2-24-523/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-523

Kohtuasi

N.H hagi P.O vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.11.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.O apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7515 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.H (isikukood XXX), seaduslik esindaja A.J ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja P.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Värvimann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte vastu võtta N.H 28.02.2025 ja 03.03.2025 esitatud dokumentaalseid tõendeid

(lasteaia 2025. aasta jaanuari arve, lasteaia 15.01.2025 teavitus kohatasu

muudatusest, automaksu tõend, maamaksu väljavõtted).

2. Jätta Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus muutmata.

3. Jätta P.O apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-523

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.H (hageja) esitas 11.01.2024 Harju Maakohtule P.O (kostja) vastu hagi, mida täpsustas

14.06.2024, ja milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 11.01.2024 kuni

hageja täisealiseks saamiseni 1356,16 eurot iga kuu 1. kuupäevaks hageja ema

arvelduskontole. Hageja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille

kohaselt sissenõutavaks muutunud elatisesumma tasumisega viivitamisel korral tuleb kostjal

tasuda hageja kasuks viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos ema A.J-iga . Hageja

vanemate ühise kokkuleppe alusel tasus kostja alates 27.12.2022 hagejale elatist iganädalaselt

400 eurot ehk ühes kalendrikuus 1600 eurot. Seda kokkulepet täitis kostja kuni 2023. aasta

juunini, mil lõpetas kokkulepitud elatise maksmise ning hakkas elatist maksma

ebaregulaarselt. Hageja ema on edastanud kostjale korduvaid ülevaateid hageja kulude osas,

kuid sellest hoolimata ei tasu kostja kokkulepitud elatist ning on jätnud enamus hageja

kuludest ema kanda.

3. Hageja kulud ühes kuus moodustavad kokku 2792,31 eurot: eluasemekulud 965,58 eurot,

kommunaalkulud 58,34 eurot, elekter 61,83 eurot, toidukulu 250 eurot, kulutused

hügieenitarvetele (sh mähkmed, pesemisvahendid, riiete puhastusvahendid jne) 223,14 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 250 eurot, ravimid ja tervishoid 109,24 eurot, huvialaringid

148 eurot, lastehoid 222 eurot, transpordikulu 311,18 eurot, kulutused vabale ajale 193 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Vanematel ei ole kokkulepet, mille kohaselt peaks isa tasuma lapse ülalpidamiseks 400

eurot nädalas. Elatise nõue on kunstlikult ülepaisutatud ja tõendamata.

6. Kostja tasub hagejale elatist 300 eurot kuus ehk enam kui seadus ette näeb. Lisaks ostab

kostja lapsele (hagejale) pidevalt lapse ema nõudmisel täiendavalt süüa ja muid asju ajal, mil

laps on ema juures. Isa kannab kõik lapse ülalpidamiskulud ajal, mil laps on isa juures. Kostja

on mh oma kodus teinud lapsele garderoobi ja ostnud enda juurde lapsele vajalikke riideid.

Lapse ema koju on isa täiendavalt ostnud lapsele vajalikku turvavarustust ja voodi. Lapse ema

on seisukohal, et lapsele peab ostma vaid kalleid brändi riideid, mis on aga ebamõistlik.

Hageja ema tehtud luksuslikke kulutusi ei saa pidada põhjendatud ja vajalikeks

ülalpidamiskuludeks.

7. Kostjale teadaolevalt on lapse ema varaline seis kostja varalisest seisust parem. Seega võib

olla põhjendatud hagejale ülalpidamise andmisel kõrvale kalduda vanemate võrdsusest kostja

kasuks.

2-24-523

8. Elatise välja mõistmisel hagejale tuleb arvestada, et kostjal on ka teine väike laps, keda

kostja peab samuti vähemalt seaduses sätestatud määras ülal pidama, ja kes ei tohi jääda

kehvemasse olukorda kui laps, kellele elatis välja mõistetakse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 08.11.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 11.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 02.08.2040) 835

eurot kuus. Maakohus märkis, et elatise summad tuleb kanda igakuiselt 1. kuupäevaks A.J

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: N.H elatis“. Juhul kui

kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis kuuluvad tasutud summad

tasaarvestamisele väljamõistetatud elatisega, sh perioodil 01.02.2024 kuni 01.06.2024 tasutud

elatis summas 1730 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks

kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et sissenõutavaks muutunud elatisesumma

tasumisega viivitamise korral tuleks kostjal tasuda hageja kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg

3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma

ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Maakohus märkis, et alates 01.04.2024 on baassummaks

272,76 eurot.

11. Maakohus tuvastas, et hageja vanemad on kostja ja A.J . Pooled ei vaielnud selle üle, et

kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena

kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kui

laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda elatist vaid osas,

mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada

ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

12. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s

2-24-523

99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle

tema vanemad saavad võimaldada.

13. Kuna hageja palus välja mõista elatise miinimumist suuremas ulatuses, s.o 1356,16 eurot,

ning kostja on esitanud kulude suurusele ka vastuväiteid, siis tuleb esmalt hinnata hageja

igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. Seejärel saab kohus hinnata, kas kostja täidab

oma ülalpidamiskohutust piisavalt või on rikkunud ülalpidamiskohustust.

14. Hageja igakuised kulud ühes kuus moodustavad hagiavalduse kohaselt 2792,31 eurot, sh

eluasemekulud (s.o kasutuseelised) 965,58 eurot, kommunaalkulud 58,34 eurot, elekter 61,83

eurot, toidukulu 250 eurot, kulutused hügieenitarvetele 223,14 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 250 eurot, ravimid ja tervishoid 109,24 eurot, huvialaringid 148 eurot, lastehoid

222 eurot, transpordikulu 311,18 eurot, kulutused vabale ajale 193 eurot.

15. Vanemad peavad osalema võrdselt eluasemekulude (sh kommunaalkulud ja elekter)

kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Samuti saab

kohtupraktika kohaselt arvestada eluasemekulude sisse ka eluaseme kasutamisest saadava

varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtust, kuna laps saab vanema kasutuses olevas

eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes

(RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13 p-d 18, 20-21). Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS §

65 kohaselt määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise

turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Kasutuseelise väärtuse saab

määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse

kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (RKTKo

26.09.2012, 3-2-1-93-12, p-d 20–21).

16. Lapse emale kuulub ridaelamu asukohaga XXX, mille suuruseks on hageja märkinud

125,4 m². Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja elukoha lähedal asuva

ridaelamu üüri ruutmeetrihind 15,40 eurot. Seega võib lapse emale kuuluva ridaelamu

üürihinnaks pidada 1931,16 eurot (15,40 x 125,4) ning lapse emale kuuluva kinnisasja

kasutamise igakuiseks kogukuluks 965,58 eurot (korteri keskmine üürihind 1931,16 /

perekonnaliikmete arvuga 2 = 965,58). Kostja ei esitanud tõendeid, millest järeldada, et

hageja eluaseme üürihind võiks olla väiksem või oleks hageja esitatud naaberelamu oluliselt

erinev hageja eluasemest.

17. Maakohus luges tõendatuks, et hageja seadusliku esindaja seitsme kuu keskmine igakuine

kommunaalkulu on olnud 133,34 eurot (933,36 eurot / 7 kuud), millest hageja osa moodustab

66,69 eurot. Arvestades, et hageja on märkinud kommunaalkulude suuruseks 58,34 eurot, siis

luges maakohus põhjendatud kommunaalkuludeks hageja märgitud 58,34 eurot. Tõendatud

on, et hageja seadusliku esindaja seitsme kuu keskmine igakuine elektrikulu on olnud 109,36

eurot (765,54 eurot / 7 kuud), millest hageja osa moodustab 54,68 eurot.

18. Seega hageja eluasemekulud on põhjendatud kokku 1078,60 euro ulatuses (s.o

kasutuseelis 965,58 eurot + kommunaalkulud 58,34 eurot + elekter 58,34 eurot).

2-24-523

19. Hageja märgitud igakuine kulu toidule 250 eurot ja hügieenile 223,14 eurot on

ülepaisutatud arvestades hageja vanust. Eeldatavalt hageja sellises vanuses spetsiaalseid

beebikaupu enam kasutama ei pea ning hageja peaks sööma ülejäänud pereliikmetega sama

toitu. Samuti võib eeldada, et hagis märgitud mähkmete kulu peaks olema hageja vanuses

juba tunduvalt vähenenud, kui mitte olematu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks

näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Maakohus

pidas mõistlikuks igakuiseks toidukuluks 150 eurot ning hügieenikuluks 30 eurot.

20. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et

hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid.

Hageja vanematel on aga ka võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid

kaupasid osta. Maakohtu hinnangul ei ole hädavajalik osta kallemaid brändiriideid arvestades

ka asjaoluga, et laps kasvab nendest kiirelt välja. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata

hageja esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal kulub 250 eurot kuus riietele, kuna nimetatust

nähtuvad üksnes teatud toodete maksumused teatud ajahetkel. Maakohus pidas mõistlikuks

igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas 100 eurot.

21. Hageja on välja toonud igakuiseks ravimi- ja tervishoiukuludeks 109,24 eurot ning

märkinud, et hagejal on atoopiline dermatiit, ta on sündinud kardioloogilise kõrvalekaldega

ning vajab füsioterapeudi tuge. Samuti on hageja välja toonud, et hageja verepildis on

leukotsüüdid kõrged ning vaja on teha pidevaid analüüse. Viidatud kodutolmulesta allergiale.

Samas on hageja esitanud oma tervisliku seisundi kohta tõendina üksnes väljavõtte perearsti

vastuvõtust, mille sisust nähtub vaid, et hagejal on diagnoositud atoopiline dermatiit.

Üldteadaolevalt vajab nimetatud nahahaigus ka sagedamini spetsiaalse kreemiga

kreemitamist. Muid tõendeid oma tervisliku olukorra kohta, millest nähtuks keskmiselt kallim

terviskulu, ei ole hageja kohtule esitanud. Arvestades hagejal diagnoositud nahahaigusega

ning asjaoluga, et eluliselt usutav on aeg-ajalt muude ravimite ja vitamiinide tarvitamine (nt

palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine), siis pidas maakohus

põhjendatud tervishoiukuluks kokku 50 eurot.

22. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja huvialaringidele 148 eurot kuus (sh ujumine,

võimlemine, loovring). Maksekorralduse ja hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega

maksetega Tabasalu Spordikompleksile ei ole aga tõendatud, et hageja ujumistreeningu kulu

kuus on 36 eurot. Maksetest ei ole aru saada, mille eest tasutud on ning isegi juhul, kui

tegemist on ujumisekuluga, siis ei ole aru saada, mitme inimese eest tasutud on või kas

tegemist on lapse või täiskasvanu eest tasumisega. Tavapäraselt on ujulates erinevad hinnad

täiskasvanutele, kui alaealistele ning eluliselt ei ole usutav, et hageja üksi ujumas käiks. Kuna

puuduvad tõendid, et hageja käiks Kalevi Ujumiskoolis, siis ei pidanud maakohus vajalikuks

hinnata tõendeid seoses Kalevi Ujumiskooliga. Samuti puuduvad tõendid, et hageja käiks

käesoleval ajal võimlemas või regulaarselt loovustundides. Maakohus luges tõendatuks, et

hagejale on soetatud Loovustuba MTÜ-lt 01.02.2024 viie tunni kaart maksumusega 70 eurot

(arvestusega, et kaks korda on seal juba osaletud) ning hageja on osalenud ka Rocca al Mare

beebikoolis, mille nelja kuu kulu on olnud 251 eurot. Kuna tegemist ei ole aga tavapäraste

huvialaringidega, milles hageja saaks osaleda aastaid, siis on mõistlik arvestada ligikaudsete

võimalike huvialaringide mõistliku kuluga. Igasugune sportlik tegevus (sh ujumine) ja

huvialaringides käimine on lastele arendav ja kasulik. Arvesse võttes, et hageja on tõendanud,

et ta on käinud huvialaringides (s.o loovustuba, beebikoolis) ning puudub alus kahelda, et ka

edaspidi tekib hagejal teatud kulu seoses huvialadega ja spordiga, siis mõistlikuks

huvialaringi kuluks ühes kuus on 50 eurot.

2-24-523

23. Lapse hariduskuludena (lastehoid) on hageja välja toonud 222 eurot. Hageja on

tõendanud, et käib alates veebruarist 2024 QQQ Lastehoius osalise koormusega, s.o kahel

päeval nädalas. Hageja on tõendanud, et lastehoiu kohatasu osalise koormuse puhul on 86,10

eurot ning 2024 märtsis ja aprillis tuli kohatasule täiendavalt tasuda toitlustuse eest 36,31

eurot ning mais 28,54 eurot. Keskmiseks igakuiseks lastehoiutasuks koos toidukuluga kokku

on seega 107,72 eurot (86,10 eurot + 64,85 eurot/3 kuuga). Hageja on märkinud, et

lastehoiukulu on kuni juunini 2024 ning alates augustist 2024 läheb hageja EEE lasteaia

sõimerühma, milles on kohatasu 123 eurot kuus ja söögiraha 3 eurot päevas. Ühtegi tõendit

nimetatu kulu kohta ei ole hageja esitanud. Arvestades, et EEE lasteaia kohatasu on 164 eurot,

millele lisandub toiduraha 2,50 eurot, siis on sõimerühma kohatasu summas 123 eurot usutav.

Kuna hageja on välja toonud, et juulis on lasteaia kulu 50%, siis aastane kohatasu

sõimerühmas on arvestuslikult 1414,50 eurot (123 x 11 + 123/2), mis teeb keskmiseks

igakuiseks kuluks 117,88 eurot. Nimetatule on põhjendatud lisada kulu toidurahale igakuiselt

40 euro ulatuses. Arvestades haiguste, pühade ja puhkuste perioodiga ei ole mõistlik

toidukulude arvestuse aluseks maksimumpäevade arvu ühes kuus. Igakuine lasteaiakulu on

põhjendatult kokku ca 158 eurot. 2024 aasta kogukulu on seega põhjendatud kokku 1328,60

eurot (jaanuaris 0, veebruar-juuni 107,72 x 5 kuud, juuli 0, august – detsember 158 x 5 kuud).

Arvestades, et eelduslikult läheb hageja augustist 2025 EEE lasteaeda, siis on 2025. aasta

kogukulu põhjendatud kokku 2047 eurot (jaanuar–juuni 158 x 6 kuud, juuni 158/2, august–

detsember 204 x 5 kuud). Kohtu hinnangul on õiglane käesoleval juhul arvestada võimaliku

kahe aasta kuluga keskmise kulu saamiseks, kuna hagejal igakuine kulu muutub/on muutunud

mitmel korral (s.o lastehoid, sõimerühm, lasteaed). Eeldatavasti asenduvad lasteaiakulud

hiljem koolikuludega. Kahe aasta kogukulu kokku on 3375,60, mis teeb keskmiseks

igakuiseks kuluks 140,65 eurot, mis on igakuiselt mõistlik ja usutav summa hariduskuluks.

24. Maakohus ei pidanud põhjendatuks arvestada transpordikulude suuruse hindamisel hageja

esitatud konto väljavõttega, millest nähtuvad maksed Swedbank Liising Aktsiaseltsile. Liising

ei ole selline kulu, mida võiks elatise alla paigutada ning 2023. aasta konto väljavõttest ei

nähtu, mille eest konkreetselt hageja seaduslik esindaja tasub, milline on kogukohustus ning

kas käesoleval ajal üldse kohustust eksisteerib. Maakohus luges tõendatuks, et hageja

seadusliku esindaja kulu seoses kaskoga on igakuiselt 70,53 eurot ning igakuine

liikluskindlustus 29,05 eurot kuus, milles hageja osaks on põhjendatud arvestada 49,79 eurot.

Eluliselt on usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida kütusekulude

näol, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik. Samas ei

tõenda hageja esindaja maksekorraldus Alexela Tiskre Tanklale igakuise kütusekulu suurust.

Maakohus pidas tõendatuks, põhjendatud ja eluliselt usutavaks igakuiseks transpordikuluks

100 eurot.

25. Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapse elus on vajalik teatud meelelahutus vaba aja

veetmise näol, nt kinos, teatris, mängutubades käimine. Samas ei pea eeldama, et

meelelahutus on igakord tasuline. Samuti puudub vajadus iga kuu osta uusi mänguasju,

raamatuid jms. Maakohus ei pidanud vajalikuks anda oma hinnangut hageja poolt esitatud

kuludokumentidele nimetu osas, et kulutused vabale ajale võiksid olla 193 eurot kuus.

Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatud meelelahutuse kuluks kokku 50 eurot.

26. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud igakuised kulud kokku on 1749,25 eurot, millest

kostja osa moodustab 875 eurot (kohus ei pidanud vajalikuks sendi täpsusega elatist

arvestada, kuna kulude suurus võib kuude lõikes erineda). Hageja igakuistest kuludest kuulub

maha arvestamisele pool lastetoetusest summas 40 eurot, mistõttu kostja osaks hageja kulude

kandmisel jääb 835 eurot.

2-24-523

27. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et elatise tasumise proportsioonist tuleks kõrvale

kalduda põhjusel, et hageja ema varaline seis on kostja varalisest seisundist parem. Kuigi

kostja on muusik ja ka eluliselt on usutav, et muusikutel puudub kindel igakuine sissetulek,

siis ei ole käesoleval juhul alust arvata, et kostja igakuine sissetulek oleks vähene. Asjaolu, et

kostjal on esinemisi ning selle eest tasutakse, kinnitavad menetluses esitatud hinnapakkumine

õhtu juhtimise eest 1900 euro ulatuses ja ürituste nimekiri 13 avaliku kontserdiga juulis 2023.

Samuti saab kostja kohtu hinnangul valida, kui palju, kus ja millise raha eest oma teenuseid

osutada. Kostja on esitanud oma konto väljavõtte perioodist 01.09.2023 kuni 01.03.2024,

millest nähtuvad sissetulekud 18 061,98 euro ulatuses, mis teeb keskmiseks kostja

sissetulekuks ühes kuus 3010,33 eurot. Maakohtu tehtud päringust nähtub, et kostja 2023

aasta kogu sissetulek oli 44 310 eurot, s.o keskmiselt 3692,50 eurot kuus ning perioodil

28.04.2024 kuni 28.08.2024 oli sissetulek 11 720,82 eurot, s.o 2930,21 eurot kuus. Lisaks on

kostja Luminor Bank AS-i kontol hoiustatud 467,92 eurot. Väheoluline ei ole asjaolu, et

muusikutele pakutakse tasumist ka sularahas, mistõttu ei pruugi kogu võimalik sissetulek

kostja isiklikest pangakontodest nähtuda. Iseenesest on eluliselt usutav, et osa tulust võib

minna kostjat saatvale muusikule, helitehnikule vms, kuid käesoleval juhul ei ole kostja

tõendanud, et suurem osa tema tulust jagamisele läheks. Kuigi kostjale ei kuulu kinnisvara

ega ka sõidukeid, siis on kostja W OÜ osanik (100%) ja juhatuse liige. Arvestades, et kostja ei

ole välja toonud oma igakuiseid regulaarseid kulusid ning ka kostja pangakonto väljavõtetest

ei nähtu regulaarseid väljaminekuid, võib eeldada, et kõik võimalikud suuremad kulud katab

kostja eest tema äriühing. Kostja on menetluses ka ise kinnitanud, et kostja elamispinnaga

seotud kulud (kinnisasja liising, kommunaalkulud, kindlustus, tv/internetiteenus) kannab

kostjale kuuluv W OÜ, mille liisingus oleval pinnal kostja elab ning osaühing kannab ka

kostja telefoniga ja kostja kasutatava sõidukiga seotud kulud. Seega puuduvad tõendid, et

kostjal isiklikult oleks lisaks ülalpidamiskohustusele muid suuremaid kohustusi ja

väljaminekuid. Seega on kostja võimeline elatist nõutud summas tasuma.

28. Hageja ema majandusliku olukorra tõendamiseks esitatust nähtub temale vanemahüvitise

ja peretoetuse laekumine. Kohtu tehtud päringu vastusest nähtuvalt omab hageja ema kontot

Swedbank AS-s ning tema nelja kuu keskmine sissetulek on olnud 3528,96 eurot kuus (sh

kostja poolt tasutud elatisemaksed). Hageja ema omab ka kontot AS-is LHV Pank, mille saldo

seisuga 03.09.2024 oli 1045,48 eurot. Hageja ema on osanik (100%) F OÜ-s, kuid täiendavaid

sissetulekuid emale seoses sellega ei laeku. Samuti kuulub hageja emale kaks kinnisasja,

millest VVV kinnisvara on välja üüritud hinnaga 975 eurot kuus ning tõendatud on, et

üürituluga tasub hageja ema VVV kinnisvara laenumakseid. Lisaks on hageja emal ka

järelmaksuga müügileping igakuise maksega ca 350 eurot. Tõendatud on, et hageja emal on

ka igakuiselt kulud eluasemele ja transpordile.

29. Kuna hageja mõlemad vanemad on käesoleval juhul keskmisest paremal järjel ning on

tuvastatud, et nad on suutelised hagejale pakkuma ülalpidamist miinimumist suuremas

ulatuses, ja esitatud ning kogutud tõenditest ei nähtu, et vanemate varaline seisund oleks

sedavõrd erinev, et see annaks aluse elatise tasumise proportsioonist kõrvale kalduda, siis

alust elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks ei ole.

30. Tsiviilasjas nr 2-23-14353 Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 määrusest, millega on

reguleeritud isa ja lapse suhtluskorda nimetatud kohtumenetluse ajaks, ei nähtu, et hageja

viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, et seda elatise suuruse

määramisel arvestada PKS § 101 lg 6 alusel.

31. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

2-24-523

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

32. Kostja on välja toonud, et tal on ka teine alaealine laps, keda kostja peab samuti vähemalt

seaduses sätestatud määras ülal pidama. Samas puuduvad tõendid, et elatise väljamõistmisel

osutuks kostja või tema teine laps vähemkindlustatuks (PKS § 102). Kohus hindas kostja

majanduslikku olukorda ja leidis, et kostjal on võimekus tulenevalt tema majanduslikust

olukorrast anda mõlemale oma lapsele ülalpidamist.

33. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud elatist perioodil 01.02.2024 kuni

01.06.2024 summas 1730 eurot, s.o keskmiselt 346 eurot kuus. Puuduvad tõendid, et kostja

oleks täiendavalt muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades, et kohus on

põhjendatuks pidanud elatist suuruses 835 eurot, siis ei ole kostja poolt tasutu olnud

ülalpidamiseks piisav.

Apellatsioonkaebus

34. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 08.11.2024 otsus

tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis mitte suuremas summas kui 500 eurot kuus.

Kostja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja seadusliku esindaja kanda või

alternatiivselt poolte endi kanda.

35. Maakohus on ebaõigesti jätnud osaliselt hindamata asja õigeks lahendamiseks vajalikud

tõendid. Hageja ei tõendanud, et tema igapäevase ülalpidamise vajadused oleksid suuremad

kui keskmisel lapsel. Maakohtu välja mõistetud elatise suurus on peaaegu kolm korda suurem

kui seaduses sätestatud elatise suurus, mis tuleneb vaid hageja kasuks välja mõistetud lapse

ema elamispinna kasutuseelisest. Maakohus on ebaõigesti arvestanud hageja elamispinna

kasutuseeliste summa lapse osaks 965,58 eurot ning jõudnud seetõttu ekslikule järeldusele, et

kostja peab igakuiselt tasuma hagejale elatisena mh kasutuseeliseid 482,79 eurot. Lapse isa ei

pea kinni maksma lapse ema valitud luksuslikku elustiili. Kasutuseeliste puhul ei ole tegemist

tegeliku kuluga, vaid kunstliku abstraktsiooniga ning kui jätta kasutuseeliste summa elatise

arvutustest välja, siis moodustaksid hageja tegelikud vajalikud ja põhjendatud kulud kuus

783,67 eurot, millest kostja osa oleks 392 eurot.

36. Hageja ema elukoha puhul on tegemist keskmisest luksuslikuma elukohaga (ridaelamu),

mille elamispinna suurus on 125,4 m². Isegi kui lähtuda eeldusest, et hageja tõendid

elamispinna üüri turuhinna osas on õiged, ei saa automaatselt järeldada, et lapse osa väärtus

elamispinna kasutuseelistest moodustab automaatselt 50% ehk 965,58 eurot. Arvestades, et

tegemist on keskmisest suurema elamispinnaga, on tõenäoline, et suuremat osa elamispinnast

siiski kaheaastane laps ei kasuta. Maksimaalselt võiks hageja kasutuseeliste suuruseks olla

20% hageja ema elamispinna kasutuseeliste maksumusest, millisel juhul oleks hageja

elamispinna kasutuseeliste summa maksimaalselt 386,23 eurot. Lisaks on maakohus jätnud

arvestamata, et kuivõrd hageja ema ei anna hageja kostjale üleandmisel mitte kunagi kaasa

täiendavaid rõivaid, on isa olnud sunnitud ostma ka enda koju hagejale topelt riideid. Kahjuks

2-24-523

on ette tulnud ka olukordi, kus kostja ei saa ka tagasi neid riideid, mille ta on ise ostnud ja

millega ta on hageja emale üle andnud. Seega on kostja lisaks elatise tasumisele sunnitud

hagejat ka vahetult ülal pidama.

37. Maakohus on teinud ebaõige järelduse, et kostja sissetulek on ca 3000 eurot. Maakohus

jättis kostja sissetulekute eripärasuse hindamata ja kostja esitatud tõendid kostja sissetulekute

kohta 2020–2022. aastatel arvestamata. Olukorras, kus kostja sissetulekud on erinevad nii

kuude kui aastate lõikes, tuleb keskmise sissetuleku kindlaks tegemiseks võtta arvesse

oluliselt pikem periood kui üks aasta. Kuivõrd 2023. aastal oli kostjal eelnevate aastatega

võrreldes oluliselt parem sissetulek, moonutab see ebaproportsionaalselt kostja sissetuleku

suurust tegelikkusest kõrgemaks.

38. Maakohus hindas ebaõigesti hageja vanemate varalist seisu ja jättis põhjendamatult

kõrvale kaldumata võrdsuse põhimõttest kostja kasuks. Maakohus on ekslikult järeldanud, et

kuivõrd kostjale kuuluv W OÜ kannab kostja elamispinna ja sõidukiga seotud kulud, siis on

kostja võimeline nõutud summas elatist tasuma. Maakohus ei ole hageja vanemate varalise

seisu hindamisel arvestanud, et hageja emale kuulub kaks hinnalist kinnisasja, aga kostjale ei

kuulu ühtegi kinnisasja ega muud vara peale osaluse W OÜ-s, mis tegutseb kahjumis.

39. Kostja põhjendas, et ta ei tasu oma teise lapse emale elatist, vaid peab oma teist last ülal

seaduses sätestatud määras, veetes lapsega enam-vähem võrdse aja võrreldes teise lapse

emaga. Olukorras, kus kostja teine laps saab elatist seaduses sätestatud määras ja hagejale

peaks kostja tasuma elatist kolm korda suuremas määras, ilma et hagejal esineksid

erivajadused nii suure elatise väljamõistmiseks, on ilmne, et kostja teine laps jääb hagejale

niivõrd suure elatise väljamõistmise tulemusel oluliselt vähem kindlustatuks. Hagejale välja

mõistetud elatist arvestades ei suudaks kostja samaväärselt ülal pidada oma teist last,

rääkimata iseendast.

Vastustaja seisukoht

40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

42. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 835 eurot kuus

alates 11.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas,

milles maakohus hageja hagi rahuldas. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, millega

hageja hagi elatise väljamõistmiseks suuremas summas kui 835 eurot ei rahuldanud, ega osas,

milles maakohus lahendas hageja taotlused otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ning

jättis menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles maakohtu otsust vaidlustatud ei ole, on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

43. Hageja on oma lõppseisukohtades 28.02.2025, mida täiendas 03.03.2023, esitanud uued

tõendid, et loetleda ja tõendada hageja kulusid, millega otsuse tegemisel ei ole arvestatud,

kuid mis on suurendanud hageja vajadusi. Hageja soovib tõendada oma muutunud vajadusi

2-24-523

2025. aastal lasteaia kohatasu ja lasteaia toiduga, maamaksu ja automaksuga seonduvalt.

Selliselt on hageja apellatsioonimenetluse lõppseisukohtades esitanud uued väited ja tõendid

oma vajaduste suurenemise kohta. Kostja vaidleb esitatud tõendite asja materjalide juurde

lisamisele vastu.

44. Apellatsioonimenetluses peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool oma kaebuses või

vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle

tähelepanuta. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid

ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

Lisaks eeltoodud tingimusele kehtib ka üldine põhimõte, mille kohaselt peab vastuvõetav

tõend olema asjakohane ja lubatav (TsMS § 238). Kolleegium möönab, et hageja ei saanud

esitada väiteid ja tõendeid hageja 2025. aasta kulutuste kohta maakohtu menetluses. Samas ei

olegi hageja oma elatise nõuet põhjendanud konkreetselt 2025. aasta kulutustele tuginedes.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus on tuvastanud hageja

vajadused. Asjaoluga, et 2025. aastal on hageja vajadused suurenenud, ei saa iseenesest

lugeda lubatavaks uute väidete ja tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Seetõttu ei ole

võimalik ka järeldada, et hageja oleks pidanud need oma vajaduste tõendamiseks esitama

maakohtus või peaks neid tõendama ringkonnakohtus. Olukorras, kus hageja vajadused

võivad olla suurenenud võrreldes selle ajaga, mil hageja esitas maakohtule hagi elatise nõudes

ja mille maakohus osaliselt rahuldas, ei võimalda ringkonnakohtu menetluses läbi vaadata

hageja nõuet suuremas või teistsuguses ulatuses, kui see on esitatud, või ulatuses, milles seda

pole vaidlustatud. Seega jätab ringkonnakohus hageja esitatud uued väited tähelepanuta ja

tõendid asja juurde vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 p 1, § 652 lg 3 p 2). Kuna dokumendid on

esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

45. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks osas, milles maakohus hageja hagi osaliselt rahuldas. Kolleegium ei tuvastanud

maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide

ebaõiget kohaldamist. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi seoses

hagi osalise rahuldamisega korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

46. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus poleks saanud kostjalt hageja kasuks välja

mõista elatist suuruses 835 eurot kuus vaid seetõttu, et see on kolm korda suurem kui

seaduses sätestatud elatise summa. Kostja viidatud elatise suurus, millega kostja võrdleb

temalt välja mõistetud elatise suurust, on PKS §-s 101 alusel arvutatud elatise

miinimumsumma. Maakohus on tuvastanud hageja ülalpidamise ulatuse PKS § 99 lg-te 1 ja 2

kohaselt, ja lähtunud selle kindlaks määramisel hageja kõikidest vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele

ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses,

maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu

järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes.

47. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma väiteid selle kohta, et hageja ema elukoha

kasutamisest saadavad kasutuseelised ei ole käsitatavad hageja igapäevase ülalpidamise

vajadustena. Hageja kasutuseelise nõue tuleneb sellest, et hageja saab kasutada oma ema

elamispinda. Poolte väiteid hageja kasutuseelisest ja kasutuseelise väärtusest on maakohus

nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega tuginedes kohtupraktikale käsitlenud.

2-24-523

Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et hageja elamispinna kasutuseeliseid

hageja osas ei saa moodustada kogu elamispinna kasutuseelistest 1931,16 eurost 50%, s.o

965,58 eurot. Kostja arvates peab hageja kasutuseeliste suuruseks olema 20% hageja ema

elamispinna kasutuseeliste maksumusest, s.o 386,23 eurot. Kostja ei ole toonud

apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud juba maakohtus kõiki oma

vastuväiteid hageja kasutuseelise nõudele vastu vaidlemiseks (TsMS § 652 lg 4). Seetõttu ei

saa ka ringkonnakohus kostja uute väidetega arvestada ja need tuleb jätta tähelepanuta.

Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust,

arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus

peeti.

48. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja vanematel oleks olnud kokkulepe, et kostja annab

hagejale ülalpidamist muul viisil, kui raha maksmisega, siis ei ole käesoleval juhul hageja

ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel või ülalpidamise andmisel põhjendatud arvestada,

et kostja annab hagejale ülalpidamist viisil, et ostab enda koju hagejale riideid. Asjaolust, et

hageja vanemad on olnud erimeelel selles, kas hagejale kaasa antavate täiendavate

riideesemete näol on neid piisavalt või mitte, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et see võiks

olla mõjuvaks põhjuseks, et aktsepteerida kostja poolt ülalpidamise andmist muul moel kui

raha perioodilise maksmisega (PKS § 100).

49. Maakohus on põhjendatult kostja keskmise sissetuleku kindlaks määramisel lähtunud

kostja viimase aasta sissetulekutest. Pelgalt asjaolust, et kostja on muusik ning kostja

sissetulekute suurus erineb kuude ja aastate lõikes, ei ole võimalik järeldada, et kostja

võimekust täita kohustusi alates jaanuarist 2024 peaks hindama kostja 2020–2022

sissetulekuid arvesse võttes. Kolleegiumi arvates on aastane periood alates 2023. aastast

piisavalt pikk aeg, et kostja töö eripära arvesse võttes arvestada kostja keskmine sissetulek ja

teha sellest järeldusi teenida samasugust sissetulekut ka aastal 2024. Lisaks on maakohus

arvesse võtnud kostja sissetulekuid 2024. aastal. Asjaolust, et kostjal on alates 2023. aastast

suurem sissetulek kui varem, ei ole võimalik järeldada, et kostja sissetulekud peaksid

ilmtingimata vähenema samale tasemele kui aastatel 2020–2022.

50. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud

asjaolusid, et hageja vanemate varaline seisund oleks sedavõrd erinev, et kalduda kostja

kasuks kõrvale vanemate võrduse põhimõttest elatise väljamõistmisel (PKS § 102 lg 3).

Maakohus on analüüsinud mõlema vanema sissetulekuid ja mõlema vanema varalist seisundit.

Maakohus on hageja ema varalise seisundi kindlaks tegemisel muu hulgas arvesse võtnud, et

hageja emale kuuluvad kaks kinnisasja, millest üks on välja üüritud ning üüritulust tasub

hageja kinnisasja laenumakseid. Olukorras, kus hageja emal on kohustus tagastada ka

kinnisasjade omandamiseks võetud laenud, ei ole põhjendatud vaid kinnisasjade olemasolust

järeldada hageja ema varalist seisundit paremaks. Pooled ei vaielnud selle üle, et elukoht, kus

kostja elab, kuulub kostjale kuuluvale äriühingule ning äriühingus on jaotamata kasum 107

446 eurot. Kostja esitatust, et hageja emale kuuluvad kaks kinnisasja ning kostjale kuulub

vaid W OÜ, ei ole võimalik järeldada, et vanemate varaline seisund tervikuna oleks sedavõrd

erinev, et annaks aluse kõrvale kalduda võrdsuse põhimõttest hagejale elatise andmisel.

51. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma teise lapse ülalpidamiseks vajalike ja põhjendatud

kulude kohta. Seetõttu on maakohus õigesti järeldanud, et kostja peab oma teist last ülal

pidama vähemalt seaduses sätestatud elatise miinimummääras. Olukorras, kus maakohus

tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks 2023. ning 2024. aastal oli ca 3000 eurot kuus, on

maakohus põhjendatult järeldanud, et kostja varalisest seisust lähtudes on kostja võimeline

andma ülalpidamist oma mõlemale lapsele, sh teisele lapsele miinimummääras ning selliselt

2-24-523

ei saa olla kahjustatud kostja teise lapse ülalpidamine tema vajadustest lähtudes ega kostja

enese tavaline ülalpidamine.

Menetluskulude jaotus

52. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

53. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 03.12.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-523

osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 8. novembri 2024. a

otsuse ja mõistis N.H kasuks välja elatise, mis on suurem kui 351 eurot 84 senti kuus.

2. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada P.O kassatsioonkaebus osaliselt.