Legislator Case Law & Legislation
3-25-425/6 AI generated

3-25-425/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-425/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtusse saabus 20.02.2025 X kaebus, mis kannab pealkirja „Tuvastamiskaebus“. faktilise asjaolu kindlakstegemine. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on käinud töötukassas

Legislator headnote

AI generated

3-25-425/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: faktilise asjaolu kindlakstegemine. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on käinud töötukassas

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-425

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa avalik-õiguslikus suhtes tähtsust

omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – X

Võimalik vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 20.02.2025 X kaebus, mis kannab pealkirja „Tuvastamiskaebus“.

Kaebaja on märkinud vastustajaks Eesti Töötukassa ja nõudeks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu kindlakstegemine. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on käinud töötukassas

nõustamisel ning soovinud, et töötukassa töötajad esitaksid talle oma kutsetunnistused, kuid töötajad ei

ole seda teinud. Esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ei ole rahul töötukassas 11.02.2025 kell

10.30-11.00 toimunud nõustamise kvaliteediga ja 03.03.2025 kell 13.25-14.30 toimunud nõustamisega.

2. Kaebuse faktilised asjaolud ja kaebuse nõue ei olnud kohtule üheselt arusaadav ning seetõttu jättis

kohus kaebuse 03.03.2025 määrusega käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse

täiendamiseks. Kohus palus kaebajal selgitada, milles seisneb tema õiguste rikkumine ja millist

konkreetset haldusakti või toimingut ta soovib vaidlustada. Kohus selgitas kaebajale, et

tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja

põhjendama, miks see on tema õiguste kaitseks vajalik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38

lg 4) ning tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Samuti selgitas kohus, et kui kaebaja ei ole rahul mõne Eesti Töötukassa

ametniku suhtlemisstiiliga, saab kaebaja teha vastava pöördumise Eesti Töötukassa poole ja paluda

ametniku asendamist.

3-25-425

3. Kaebaja vastas 04.03.2025. Kaebaja märkis kaebuse nõudeks: „Kinnitada, et on olemas vastavus

kvalifikatsiooninõuetele igaühe Eesti Töötukassa töötajate kohta, kes tegelesid minu juhtumiga ehk oli

liigipääs minu andmetele“. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa töötajate suhtlesmisstiil oli solvav ja

tervisele kahjulik. Kaebaja leiab, et töötukassa töötajad ei ole pädevad.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Praegusel juhul saab

kohus kaebaja kaebusest aru nii, et kaebaja ei ole rahul viisiga, kuidas Eesti Töötukassa töötajad temaga

suhtlesid. Kuna tema arvates näitab nõustamisel kogetu seda, et töötukassa töötajad ei ole oma

tööülesannete täitmisel pädevad, soovib ta et kohus kontrolliks konkreetsete Eesti Töötukassa töötajate

vastavust kvalifikatsiooninõuetele.

Kaebuse tagastamine

5. Kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

6. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks konkreetsete temaga

tegelenud Eesti Töötukassa töötajate vastavuse kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja ei ole kohtule

selgitanud, milliseid õigusi Eesti Töötukassa praegusel juhul rikub või milliseid õigusi ta soovib esitatud

tuvastamiskaebusega kaitsta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Eesti Töötukassa töötajatelt

kvalifikatsiooni tõestamist. Järelikult on kaebaja pöördunud kohtusse, kaitsmaks õigust, mida tal ei saa

olla, ning kaebus tuleb sel põhjusel HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

7. Kohus on kaebajale selgitanud, et kui kaebajal on etteheiteid Eesti Töötukassa töötajate tegevusele,

tuleb vastavasisulise avaldusega pöörduda Eesti Töötukassa poole ning püüda niiviisi leida lahendus

tekkinud erimeelsustele.

8. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma