2-23-4273/114 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-4273

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Margit Paluoja, Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4273

Tsiviilasi

I.R.-i hagi V.R.-i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: I.R. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxx alevik, XXX, 4xxxx XXX; Tel:xxxxxxxxxx; e-

post:);

Hageja lepinguline esindaja: Merike Valgmäe (Merika

Valgmäe Õigusbüroo OÜ; e-post:);

Kostja: V.R. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx XXX;

Tel: XXX; e-post:).

28.06.2023, 23.10.2023, 05.06.2024, 08.01.2025, 03.03.2025

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlus ning kinnitada hageja I.R. ja kostja V.R. vahel 03.märtsil

2025.a. sõlmitud alljärgnevate tingimustega kompromiss.

2. Lõpetada I.R.-i ja V.R.-i ühisomand nende ühisvarale ja jagada ühisvara järgmiselt:

2.1. V.R.-i ainuomandisse jääb:

2.1.1. Kinnisasi xxxxxxxxxxxx registriosa nr 168035, asukohaga XXX-i , väärtusega 126

000 eurot.

2.1.2. Sõiduk MERCEDES-BENZ 409 D, ehitusaasta 1986, registreerimismärgiga xxxxxxx

väärtusega 3000 eurot.

2.1.3. Sõiduk NISSAN PICK-UP, ehitusaasta 2000, registreerimismärgiga xxxxxx,

väärtusega 3000 eurot.

2.1.4. Traktor T1, ehitusaasta 1988, registreerimismärgiga xxxxxx, väärtusega 6000 eurot.

2.1.5. Mootorratas SUZUKI GS 500E, ehitusaasta 1989, registreerimismärgiga xxxx,

väärtusega 800 eurot.

2.1.6. Sõiduk CITROEN C 8, väljalaske aasta 2004, registreerimismärk xxxxxx,

väärtusega 1000 eurot.

2.1.7. Sõiduk MAZDA 626, väljalaskeaasta 2000, registreerimismärk xxxxxx, väärtusega

280 eurot.

2.1.8. OÜ Vartman, registrikood 10736222, osad väärtusega 5750 eurot.

2.1.9. xxxxxxxxxxxx kinnistu garaažis vm asuvad väärtuslikud tööriistad, maksumusega ca

26 000 eurot.

2.1.10.xxxxxxxxxxxxx kinnistu õuealal ja hoonetes asuvad erinevad metallid ja auto

tagavaraosad, kokku väärtusega ca 10 850 eurot.

2.1.11. xxxxxxxxxxxxxkinnistu elumajas asuv kodune vara, väärtusega ca 4800 eurot.

2.2. I.R.-i ainuomandisse jääb:

2.2.1. Korteriomand, asukohaga xxxxxxx, xxxxxxxxxe küla XXX-i, registriosa nr 1414735,

väärtusega 20 000 eurot.

2.2.2. LaSandra OÜ, registrikood 14665111, osa väärtusega 2500 eurot.

2.3. Mõista V.R.-ilt välja I.R.-i kasuks rahalise tasaarvestusena vähemsaadu eest hüvitis

55000 eurot. Hüvitis 55 000 eurot tuleb V.R.-il I.R.-ile tasuda 12 kuu jooksul, tasudes iga

kuu 8.kuupäeval makse summas 4584 eurot. 12.makse suurus on 4576 eurot. Esimene

makse tuleb teha 8.märtsil 2025.a.

2.4. Hageja I.R. ja kostja V.R. on sõlminud asjaõiguslepingu, millega on leppinud kokku

selles, et kinnisasja xxxxxxxxxxxx, mille kinnistusraamatu registriosa nr on 168035,

ainuomandiõigus läheb üle V.R.-ile.

2.5. Hageja I.R. annab kostja V.R.-ile nõusoleku KRS § 341 lg.1 tähenduses

kinnistusraamatu kande muutmiseks järgmiselt: kinnistu xxxxxxxxxxxx, registriosa nr

168035, II jaos kehtiv omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja omanik V.R.,

kustutada ning teha uus kanne, millega kanda ainuomanikuna sisse V.R. (isikukood

XXX).

2.6. Kinnistusraamatus xxxxxxxxxxxx kinnistu II jaos omanikuvahetuse kande tegemine

seada sõltuvusse hüvitise 55 000 eurot maksmisega. Omanikuvahetuse kannet ei tehta

enne, kui I.R. on kinnitanud kinnistusosakonnale hüvitise 55 000 eurot laekumist.

2.7. Kostja V.R. ja hageja I.R. on sõlminud asjaõiguslepingu, milles on leppinud kokku

selles, et kinnisasja, korteriomandi, mille kinnistusraamatu registriosa nr on 1414735,

ainuomandiõigus läheb üle I.R.-ile.

2.8. Kostja V.R. annab hageja I.R.-ile nõusoleku KRS § 341 lg.1 tähenduses

kinnistusraamatu kande muutmiseks järgmiselt: kinnistu (korteriomandi), mille

registriosa nr 1414735, II jaos kehtiv omanikukanne, mille kohaselt ühisomanikud V.R. ja

I.R., kustutada ning teha uus kanne, millega kanda ainuomanikuna sisse I.R. (isikukood

XXX).

3. Jätta TsMS § 445 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 21.04.2023.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-23-

4273) kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o xxxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr 168035,

asukoht XXX-i ) kinnistusraamatu IV jakku kantud kohtulik hüpoteek summas 80 000

eurot I.R.-i (isikukood XXX) kasuks, jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni

käesolevast tsiviilasjast tulenevate kostja rahaliste kohustuste kogu mahus täitmiseni.

Hageja teavitab kohut kostja poolsest rahaliste kohustuste täies mahus täitmisest.

4. Jätta Tartu Maakohtu 29.06.2023.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu st

xxxxxxxxxxxxxkinnistu (registriosa nr 168035, asukoht XXX-i ) kinnistusraamatu III

jakku kantud vara käsutamise keelumärge I.R.-i (isikukood XXX) kasuks jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni käesolevast tsiviilasjast tulenevate kostja

rahaliste kohustuste kogu mahus täitmiseni. Hageja teavitab kohut kostja poolsest

rahaliste kohustuste täies mahus täitmisest.

5. Käesoleva määruse resolutsiooni p.2.4, p.2.5. ja p.2.6. märgitud asjaõiguslepingu ja

nõusoleku kehtivuse eelduseks ja omanikuvahetuse kande tegemise eelduseks on see, et

V.R. täidab käesoleva määruse resolutsiooni p.2.3. märgitud kohustuse tasuda I.R.-ile

hüvitis 55 000 eurot 12 kuu jooksul arvates esimese makse tähtajast (8.märts 2025).

6. Kui V.R. ei täida määruse resolutsiooni p.-s 2.3. märgitud kohustust tasuda I.R.-ile 55 000

eurot hüvitisena 12 kuu jooksul arvates esimese makse tähtajast (8.märts 2025), siis

kaotavad määruse resolutsiooni punktid 2.1.1., 2.4., 2.5. ja 2.6 õigusjõu.

7. Rahuldada I.R.-i taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

7.1. Kui V.R. ei täida nõude resolutsiooni p-s 2.3. märgitud kohustust hüvitada I.R.-ile 55

000 eurot 12 kuu jooksul arvates esimese makse tähtajast, tuleb xxxxxxxxxxxx kinnistu

(registriosa nr 168035, asukoht XXX-i ) müüa kohtutäituri läbiviidaval avalikul

enampakkumisel.

7.2. Määrata avalikul enampakkumisel müügist saadud raha väljamaksmine I.R.-ile ja

V.R.-ile selliselt, et esmalt peab kohtutäitur müügist saadud rahast kinni avaliku

enampakkumisega seotud täitekulud ja täituri tasu, seejärel jaotada enampakkumise

tulemina saadud raha järgmiselt ja alljärgnevas järjekorras:

- I.R.-ile käesolevas tsiviilasjas tema kasuks väljamõistetud hüvitis ja menetluskulud

- V.R.-ile ülejäänud raha jääk.

8. V.R. hüvitab I.R.-ile osa tema menetluskuludest kokku summa 1165 eurot.

9. Lühendada

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega viie tööpäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast.

10. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-4273 menetlus I.R. hagis V.R. vastu ühisvara jagamiseks.

11. Kohus saadab käesoleva määruse kostjale V.R. paberkandjal tema aadressil TsMS § 3141

lg.1 alusel. Menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale

kättetoimetatuks.

12. Tagastada hagejale I.R. pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 (kakssada

kümme) eurot. Riigilõiv tagastada I.R. arvelduskontole nr EE701010152006247006 AS-is SEB

Pank.

13. Käesoleva kohtumääruse avaldamisel arvutivõrgus asendada menetlusosaliste nimed

tähemärkidega ja mitte avaldada poolte isikukoode ega elukohti.

14. V.R.-i poolt kohtu deposiidikontole tasutud riigi õigusabi tasu ja kulu 977, 45 eurot kanda

riigi tuludesse.

15. Käesolev määrus saadetakse kinnistusosakonnale pärast seda kui I.R. on kohtule teatanud

p.2.3. märgitud hüvitisesumma tasumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 5 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.R. esitas 17.03.2023. a kohtule hagi V.R.-i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Hageja taotleb hagis ühisvarasse kuuluva xxxxxxxxxxxx kinnistu jätmist kostja omandisse.

Hageja on teinud hagis kostjale ettepaneku tellida koos poolte kokkuleppel erapooletu

kinnisvara hindaja, kes annab hinnangu kinnistu väärtuse kohta. Kui pooled hindaja valimises

kokkuleppele ei jõua, määrata kohtul ekspertiis kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks. Kohus

võttis määrusega 04.05.2023 hagi menetlusse, rahuldas taotlused hagi tagamiseks ja küsis

kostjalt vastuse hagile. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides (hagiavaldus, selle

täiendused) teatanud, et ei välista kompromissi sõlmimist, hageja on teinud

kompromissiettepanekud.

Kostja määratud kohtuistungitel ei osalenud.

Kuna kostja ei osalenud menetluses asjakohaselt, määras kohus kostjale 31.10.2023 riigi

õigusabi. Riigi õigusabi osutav advokaat Heiki Kuningas esitas 23.11.2023 vastuse hagile.

05.06.2024 pidas kohus kohtuistungi, kus kostja osales koos esindajaga. 20.06.2024 tegi

kohus osaotsuse abielu lahutamise nõudes, abielu lahutati.

26.08.2024 esitas riigi õigusabi osutav advokaat Heiki Kuningas taotluse tema vabastamiseks

õigusabi osutamisest, kuna kostjaga kontakti saamine ei ole võimalik. Kohus määrusega

09.09.2024 lõpetas riigi õigusabi andmise ja vabastas esindaja.

15.11.2024 esitas ekspert ekspertiisiakti xxxxxxxxxxxx kinnistu hindamise kohta.

Kohtuistungile 08.01.2025 kostja ei tulnud.

Järgmine kohtuistung toimus 03.03.2025, kus osalesid hageja, tema esindaja ja kostja. Pooled

sõlmisid kohtuistungil läbiarutatu pinnalt kompromissi, mille hageja esindaja kandis

kohtuistungil ette. Hageja palub kompromissi kinnitada.

Kohus küsitles kostjat kompromissiga nõustumise ja selle kinnitamise kohta. Kostja kinnitas,

et ta on nõus ette kantud kompromissiga, vastuväiteid ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Poolte poolt sõlmitud kompromissi tingimused on hageja esindaja poolt kohtuistungil ette

kantud, need kajastuvad 03.032025.a kohtuistungi protokollis ja salvestatud.

Kompromissi tingimusteks olevad kokkulepped on kirjalikul kujul vormistatud hageja

21.01.2025.a menetlusdokumendis. Hageja on kestvalt kogu menetluse jooksul teinud

ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, s.h. selle kohta, et poolte ühisvaraks olev

xxxxxxxxxxxx kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Kostja 03.03.2025.a kohtuistungil

kinnitas, et ta on nõus, et xxxxxxxxxxxxxkinnistu ja hooned jäävad ühisvara jagamisel tema

omandisse. Poolte vahel ei ole vaidlust I.R.-i ja V.R.-i ühisvara koosseisu üle.

Pooled pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku ühisvara jagamisel hagejale tasutava hüvitise ja

selle tasumise tähtaja osas.

Hageja taotles kinnistu xxxxxxxxxxxx omandiõiguse ülemineku seadmist sõltuvusse kostja

poolt hüvitise maksmisest, s.t. omandi ülemineku eelduseks on hüvitise maksmine. Selline

nõue on seaduslik ja lubatav (näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-14-17 p.26., 26.1.) Hageja

taotleb ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Pooled on selles osas saavutanud

kompromissi.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega viie tööpäevani. Kohus leiab, et TsMS §

661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg.3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kuid pooled saavad kokku leppida ka teisiti. Käesoleval juhul on pooled

leppinud kokku, et peamises osas kannavad nad oma menetluskulud ise. Kompromissis on

lepitud kokku üksnes hagilt ühe osa (1/4) riigilõivust (165 eurot) ja hageja õigusabikuludest

1000 eurot, kokku 1165 tasumine kostjalt hagejale.

Muud kompromissis kajastamata menetluskulud (ekspertiisitasu, mida kumbki pool on tasunud

730,92 eurot, hagi tagamiselt tasutud riigilõivud, poolte õigusabikulud) jäävad poolte endi

kanda. Kuna kostja on juba tasunud temale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud 977,45 eurot

kohtu deposiidikontole, siis riigi kasuks väljamõistetavaid kulusid enam ei ole. Viidatud

summa tuleb kohtu deposiidikontolt kanda riigi tuludesse.

Hageja I.R. on kompromissis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist

pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

Maksekorraldusest nr 877 nähtub, et I.R. on kohtule ühisvara jagamise hagiavalduse esitamisel

18.04.2023. a tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot

avaldaja arveldusarvele nr EE701010152006247006 AS-is SEB Pank.

Kohus on 20.06.2024 lahendanud kohtuotsusega abielu lahutamise nõude, sellega seotud

menetluskulud, s.h. riigilõiv on lahendatud kohtuotsuses.

Muud käesolevas määruses eraldi kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag