4-25-542/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-542 (2317,24,009902)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kaebuse sisu

E R kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju

politseijaoskonna 29.01.2025 otsuse peale väärteoasjas nr

2317,24,009902 liiklusseaduse (LS) § 230 lg 2 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

E R; isikukood: xxx; xxx kodanik; elukoht: xxx; e-post:

xxx ; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond

(asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha

esitas Enel Kuiv

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 29.01.2025

otsus väärteoasjas nr 2317,24,009902, millega karistati E R LS § 230 lg 2 alusel

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

2. LS § 127 alusel on E R kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

3. Jätta E R kaebus rahuldamata.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 29.01.2025 otsusega nr

2317,24,009902 karistati E R LS § 230 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis E R 18.11.2024 kella 09.53 ajal Tallinn-Rapla-

Türi maantee 21. kilomeetril mootorsõidukit xxx, r/n xxx xxx selliselt, et sooritades

möödasõitu vastassuuna vööndi kaudu, pärisuunas otse liikuvatest sõidukitest, ei veendunud

ta, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada, millele juht suundub on

piisavas ulatuses vaba. E R möödasõitu ei katkestanud, kui talle ilmnes takistusena vastu

liikuv mootorsõiduk, mistõttu olid vastutulevad sõidukid sunnitud järsult muutma oma

liikumissuunda ja kiirust. Oma käitumisega tekitas E R liiklusohtliku olukorra ja rikkus LS §-

de 51 lg 3 p 3, 4, 52 lg 1 p 1 ja 51 lg 4 nõudeid ning pani toime LS § 230 lg 2 sätestatud

väärteo.

2. E R esitas kaebuse, milles palub mõista kergema karistuse rahatrahvi näol ning see ajatada.

Toimunut ta kahetseb ning selgitab, et juhtimisõigust on tal vaja nii töökoha olemasolu tõttu

kui ka isiklikus elus. Tal tuleb abistada oma xxx. Mõistab oma teo hukka ning selgitab, et

väsimustunde ning hajameelsuse tõttu see tegu aset leidis. 11.02.2025 edastas kohtule e-kirja,

milles märkis, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses

ning leidis, et esitatud kaebus põhjendatud ei ole. Teo toimepanemise üle vaidlus puudub, E R

on tegu tunnistanud. Menetleja märgib, et mootorsõidukid on liikluses kõrgendatud

ohuallikad, mistõttu nõuab selle juhtimine mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja

vastutustunnet liiklusreeglite jälgimisel. Liiklusseaduses sätestatud nõuded kehtivad kõikidele

adressaatidele ühtemoodi ning E R selgitused ja põhjendused ei ole tema tegu õigustavaks ega

teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et

surmaga lõppenud liiklusõnnetuse hoidis ära üksnes kaasliiklejate professionaalne ja kiire

reageerimine. Eelnevale tuginedes on E R süü suur. Kuigi karistusregistri andmete kohaselt ei

oma E R kehtivaid karistusi, ei saa arvestamata jätta sellega, et varasemalt on E R suhtes

kriminaalasi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemise osas lõpetatud.

Eelnevat arvestades ning samuti seda, et kaebuse esitaja ei ole seaduskuulekas mootorsõiduki

juht ning ta on jätkanud ennast ja teisi ohustavat käitumist, leiab, et kohtuvälise menetleja

poolt mõistetud karistus on põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus

menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule

etteheidetava teo tõendatust.

8. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et 18.11.2024 kella 09.53 ajal Tallinn-Rapla-

Türi maantee 21. kilomeetril tekitas ta liiklusohtliku olukorra selliselt, et juhtides

mootorsõidukit sooritas möödasõitu vastassuunavööndi kaudu pärisuunas otse liikuvatest

sõidukitest, ei veendunud, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada,

millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Möödasõitu ta ei katkestanud, kui talle ilmnes

takistusena vastu liikuv mootorsõiduk ning vastutulevad sõidukid olid sunnitud järsult

muutma oma liikumissuunda ja kiirust. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS

§-de 51 lg 3 p 3, 4, 52 lg 1 p 1 ja 51 lg 4 nõudeid ning pani toime LS § 230 lg 2-s sätestatud

väärteo.

9. LS § 51 lg 3 p 3, 4 kohaselt peab enne möödasõidu alustamist juht veenduma, et möödasõit

ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses

vaba; LS § 52 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi juht vastassuunavööndi kaudu mööda sõita kui ei ole

täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused, s.o ükski tema järel sõitva

sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu, samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole

andnud märku vasakpöördeks, möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, sõidurada,

millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba, sõiduki, millest alustatakse möödasõitu,

suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga, tal on võimalik tagasi

reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse; LS § 51 lg 4

kohaselt kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või

ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. LS § 230

lg 2 näeb ette vastutuse möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

10. Väärteo toimepanemise asjaoludes poolte vahel vaidlust ei ole. E R poolt väärteootsuses

toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning tema poolt liiklusohtliku olukorra

tekitamist kinnitavad järgnevad tõendid.

11. Tunnistaja K S ütlused, mille kohaselt sõitis ta 18.11.2024 kella 09.53 ajal Tallinn-Rapla-

Türi maantee 21 kilomeetril, kui ca 250-300 meetrit peale keskpiirde lõppu läksid tema

eesoleva sõiduki (xxx) pidurituled põlema ning sõiduk hakkas järsult kalduma paremale

teeservale. Manöövri hetkel ta aeglustas ning märkas, et eessõitvale sõidukile tuleb kiiresti

vastu teine sõiduk, mis oli nende sõidurajal, s.o suunaga Tallinna poole. Ta vajutas tugevalt

pidurit ning keeras samuti oma sõiduki parema teeserva suunas. Sõiduki paremal pool asuvad

rattad olid üle parema teepoolse joone, kui vastutulev sõiduk (xxx) oli juba tema kõrval,

hõivates sellega vähemalt ¾ pärissuuna sõidurajast. Sõiduteele tagasi keerates vaatas ta

küljepeeglisse ning märkas ohtliku manöövri teostanud sõiduk oli oma sõidurajal tagasi ning

jätkas sõitu. Ohtliku manöövri ajal ei jäänud talle muljet, et liiklusohtliku olukorra tekitanud

xxx juht oleks pidurdanud või arvestanud tema või tema eessõitva sõidukiga.

12. Pardakaamera videosalvestis kinnitab tunnistaja ütluseid. Pardakaamera salvestiselt

2024_11_18_09h53_i (1) nähtub, kuidas 18.11.2024 kella 09.53 ajal süttivad eesoleval

sõidukil pidurituled ning eesolev sõiduk ja sõiduk, millel on pardakaamera, teevad järsu

pöörde paremale, et vältida vastassuunavööndi kaudu möödasõitu teinud mootorsõidukiga

xxx, r/n xxx xxx kokkupõrget. Mootorsõidukite kiirused olid salvestise kohaselt ca 90 km/h

ning vastutuleva sõidukiga kokkupõrke vältimiseks oli väga lühike aeg.

13. Liiklusregistri sõiduki detailandmete päringu kohaselt kuulub väärteoprotokollis märgitud

väärteo toimepannud sõiduk xxx, r/n xxx xxx E Rle.

14. E R ütluste kohaselt tunnistab ta teo toimepanemist ning selgitab, et kõik toimus seetõttu,

et ta ei osanud hinnata vastutuleva sõiduki vahemaad ega ka kiiruseid ning otsustas seetõttu

sooritada möödasõitu. Toimepandu tekitas talle ehmatust ning lubab, et tulevikus ta enam

selliseid vigu ei tee.

15. Lähtudes videosalvestusel kajastatust ning tunnistaja poolt avaldatust on E R tegu

tõendamist leidnud väärteokirjelduses toodud ajal ja kohas. E R ei veendunud möödasõidu

ohutuses ega järginud LS § 51 lg 3 märgitud tingimusi. E R käitumine oli liiklusnormide

eiramise tõttu vastutulevate autodele ootamatu ning ta põhjustas suure liiklusohu.

16. Arvestades tunnistaja K S ütlusi ja asjas kogutud tõendeid, on kohtu hinnangul

kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et E R rikkus väärteoprotokollis näidatud ajal ja

kohas LS § 51 lg 3 p 3, 4, 52 lg 1 p 1 ja 51 lg 4 sätestatut, täites sellega LS § 230 lõikes 2

sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt

möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.

17. Kohtu hinnangul pani E R teo toime tahtlikult. E R, teades sõidukijuhina liiklusnorme,

asus sooritama möödasõitu viisil, mis on vastuolus liiklusseaduses sätestatuga. Kohtu

hinnangul ei saanud ning E R ei ole ka väitnud, et möödasõidul võis jääda kuidagi märkamata

vastutulevad autod. Nimetatu ei takistanud E R manöövrist loobuma ega ka katkestama.

Pardakaamera salvestisest nähtub, et E Rl oli võimalus reastuda tagasi oma sõiduritta varem

kui ta seda tegi, s.o reastuda kahe sõiduki vahele, kuid ta võttis vastu otsuse mõlemast

sõidukist ikkagi mööduda.

18. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. E R on süüvõimeline ning KarS 2.

ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

19. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema

isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo

on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse

mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust

kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt

KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka

süüdistatava isikut.

20. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-

13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt

süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr.

21. LS § 230 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 200

trahviühikut või võtta ära sõiduki juhtimisõigus kuni kaheteistkümne kuuni; LS § 230 lg 3

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 230 lg 2 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 6 kuuni.

22. E Rle kohaldati 29.01.2025 otsuse alusel LS § 230 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on seega E Rle kohaldanud raskemat karistust ja

seda sanktsiooni keskmises määras.

23. Kohtu hinnangul on menetleja põhjendatult märkinud, et E R süü on toimepandus suur.

Videosalvestuse pinnalt tuleb nentida, et üksnes kaasliiklejate reageerimine hoidis sel korral

ära fataalsed tagajärjed. Kokkupõrke hoidis ära vastutulevate autojuhtide väga kiire

reageering. E R tegu oleks võinud kaasa tuua mitme kaasliikleja, s.h ka tema iseenda surma.

Kohus nõustub menetlejaga ka selles, et E R selgitus, et ta oli tol hommikul väsinud ning

hajameelne, ei ole kuidagi kergendav ega ka vabandatav asjaolu. Kohtule tekitab hämmingut

E R otsus asuda autot juhtima olukorras, mil ta tunneb väsimust. Miks E R ei valinud sellises

tervislikus seisundis Tallinna jõudmiseks muud transporti (buss, rong), jääb kohtule täielikult

arusaamatuks.

24. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on E R puhul tegemist suhtelise staažika

juhiga, ta on saanud B-kategooria juhtimisõiguse 2006. aastal ja kuigi karistusregistri

kohaselt ei ole teda varem karistatud, omab antud asjas suurt tähtsust asjaolu, et pelgalt aasta

tagasi teo toimepanemisest lõpetati oportuniteediga tema suhtes kriminaalmenetlus KarS §

424 lg 1 järgi, mille teo kvalifikatsioon näeb ette mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist.

Kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt määrati talle mitmeid kohustusi, s.h osaleda

sotsiaalprogrammis „Korralik juht“ ehk „Koju“, kuid E R tegu arvestades ei ole see talle

positiivset mõju avaldanud.

25. Kuigi E R kergendavaks asjaoluks saab lugeda kahetsust, ei ole see aluseks kergema

karistusliigi mõistmiseks. Arvestades E R süü suurust ja tema varasemat käitumist

mootorsõiduki juhina, on kohus seisukohal, et isikule mõistetud karistuse kergendamiseks

puudub käesoleval hetkel igasugune alus. Kohus kordab eelpool öeldut, et kui vastutulevate

autode juhid ei oleks niivõrd kiiresti reageerinud, oleks juhtunu toonud kaasa äärmiselt

traagilise sündmuse nii E R endale kui ka mitmetele kaasliiklejatele. Oht kokkupõrkeks oli

mitmel autol. E R tekitas liiklusohtliku olukorra novembrikuu nädala sees oleval tööpäeva

hommikul, mil liiklus antud maanteel on tihe ja mida kinnitab ka antud asjas olev

videosalvestis. Arvestades sõidukite kiirust, s.o ca 90 km/h, oleks kokkupõrke puhul olnud

olukord, kus vastutulevates autodes viibivad isikud enam kunagi koju tagasi poleks jõudnud.

26. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et E R kaebus tuleb jätta rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja 29.01.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009902 tuleb jätta muutmata.

Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on kohtu hinnangul täielikult

õigustatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik