Legislator Case Law & Legislation
3-24-2749/4 AI generated

3-24-2749/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-2749/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 3. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule eest (summas 450 eurot), värskes õhus viibimise mittevõimaldamise eest (summas 300 eurot)

Legislator headnote

AI generated

3-24-2749/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule eest (summas 450 eurot), värskes õhus viibimise mittevõimaldamise eest (summas 300 eurot)

Keywords

AI generated
visa credibility requirements extension of visiting rights authorization to sue warranted characteristic formal defect
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2749

Määruse kuupäev

17. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses riknenud piima andmisega, jalutuskäigust

ilmajätmisega ning kohtule kaebaja kohta ebaõige teabe

esitamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i tõendite kogumise taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse X-ile kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 3. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist aegunud piima andmise

eest (summas 450 eurot), värskes õhus viibimise mittevõimaldamise eest (summas 300 eurot)

ning kohtule kaebaja kohta valetamise eest (summas 1200 eurot).

Kaebaja põhjendab, et 30. juunil 2024 ja 6. juulil 2024 anti talle vanglas aegunud piima. Valvur

keeldus kaebajale 30. juunil 2024 uut piima asemele andmast ning 6. juulil 2024 asendati piim

morsiga. 31. juulil 2024 ei lubanud valvur kaebajal minna õue jalutama ning ründas teda, kui ta

pani raadio spordiuudiste kuulamiseks uuesti tööle. Vangla valetas kohtule, et kinnipeetavatel

võimaldatakse iga päev uudistega kursis olla ning üleriigilisi ajalehti lugeda. Halduskohus jättis

vangla antud valede ütluste põhjal kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuses

on viidatud kahjunõude rahuldamata jätmise otsusele nr 1-13/24/470-2. Kaebaja palub küsida

3-24-2749

vangalt valvur Kuusi vormikaamera salvestised alates 19. augustist 2024 kl 18. Samuti taotleb

kaebaja menetlusabi.

2. Tartu Vangla edastas 10. oktoobril 2024 vastusena kohtunõudele Tartu Vangla 3. oktoobri

2024. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/24/470-2 ja selle aluseks olnud kaebaja

2. augusti 2024. a kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-24/2-2/8283).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kuigi kaebaja on märkinud kaebuses vastustajaks Viru Vangla, on kaebus esitatud Tartu

Vangla vastu. Vangiregistri andmetel viibib kaebaja Tartu Vanglas ning ka 2. augusti 2024. a

kahju hüvitamise taotluse esitas ta Tartu Vanglale. Kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendas

küll Viru Vangla haldusosakonna juhataja, kuid ta tegi seda Tartu Vangla nimel.

4. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus

mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist

kolmel erineval alusel: 1) kaebajale 30. juunil 2024 ja 6. juulil 2024 riknenud piima andmine;

2) kaebaja 31. juulil 2024 värskes õhus jalutuskäigust ilmajätmine; 3) kaebaja kohtuasjas

kohtule ebaõige teabe esitamine uudistega kursisolemise võimaluste kohta.

Kaebaja märkis kaebuses seoses 31. juuli 2024. a intsidendiga, et valvur ründas teda, kui ta

raadio uuesti käima pani. Kuna kaebaja ei nimetanud vanglale esitatud kahju hüvitamise

taotluses väidetavat rünnet kahju hüvitamise nõude alusena (s.o õigusvastase teona, mis talle

väidetava kahju tekitas), tõlgendab kohus, et kaebaja ei pea väidetavat rünnet kaebuse aluseks.

Vastupidisel juhul tuleks kaebus vastavas osas tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 47 lg 1 ning VangS § 11 lg 8).

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5.1. Kaebaja esitas samadel alustel ja samasisulise nõudega kaebuse Tartu Halduskohtule ka 2.

oktoobril 2024 (s.o päev enne seda, kui Tartu Vangla lahendas kaebaja 2. augusti 2024. a kahju

hüvitamise taotluse). Kohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-24-2732. Tartu Halduskohus

tagastas 26. novembri 2024. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohtu

määrus jõustus 17. detsembril 2024, kui Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse

võtmata.

5.2. Kohus leiab, et ka praeguses asjas 3. oktoobril 2024 esitatud kaebus tuleb HKMS § 121 lg

2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5.3. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-24-2732 tehtud Tartu Halduskohtu 26. novembri 2024. a

määruse p-des 7–9 esitatud põhjendustega. Kuna kaebuste alused ja nõue kattuvad ning

kaebajale on nimetatud määrus kätte toimetatud, ei pea kohus vajalikuks põhjendusi korrata.

Kohus märgib täiendavalt, et praeguses asjas esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline ka põhjusel, et kaebuses ja kahju hüvitamise taotluses esitatud asjaolude põhjal

3-24-2749

ei ole kaebajal mittevaralise kahju tekkimine usutav. Kaebaja pole ühegi kaebusega hõlmatud

juhtumi osas väitnud, et tal oleks tekkinud vangla tegevuse tõttu mis tahes kahjulikke tagajärgi.

Kohtu hinnangul ei tekita ühel või kahel korral lõunasöögi ajal piimast ilmajäämine ega ühel

päeval jalutamisvõimalusest ilmajäämine sedavõrd suurt nördimust või kannatust, mis küündiks

mittevaralise kahju tekkimiseni. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mis

võimaldaks teha vastupidise järelduse. Sama leiab kohus ka seoses kaebaja väitega, et talle

tekitas mittevaralist kahju vangla poolt kohtule esitatud väide kaebaja võimaluste kohta hoida

end uudistega kursis.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus

kaebuses esitatud tõendite kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lg 2).

8. Kaebaja palub kaebuses anda talle menetlusabi. Kohus mõistab seda taotlust selliselt, et

kaebaja soovib saada vabastust kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Kohus

jätab selle taotluse kaebuse tagastamisest tulenevalt läbi vaatamata.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen