2-25-895/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-895

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-895

Tsiviilasi

P.P maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: P.P (isikukood: XXX; viibimiskoht:

xxxxxxxxxxxx);

Usaldusisik: U.L (Soola 3, Tartu 51013; 504 6694, 7407

662; XXX)

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata P.P maksejõuetusavaldus.

2. Tühistada 03.02.2025.a määrusega võlgnikule seatud vara käsutamise keeld ning

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded selle kohta teade.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud P.P kanda.

2. Määrata usaldusisiku tasuks 1026,63 eurot (sh käibemaks).

3. Tasuda usaldusisiku tasu summas 1026,63 eurot (sh käibemaks) menetlusabi

korras riigi eelarvest OÜ Civilex arvelduskontole nr EE312200221055387366.

4. Välja mõista P.P-lt riigituludesse maksejõuetusmenetluse kulud 1026,63 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille

andmed kohus lisab käesolevale otsusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada

kohtu määratud viitenumbrit.

Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Otsus saata vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel täitmise korraldamiseks Riigi

Tugiteenuste keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

2-25-895

alates.

Asjaolud ja menetluse käik

P.P esitas kohtule maksejõuetusavalduse. 03.02.2025 võttis kohus avalduse menetlusse ja

nimetas usaldusisikuks U.L-i.

Usaldusisik esitas võla- ja varanimekirja, milles hindas, et võlgnik on maksejõuetu ning

esinevad alused pankroti väljakuulutamiseks, kuid pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus on perspektiivitud, sest võlgnik ei vabane suurest osast võlgnevustest

(kuriteoga tekitatud kahju, elatise võlgnevus, kokku 65% kogunõuetest) ning vanglas

viibimise tõttu on võlgniku tulu teenimise võimalused piiratud.

Ärakuulamisel teatas võlgnik, et ta ei soovi pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise

menetlust. Kohus selgitas võlgnikule, millistest kohustustest tal on võimalik vabaneda ja

millistest mitte, samuti tema kohustusi pankroti- ja kohustusstest vabastamise menetluses.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuigi võlgnik ei öelnud, kas ta

võtab avalduse tagasi või loobub sellest, käsitleb kohus avaldaja soovi menetlust lõpetada

siiski avalduse tagasivõtmisena, sest see võimaldab avaldajal hiljem uuesti sama avaldusega

kohtusse pöörduda, kui ta peaks seda soovima.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 6 lause 1 näeb

ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi

võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi

tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb

ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Võlgnik on avalduse tagasi võtnud istungil ning see on protokollitud. Võlgnikul on TsMS §

477 lg 6 lausest 1 ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste

nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on avalduse tagasivõtmine

esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb võlgniku esitatud avaldus

jätta läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei

ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

03.02.2025.a määrusega kohaldas kohus maksejõuetusavalduse tagamise abinõusid ning

keelas võlgnikul oma vara käsutamise usaldusisiku nõusolekuta. Seoses menetluse

lõpetamisega tühistab kohus TsMS § 477 lg 1 ja § 386 lg 4 alusel võlgnikule seatud

käsutuskeelu. PankrS § 21 lg 4 kohaselt tuleb käsutuskeelu tühistamise korral avaldada teate

Ametlikes Teadaannetes.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

2-25-895

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole

vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku

kanda.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 1026,63 eurot (koos käibemaksuga).

FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul,

kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 12h 45m

tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tunnist.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt

arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

Usaldusisik on palunud enda tasu välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

2-25-895

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka

juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri

nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset

kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 841,50 eurot,

lisandub käibemaks, kokku 1026,63 eurot.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta

büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada

ka usaldusisikule.

Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on avalduse tagasi võtnud, kuid samas hüvitab

riik menetlusabi korras usaldusisiku tasu. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis

tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu

hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud

maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule

usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt

võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt ning seega ei ole maksejõuetusmenetluse kulu

tekkinud riigi osalemisest menetluses. Sellest tulenevalt mõistab kohus TsMS 179 lg 1 ja §

190 lg 4 alusel võlgnikult riigi tuludesse maksejõuetusmenetluse kulud summas 1026,63 eurot

(sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik