2-24-14273/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-24-14273

Kohtuasi

A. M. hagi K. L. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A. M., isikukood: xxxx, viibimiskoht: xxxx

Kostja: K. L., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti

aadress: xxxx

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest alates.

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-14273 A. M. hagis K. L. vastu abielu

lahutamise nõudes seoses hagist loobumisega.

2. Tühistada tsiviilasjas määratud kohtuistungi aeg 25.03.2025.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Välja mõista A. M.ilt riigituludesse riigilõiv 100 eurot.

5. Riigi kasuks väljamõistetud summa tasumisega viivitamise korral tuleb A. M.il

tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-14273 A. M. hagi K. L. vastu abielu

lahutamise nõudes.

2. Hageja esitas 05.03.2025 avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt TsMS § 4 lg-te 1–3

järgi on pooltel hagimenetluses õigus käsutada menetluse esemeks olevaid nõudeid, sh otsustada

menetluse alustamise, selle käigu ja lõpetamise üle. Need sätted lähtuvad tsiviilkohtumenetluse

dispositsioonipõhimõttest, mis vastab põhiseaduse §-s 19 väljendatud privaatautonoomia

põhimõttele. Dispositsioonipõhimõte väljendub ka TsMS §-s 429, mille lg 1 esimese lause järgi

on hagejal õigus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda. TsMS § 3 lg 1 ja §

4 lg 1 kohaselt korraldab kohus hagimenetluse üksnes siis, kui hageja on esitanud seaduses

1(3)

ettenähtud korras hagi ega ole sellest loobunud. Ilma menetluses oleva hagita ei saa kohus

hagimenetlust jätkata. TsMS § 428 lg.1 p-i 3 kohaselt Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata,

kui hageja on hagist loobunud ja TsMS § 429 lg.1 kohaselt võib Hageja hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja ei ilmunud 18.12.2025.a

kohtuistungile ega ole vastanud hagile, millest hageja järeldab, et kostja ei soovi abielu lahutada.

Kuna hageja võtab hagi abielu lahutuse nõudes tagasi ehk loobub sellest, siis hageja palub

lõpetada käesoleva asja menetlus ning tühistada kohtuistung, mis on määratud 25.03.2025.a

ajaks

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 teise aluse

kohaselt ui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus

toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne

menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise

tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses

märkima (lg 3).

Avaldus on saadetud kostjale kohtule teadaolevale e-postile ja antud vastamiseks tähtaeg

17.03.2025. Kostja ei ole avalduse osas enda seisukohta esitanud.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud.

Hageja on kohtule esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja

lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-14273 menetluse A. M. hagis K. L. vastu abielu lahutamise nõudes.

4. Seonduvalt menetluse lõpetamisega, tuleb tühistada tsiviilasjas määratud kohtuistungi aeg

25.03.2025.

5. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole.

Viru Maakohtu 04.11.2024 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati hageja

hagilt (abielulahutuse nõudelt) tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS

§ 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

Hageja on saanud menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus lõpetab asja menetluse seoses hagist

loobumisega. Seega mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja riigilõivu katteks 100 eurot.

2(3)

Kohus märgib ka, et eelnimetatud summa tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

3(3)