3-25-607/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-607

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2025 korraldusele

nr 117 „Munitsipaaleluruumi Karjamaa tn 11-29 üürilepingu

pikendamise taotluse rahuldamata jätmineˮ

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – X, esindaja Marina Simhes-Kazakova

Võimalik vastustaja – Tallinna linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.03.2025 X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2025

korraldusele nr 117 "Munitsipaaleluruumi xxxxxxxx üürilepingu pikendamise taotluse rahuldamata

jätmine". Kaebusest nähtub järgnev:

1.1. Kaebaja elab koos oma kahe tütrega munitsipaalkorteris aadressil xxxxxxxx. Kaebaja on

nimetatud korteris elanud alates sünnist, tegemist on tema vanemate koduga. Väidetavalt elavad 38 m²

korteris kaebaja isa, ema, vend ning tema ise koos kahe lapsega (3- ja 6-aastane).

1.2. Nimetatud elamispinna üürnikuks on kaebaja isa Y. Esialgselt anti xxxxxxxx üürile A Tallinna

Linnavalitsuse 18.10.2000 korralduse nr 3935-k alusel, kuna A elas õigusjärgsele omanikule tagastatud

elamus. Seejärel lubas linn 2001. aastal majutada korterisse A lapselapse B. A surma järel 2007. aastal

vormistati B üürilepingusse asumine A asemel. 01.12.2024 esitas B Tallinna Linnavaraametile

avalduse üürilepingu pikendamiseks.

1.3. 12.02.2025 toimetati kaebaja B kätte Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2025 korraldus nr 117, millega

keelduti B sõlmitud üürilepingu pikendamisest põhjusel, et üürnik ja tema abikaasa on stabiilse

sissetulekuga tööealised ja töövõimelised isikud, kellel puudub vajadus sotsiaaltoetuste ja teenuste

3-25-425

järele. Korralduse p. 5.4. kohustati kõiki korteris elavaid isikuid, kaasaarvatud kaebajat ning tema

lapsi, vabastama korter hiljemalt 31.05.2025. a.

2. Kaebaja palub kohtul HKMS § 37 lg 2 p 1 ja p 2 alusel tühistada tervikuna Tallinna Linnavalitsuse

04.02.2025.a. korraldus nr 117, st nii üürilepingu pikendamisest keeldumise kui ka kaebaja koos

alaealiste lastega eluruumi vabastamiseks kohustamise osas. Samuti palub kaebaja kohustada Tallinna

linna otsustama B sõlmitud eluruumi aadressil xxxxxxxx, Tallinn üürilepingu pikendamine ilma

kaalutlusvigadeta ja pikendama üürilepingut kaebaja ning tema laste osas.

Kaebuse tagastamine

3. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

3.1. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. X ei ole iseseisvat kaebeõigust,

kuivõrd asjas tähendust omav üürileping on sõlmitud üksnes B. Vastava kaebuse peab esitama

isik, kellega vaidlusalune üürileping oli sõlmitud ja kellega leping pikendamata jäeti. Kohus

selgitab, et kui kaebaja isa B esitab kaebuse, saab kohus vajadusel asja arutelule kaasata kaebaja

kui isiku, kelle õigusi või kohustusi võib asjas tehtav lahend puudutada, kuna ta elab väidetavalt

samas eluruumis, mille üürilepingu lõpetamisest on linn teavitanud.

3.2. Kaebaja kaebusest nähtub, et kaebaja perekond (kaebaja koos alaealiste lastega) võib

keerulise majandusliku olukorra tõttu linna toetusena vajada eluruumi tagamise teenust. Selgitan,

et vajaliku abi saamiseks peab kaebaja pöörduma viivitamatult ise linnaosavalituse poole, kes

saab seejärel hinnata tervikuna kaebaja perekonna abivajadust ning pakkuda abi, mida

perekonnal tarvis on.

Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses

4. Kaebus kuulub tagastamisele ka selle tõttu, et praegune vaidluse ei kuulu halduskohtu pädevusse.

5. Selgitan, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et munitsipaaleluruumi ülesütlemisest võrsunud

vaidlus on eraõiguslik, olenemata sellest, et üürileandjaks on kohalik omavalitsus. Riigikohus on

selgitanud, et vaatamata sellele, et munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamata jätmine on vormistatud

linnavalitsuse korraldusega, on tegemist tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusega. Seega on kaebaja ja

Tallinna linna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse

sätteid. Sellest tulenevalt ei teki ka lepingu muutmisel, lepingu pikendamata jätmisel ega ülesütlemisel

avalik-õiguslikku suhet. Vt Riigikohtu 28.09.2004 otsus nr 3-3-1-42-04, punkt 20; Riigikohtu erikogu

24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, punkt 10, Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2024 määrus haldusasjas 3-

24-218.

6. Praegusel juhul ei ole eluruumi kasutamise õigust saadud avalik-õigusliku sotsiaalteenusena

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 41 lg 1 tähenduses. Kaebaja kasutuses oli harilik

munitsipaaleluruum, mis nähtub selgelt vaidlustatud korraldusest (algselt oli korter antud üürile

munitsipaaleluruumina õigusjärgsele omanikule tagastatud elamus elanud isikule). Kaebus, mille

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel kaebajale

tagastada. Taolise vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses.

7. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma