljaehitamiseks ja see peaks läbima kahte eri omanikele kuuluvat kinnisasja.

Kaaludes kõiki juurdepääsu võimalusi ja kinnisasjade omanike huve, ei ole põhjendatud

määrata juurdepääsu mööda Erna ja Tohvri kinnisasju. Põhjendatud ei ole määrata

juurdepääsu sealt, kus juurdepääs faktiliselt puudub, võimalik juurdepääsuala ei ole läbitav

ning juurdepääsu rajamisega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

6.3. K.C võimalik juurdepääs Kukerpilli kinnisasjale on ajalooliselt välja kujunenud

juurdepääs üle Taru kinnisasja. Puudutatud isiku I kohustuseks on hoolitseda selle eest, et

juursepääsuala läbimine oleks ohutu. Juurdepääsuala ohutu läbimise saab tagada, kui koera

liikumisala piiratakse, kui selleks vajadus peaks olema.

6.4. Juurdepääs Kukerpilli kinnisasjale üle Taru kinnisasja on maakorralduslikult võimalik.

Juurdepääsuala Taru kinnisasjal on kuival ajal jalgsi kergesti läbitav ja selle kasutamiseks ei

ole vaja teha kulutusi. Juurdepääs ei kahjusta puudutatud isiku I huve oluliselt. Puudutatud

isik I kasutas avaldusega taotletavat juurdepääsuala mere äärde minemiseks ka ise.

2-23-15373

6.5. Pooled ei vaidle selle üle, et juurdepääs peaks olema määratud tähtajatult. Kuna avaldaja

ei toonud esile asjaolusid, miks avaldajal on piiranguvööndis asuvat maatulundusmaad (s.o

Kukerpilli kinnisasi) vaja kasutada ööpäevaringselt, siis määras maakohus juurdepääsu

tingimused kindlaks kellaajaliselt. Avaldaja soov saada Kukerpilli kinnisasjale juurdepääs

jalgsi, ei riku oluliselt puudutatud isiku I huve ega ole talle liigselt koormav. Avaldajal on

ülekaalukas huvi saada juurdepääs Kukerpilli kinnisasjale läbi Taru kinnisasja.

6.6. Avaldajale ja puudutatud isikule I kuuluvad kinnisasjad paiknevad ranna ja kalda

piiranguvööndis, mistõttu kohalduvad kinnisasjadele looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 p-st

6 tulenevad piirangud. Juurdepääsu määramine mootorsõidukiga kahjustaks puudutatud isiku

I õigusi liigselt. Avaldaja huvi saada juurdepääs Kukerpilli kinnisasjale mootorsõidukiga

tähtajatult ja igal ajal, oleks vastuolus ka LKS-s sätestatud piirangutega. Mootor- ja

maastikusõidukiga sõitmist tuleb seetõttu piirata ja lubada seda üksnes Kukerpilli ja Taru

kinnisasjade igakordse omanike eelneval kokkuleppel LKS-s sätestatud juhtudel.

6.7. Taru kinnisasja pindala on 23 250 m2. Avaldaja leidis, et tee laius võiks olla jalgsi

kasutamisel 1,5 meetrit. Kuna maakohus määras juurdepääsu ala pikkuseks ca 242 meetrit,

siis on juurdepääsuala pindala 363 m2 (242 × 1,5), mis moodustab Taru kinnisasjast 1,56%.

Taru kinnisasja maksustamishind on alates 01.01.2024 22 785 eurot, mis teeb maamaksu

suuruseks maksimaalselt 181,52 eurot. 1,56% sellest moodustab 2,83 eurot. Servituudi

kasutusõiguse keskmine väärtus on 0,01 eurot/m2 (keskmiselt 5 eurot, 487 m2). Arvestades

juurdepääsuala pindala 363 m2, kujuneb omandiõiguse riive väärtuseks 3,63 eurot. Seega

kujuneb tasu suuruseks 6,46 eurot aastas.

6.8. Maakohus arvestas tasu määramisel nii Taru kinnisasja omaniku riivet kui ka asjaolu, et

juurepääsutee oli pikaajaliselt väljakujunenud ja kasutuses. Puudutatud isik I teadis

juurdepääsutee olemasolust ja kasutamisest ning pidi sellega kinnisasja omandamisel

arvestama. Taru kinnisasja omandamisel oli aias avaus ja pinnasel olid nähtavad jäljed, et

juurdepääsuteed kasutati. Juurdepääsu määramisega ajaloolist teed mööda jätkub senine

elukorraldus. Arvestades kasutuseeliste ja omandiõiguse riivet ning teealuselt maalt

maksmisele kuuluva maamaksu suurust, määras maakohus juurdepääsu tasuks 10 eurot aastas.

Selleks, et juurdepääsuala oleks võimalik kasutada, tuleb avaldajal taastada kiviaias

paiknenud värav. Kuna avaldajal võib olla vajalik pääseda Kukerpilli kinnisasjale ka

mootorsõidukiga, tuleb värav teha kolme meetri laiune.

Määruskaebus

7. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

7.1. Maakohus jättis arvestamata puudutatud isiku I huvidega. Teed, mida mööda saaks

mootorsõidukiga sõita, ei eksisteeri. Kogu ligipääsu ala on murukatte all ja haljastusega, alal

on mitmeid puid, põõsaid ja suuri kive. Ka ajalooliselt ei ole juurdepääsualal teed olnud.

Avaldajal puudub vajadus ja soov Kukerpilli kinnisasjal viibida.

7.2. Kuna maakohus lähtus eeldusest, et avaldaja vajab juurdepääsu Kukepilli kinnisasjale

üksnes paaril korral aastas, siis on ebaselge, miks maakohus määras juurdepääsuõiguse

igapäevaselt kell 6–23 ja ilma kohustuseta sellest Taru kinnisasja omanikku eelnevalt

teavitada. Maakohus jättis puudutatud isiku I vastuväited kellaaegade kohta määruse

tegemisel tähelepanuta.

2-23-15373

7.3. Kui maakohus leidis, et juurdepääsu määramine on vajalik, oleks maakohus võinud

määrata ligipääsu selliselt, et avaldaja peab oma soovist puudutatud isikule I ette teatama.

Sellisel juhul saaks puudutatud isik I oma koera selleks ajaks ketti panna. See ei põhjustaks

puudutatud isikule I lisakulusid ja tagaks ühtlasi ka tema perele turvatunde, et nende kodu

hoovis ei kõnni suvalisel kellaajal ringi võõrad isikud.

7.4. Maakohus määras, et mootor- ja maastikusõidukiga sõitmine on juurdepääsualal lubatud

üksnes Kukerpilli ja Taru kinnisasja igakordsete omanike eelneval kokkuleppel. Puudutatud

isiku I hinnangul on põhjendamatu võimaldada avaldajale juurdepääs mootorsõidukiga, sest

Taru kinnisasjal puudub tee ja kinnisasja pinnasel ei ole võimalik sõiduki ega muude masinate

ja tehnikaga sõita. Mootorsõiduk ei mahuks ka liiklema, kuna juurdepääsu laius oli vaid 1,5

meetrit. Lisaks on ebaselge, kuidas pooled peaksid kokkuleppe saavutama.

7.5. Juhul kui avaldajale määratakse juurdepääs üksnes jalgsi, siis puudub vajadus kiviaeda

lõhkuda ja täiendavat väravat ehitada. Avaldajal on võimalik liikuda üle Taru kinnisasja

kiviaia kõrvalt ringiga. Puudutatud isik I ei ole nõus sellega, et avaldaja lõhub Taru kinnisasja

ümbritseva kiviaia ja rajab sinna kolme meetri laiuse värava.

7.6. Maakohtu määratud juurdepääsutasu on põhjendamatult madal.

7.7. Puudutatud isik I ei nõustu ka menetluskulude jaotusega. Kuna maakohus tegi määruse

avaldaja huvides, peaksid ka menetluskulud jääma avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ja puudutatud isikule IV

tähtaja sellele vastamiseks.

9. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

10. Puudutatud isik IV määruskaebuse kohta seisukoha ei esitanud.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb tühistada

maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3 osas, milles maakohus sidus mootor- ja

maastikusõidukiga juurdepääsualal sõitmise Kukerpilli ja Taru kinnisasjade igakordsete

omanike eelneva kokkuleppe sõlmimisega. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu

määrust ei tühista, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS §

654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Määruskaebuse kohaselt vaieldakse praeguses kohtuasjas eelkõige selle üle, kas avaldaja

juurdepääsutee saamise nõude rahuldamise eeldused on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1

järgi täidetud, samuti vaieldakse juurdepääsutasu suuruse ja menetluskulude jaotuse üle.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel eksinud.

Vastavalt AÕS § 156 lg-le 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs

2-23-15373

avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle

võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.

Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused on seega juurdepääsu

taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu

maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi

ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste

juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt ka RKTKm 15.03.2023, 2-19-517, p 17).

15. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide

kaalumise teel. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (RKTKo 26.10.2006,

3-2-1-14-06, p 28 ja RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud ning määruskaebuse väited ei anna alust teha

maakohtust erinevat kaalutlusotsust (v.a osaliselt maakohtu resolutsiooni p 2.3 osas).

16. Maakohus leidis õigesti, et avaldajal puudub juurdepääs Kukerpilli kinnisasjalt avalikult

kasutatavale teele ning avaldajale tuleb juurdepääs võimaldada puudutatud isikule I kuuluva

Taru kinnisasja kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vajaliku põhjalikkusega

analüüsinud võimalikku alternatiivset juurdepääsuteed, hinnanud kõiki tõendeid ja kaalunud

menetlusosaliste huve. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Maakohus on juurdepääsu tee määramisel põhjendatult arvestanud väljakujunenud tavaga.

Kui juurdepääsutee kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava, siis peab juurdepääsutee

teise kohta määramiseks olema mõjuv põhjus. Samas pole see tingimus avalduse

lahendamisel ainumäärav (vt ka RKTKo 12.04.2004, 3-2-1-45-04, p 16). Avaldaja tõi esile, et

Kukerpilli kinnisasi kuulub talle alates 2007. aastast (dtl 7). Kuni Taru kinnisasja

omandamiseni puudutatud isiku I poolt 2021. aastal (dtl 9), oli avaldajal Taru kinnisasja

eelmise omanikuga suuline kokkulepe, et Kukerpilli kinnisasjalt on võimalik pääseda

avalikule teele Taru kinnisasja kaudu. Avaldaja selgitused on eluliselt usutavad, arvestades

muu hulgas Taru kinnisasjal paiknenud kiviaias olnud väravat. Asjaolu, et puudutatud isikul I

puudus asjaomane teave, ei muuda varasemat kokkulepet olematuks. Maakohus arvestas

avalduse lahendamisel seega õigesti ka ajalooliselt kasutuses olnud teega. Ka puudutatud isik

IV on menetluses avaldanud, et talle teadaolevalt ei ole Kukerpilli kinnisasjale olnud muid

ajaloolisi juurdepääse kui üle Taru kinnisasja. Puudutatud isik IV esitas ajaloolise kaardi

1942. aastast (dtl 61), millelt nähtub, et juurdepääs Kukerpilli kinnisasjale oli olemas juba sel

ajal. Ajalooline ja tavana kasutuses olnud tee ei pea vastama teeseaduse nõuetele – see võib

olla ka pinnastee.

18. Määruskaebuses puuduvad väited, mis võimaldaksid pidada põhjendamatuks avaldajale

maakohtu määrusega määratud juurdepääsu Kukerpilli kinnisasjale jalgsi ja jalgrattaga.

Juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks.

19. Määruskaebuse kohaselt ei ole Taru kinnisasjal maakorralduslikult võimalik

mootorsõidukiga sõita, sest tee asemel on kinnisasjal muruplats, suured puud ja kivid.

Ringkonnakohus selgitab, et juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus tähendab seda, et kõiki

asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi või et tee

rajamine sinna on võimalik (AÕS komm (2014), § 156 p 3.1.4.). Seega ei pea olema tegemist

olemasoleva teega. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (vt ka

2-23-15373

RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 31). Siinsel juhul on maakohus õigesti tuvastanud, et

maakorralduslikult on võimalik Taru kinnisasja kasutada, sh mootorsõidukiga. Muruplatsi

olemasolu ei välista maa-ala kasutamist juurdepääsuna. Ka puude ja kivide olemasolu ei saa

pidada takistuseks, sest neid on võimalik vajadusel eemaldada.

20. Avaldaja soovib pääseda Kukerpilli kinnisasjale ka mootorsõidukiga vabaaja veetmiseks

ja puhkamiseks või kinnisasja korrastamiseks. Maakohus määras, et mootor- ja

maastikusõidukiga sõitmine juurdepääsualal on lubatud üksnes Kukerpilli ja Taru

kinnisasjade igakordsete omanike eelneval kokkuleppel LKS § 37 lg 3 p-s 6 sätestatud

juhtudel. Puudutatud isiku I hinnangul ei ole mootorsõidukiga juurdepääs põhjendatud.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Riigikohus on leidnud, et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab

olema eraldi põhjendatud (RKTKo 21.05.2008, 3-2-1-41-08, p 21). Praegusel juhul on

maakohus põhjendatult leidnud, et avaldajal peab olema võimalus pääseda oma kinnisasjale

mootorsõidukiga looduskaitseseaduses ettenähtud juhtudel. Maakohus piiras ulatuslikult

avaldaja õigust kasutada juurdepääsuks mootorsõidukit. Sisuliselt on avaldajal õigus pääseda

kinnisasjale mootorsõidukiga vaid LKS-s ettenähtud juhtudel kalapüügiks ja kinnisasja

korrashoiukohustuse täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldajale sellise õiguse

jätmist pidada ebamõistlikuks tingimuseks ja sellisel eesmärgil mootorsõiduki kasutamist

peab puudutatud isik I taluma. Kinnisasja korrashoiu korraldamine on oluline osa kinnisasja

omaniku kohustustest. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses toonud esile selliseid

asjaolusid, mis võimaldaksid välistada sellisel eesmärgil mootorsõidukiga kinnisasjale

juurdepääsu. Arvestades avaldajale seatud piirangu eesmärki ja ulatust ning juurdepääsu

võimalikku kasutamistihedust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta ka maakohtu

kindlaks määratud juurdepääsu tee laiust. Juurdepääsu kasutamise osakaal mootorsõidukiga

jääb avalduse aluseks olnud asjaolusid arvestades marginaalseks ja sellega puudutatud isikule

I kaasnev negatiivne mõju väheseks.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna avaldajal võib olla vajalik aeg-ajalt

Kukerpilli kinnisasjale pääseda ka mootorsõidukiga, peab avaldajal olema reaalne võimalus

juurdepääsuteed kasutada. Maakohus tuvastas, et varasemalt paiknes Taru kinnisasjal

paiknevas kiviaias avalikult kasutatava tee juures värav, hiljem avaus, mille kaudu oli

võimalik nii jalgsi kui ka autoga läbida Taru kinnisasja, et pääseda Kukerpilli kinnisasjale.

Kinnisasja vaatlusel selgus, et avaus on kinni ehitatud ja ajaloolise tee algusesse on ehitatud

kiviaed, millel ei ole väravat. Maakohus leidis, et juurdepääsuala kasutamiseks tuleb taastada

kiviaias paiknenud värav laiusega kolm meetrit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

Värava avause kinniehitamist saab pidada AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise

takistamisena (vt ka nt RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 32.). Avaldajale õiguse andmine

värava taastamiseks on kooskõlas avaldaja huvidega juurdepääsuõiguse realiseerimisel (vt ka

nt RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-31-17, p 13.). Värava laius peab olema piisavalt lai, et

mootorsõiduk pääseks väravast läbi. Sisuliselt tagatakse avaldajale varasemalt kehtinud

olukord, mida puudutatud isik I peab taluma. Puudutatud isiku I arutlused, millise värava

avaldaja võib tulevikus paigaldada, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

22. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga I selles, et mootorsõidukiga Taru kinnisasja

läbimise eelduseks ei saa olla poolte eelnev kokkulepe. Seda enam, et puudutatud isiku I

hinnangul ei oleks kokkuleppe saavutamine tema ja avaldaja vahel võimalik. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole sellisel tingimusel kohtumääruse resolutsioon täidetav (TsMS § 442 lg 5

teine lause koostoimes § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohus jätab asjaomase tingimuse maakohtu

määrusest välja ja tühistab selles osas maakohtu määruse.

2-23-15373

23. Puudutatud isiku I hinnangul tuleb avaldaja juurdepääsu kellaajaliselt täiendavalt piirata ja

määrata liiklemiseks lubatav ajavahemik kell 9–17. Ringkonnakohus ei nõustu sellega.

Maakohus piiras avaldaja juurdepääsu tee kasutamiseks kellajaliselt ja põhjendas oma

seisukohta. Puudutatud isiku I poolt taotletud tingimused piiraksid oluliselt avaldaja õigust

oma kinnisasjale pääseda ja seda kasutada. Juurdepääsu õigus ei anna avaldajale õigust muul

eesmärgil puudutatud isiku I kinnisasjal viibida ega sellel aega veeta, st puudutatud isiku I

õiguste riive avaldajale juurdepääsu tagamisel ei ole kauakestev. Praeguse vaidluse asjaolusid

arvestades puuduvad sellised kaalukad argumendid, mis õigustaksid puudutatud isiku I nõuet

lubada avaldajal kasutada juurdepääsu vaid puudutatud isiku I igakordsel etteteatamisel.

Puudutatud isik I saab ise igakordselt hinnata ja otsustada, kuidas tagada avaldajale ohutu

juurdepääs. Koera pidamise küsimuste üle otsustab puudutatud isik I ise. Maakohus ei

seadnud puudutatud isikule I nõuet rajada täiendav aed või elektriline karjus.

24. Vastuseks juurdepääsu tasu suurust puudutavatele määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isik I leiab, et juurdepääsu tasu on põhjendamatult

madal ega arvesta tema omandiõiguse riivet. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus

ammendavalt juurdepääsu tasu aluseks olevate asjaoludega. Riigikohus on leidnud, et

kinnisomandi kitsendamine juurdepääsuõigusega kujutab endast omandipõhiõiguse riivet ning

selle eest makstav hüvitis peab sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest (RKTKo

16.06.2016, 3-2-1-180-15, p 33). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tasu määramisel

puudutatud isiku I omandiõiguse riivega arvestanud, leides, et riive omandiõigusele ei ole

ulatuslik. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu järelduste

ümberhindamiseks ega tasu suuruse muutmiseks. Maakohus ei ole tasu suuruse määramisel

diskretsiooni piire ületanud.

25. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on piisava põhjalikkusega kaalunud nii

avaldaja kui ka puudutatud isiku I huve ning teinud põhjendatud määruse. Ühe kinnisasja

omaniku tegevus omandi teostamisel võib tuua kaasa naaberkinnisasja omaniku õiguste

kahjustamise. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja

nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu (RKTKo

11.04.2005, 3-2-1-33-05, p 13 ja RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Põhiseaduse (PS) §

32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning seda

õigust tohib piirata üksnes seaduse alusel. Avaldajal puudub võimalus teostada kinnisasja

omanikuna oma õigusi, kui tal puudub oma kinnisasjale juurdepääs. AÕS § 156 lg 1 lubab

seada puudutatud isiku I kinnisasjale kitsendusi selleks, et naaberkinnisasja omanikul (siinsel

juhul avaldajal) oleks võimalik teostada PS § 32 lg-st 2 tulenevaid õigusi. Juurdepääsu

võimaldamisel tuleb paratamatult taluda teatavaid piiranguid, mis ei tohi siiski olla liigselt

koormavad ega ebamõistlikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nende nõuete

vastu eksinud. Samuti ei saa määratud juurdepääsu pidada ebaõiglaseks. Avaldaja sooviks oli

kasutada juurdepääsu teed mõned korrad aastas. Seega ei too Taru kinnisasja juurdepääsu ala

kasutamistihedus endaga kaasa ulatuslikke negatiivseid tagajärgi puudutatud isikule I.

Juurdepääsu määramata jätmise aluseks ei saa olla koormatava kinnisasja omaniku ootus, et

üle tema kinnisasja ühtegi juurdepääsu naaberkinnisasjale kunagi ei määrata. Puudutatud isiku

I väited, et avaldajale kuulub ka muid kinnisasju, kus avaldajal on võimalik aega veeta, ei

välista avaldaja nõude rahuldamist. Omandipõhiõiguse oluliseks osaks on õigus kinnisasja

kasutada ja kinnisasja omanik saab ise valida, kuidas ta seda teeb. Igapäevane juurdepääs

Kukerpilli kinnisasjale on vajalik selleks, et avaldaja oleks vaba valima, millal ja kuidas ta

soovib oma kinnisasja kasutada. Siinsel juhul ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis

annaksid aluse seda õigust piirata. Puudutatud isiku I huvid Taru kinnisasja kasutamiseks ja

privaatsuse säilitamiseks ei kaalu üles avaldaja huvi Kukerpilli kinnisasjale pääsemiseks.

2-23-15373

26. Eelnevast tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks,

välja arvatud osaliselt maakohtu määruse reolutsiooni p 2.3. osas, nagu on selgitatud eelnevalt

põhjenduste p-s 22. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalistel (sh puudutatud isikul I) on

õigus asjaolude olulisel muutumisel, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks,

pöörduda uuesti kohtu poole juurdepääsu tingimuste muutmiseks (TsMS § 6185).

27. Viimasena parandab ringkonnakohus TsMS § 447 lg 2 alusel koostoimes § 463 lg-ga 2

maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2.3 ilmse ebatäpsuse ning asendab lühendi „LS“ seaduse

nimetusega „looduskaitseseadus“. Maakohtu määrusest nähtuvalt soovis maakohus viidata

looduskaitseseadusele (mille lühend on „LKS“), mitte liiklusseadusele (mille lühend on

„LS“).

28. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste

endi kanda. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga

(RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098, p 20) ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule

alust sekkuda maakohtu diskretsiooni.

29. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad samuti TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulusid ei ole vaja kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-23-15373

17. jaanuar 2025

juurdepääsuala Taru kinnistul

Mõõtkava: 1:1224

X = 6459209, Y =

423701

X = 6458748, Y = 423357

2-23-15373

Legend: