3-25-425/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtusse saabus 20.02.2025 X kaebus, mis kannab pealkirja „Tuvastamiskaebus“. faktilise asjaolu kindlakstegemine. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on käinud töötukassas
Legislator headnote
AI generated3-25-425/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: faktilise asjaolu kindlakstegemine. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on käinud töötukassas
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maret Hallikma
Määruse tegemise aeg ja koht
18.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-425
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa avalik-õiguslikus suhtes tähtsust
omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Kaebaja – X
Võimalik vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus läbivaatamatult.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtusse saabus 20.02.2025 X kaebus, mis kannab pealkirja „Tuvastamiskaebus“.
Kaebaja on märkinud vastustajaks Eesti Töötukassa ja nõudeks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava
faktilise asjaolu kindlakstegemine. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on käinud töötukassas
nõustamisel ning soovinud, et töötukassa töötajad esitaksid talle oma kutsetunnistused, kuid töötajad ei
ole seda teinud. Esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ei ole rahul töötukassas 11.02.2025 kell
10.30-11.00 toimunud nõustamise kvaliteediga ja 03.03.2025 kell 13.25-14.30 toimunud nõustamisega.
2. Kaebuse faktilised asjaolud ja kaebuse nõue ei olnud kohtule üheselt arusaadav ning seetõttu jättis
kohus kaebuse 03.03.2025 määrusega käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse
täiendamiseks. Kohus palus kaebajal selgitada, milles seisneb tema õiguste rikkumine ja millist
konkreetset haldusakti või toimingut ta soovib vaidlustada. Kohus selgitas kaebajale, et
tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja
põhjendama, miks see on tema õiguste kaitseks vajalik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38
lg 4) ning tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid
vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Samuti selgitas kohus, et kui kaebaja ei ole rahul mõne Eesti Töötukassa
ametniku suhtlemisstiiliga, saab kaebaja teha vastava pöördumise Eesti Töötukassa poole ja paluda
ametniku asendamist.
3-25-425
3. Kaebaja vastas 04.03.2025. Kaebaja märkis kaebuse nõudeks: „Kinnitada, et on olemas vastavus
kvalifikatsiooninõuetele igaühe Eesti Töötukassa töötajate kohta, kes tegelesid minu juhtumiga ehk oli
liigipääs minu andmetele“. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa töötajate suhtlesmisstiil oli solvav ja
tervisele kahjulik. Kaebaja leiab, et töötukassa töötajad ei ole pädevad.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Praegusel juhul saab
kohus kaebaja kaebusest aru nii, et kaebaja ei ole rahul viisiga, kuidas Eesti Töötukassa töötajad temaga
suhtlesid. Kuna tema arvates näitab nõustamisel kogetu seda, et töötukassa töötajad ei ole oma
tööülesannete täitmisel pädevad, soovib ta et kohus kontrolliks konkreetsete Eesti Töötukassa töötajate
vastavust kvalifikatsiooninõuetele.
Kaebuse tagastamine
5. Kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
6. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal
puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse
pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks konkreetsete temaga
tegelenud Eesti Töötukassa töötajate vastavuse kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja ei ole kohtule
selgitanud, milliseid õigusi Eesti Töötukassa praegusel juhul rikub või milliseid õigusi ta soovib esitatud
tuvastamiskaebusega kaitsta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Eesti Töötukassa töötajatelt
kvalifikatsiooni tõestamist. Järelikult on kaebaja pöördunud kohtusse, kaitsmaks õigust, mida tal ei saa
olla, ning kaebus tuleb sel põhjusel HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
7. Kohus on kaebajale selgitanud, et kui kaebajal on etteheiteid Eesti Töötukassa töötajate tegevusele,
tuleb vastavasisulise avaldusega pöörduda Eesti Töötukassa poole ning püüda niiviisi leida lahendus
tekkinud erimeelsustele.
8. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et
kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Hallikma