3-25-110/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-110

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 08.01.2025 otsusele nr 7-

8.1/25/0020 „Ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmineˮ

ja kohustamisnõue

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – X

Võimalik vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X (kaebaja) esitas 27.11.2024 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.

Eesti Töötukassa jättis 08.01.2025 otsusega nr 7-8.1/25/0020 taotluse Vabariigi Valitsuse 29.09.2023

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024‒2029“ § 29 lg 8 p 6 alusel rahuldamata, kuna X äriplaan on

suure riskiga.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 15.01.2025 kaebaja kaebus, milles ta palub kohtul tühistada Eesti

Töötukassa 08.01.2025 otsus, millega otsustati kaebajale ettevõtluse alustamise toetust mitte anda.

3. Kohus jättis 22.01.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja

riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 20 eurot või

esitada vormikohane menetlusabi taotlus koos teatisega kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja

majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad,

samuti filtreerimata pangakonto väljavõte kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu osas. Kaebaja esitas

23.01.2025 menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end 20 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

Kaebaja põhjendab menetlusabi vajadust sellega, et elab sügavas vaesuses ning käesoleva vaidluse

lahendamise tulemusel on võimalus, et tema elu muutub- ta saab alustada uut elu, teenida raha, maksta

makse ja juhtida oma ettevõtet. Kaebaja sissetulek on töövõimetoetus 656,82 eurot, kaebaja maksab

igakuiselt elatist 225 eurot. Tema vältimatud püsikulutused ühes kuus on transpordikulud 75 eurot,

kulutused toidule 250 eurot, ravimitele 80 eurot ja telefonile 11 eurot ning muud kulud 15,82 eurot.

3-25-110

4. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning

jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva alates määruse jõustumisest.

5. Kaebja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.01.2025 määruskaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 29.01.2025 määruse ja rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus. Kaebajal ei ole

hetkel üldse raha. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja läbis töötukassas ettevõtluskoolituse ja vestles

paljude töötukassa spetsialistidega, kes kõik pidasid kaebaja ettevõtlust edukaks. Kaebaja on teinud

eelkokkulepped firmadega, et pärast toetuse saamist töödega alustada. Kaebaja firma juba töötaks, kui

ta oleks saanud toetuse.

6. Ringkonnakohtu 31.01.2025 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, ringkonnakohus muutis

osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi. Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et kaebaja puhul on

täidetud HKMS § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise majanduslik eeldus.

Samas ei ole menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) HKMS § 111 lg-

te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et praegusel juhul puudub piisav alus

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetust

saada. Halduskohus on selgitanud, et toetuse andmise või sellest keeldumise otsuste tegemisel on

töötukassal kaalutlusõigus. Töötukassa on 08.01.2025 otsuses toonud välja kaalutlused ja põhjendused

taotluse rahuldamise jätmise kohta ja esile toodud kaalutlusi ei ole põhjust pidada asjakohatuteks. Selle

määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

7. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2025. a määruse

peale. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2025 määrusega tagastati kaebaja määruskaebus.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1 kolmanda lause järgi ei ole halduskohtu menetlusabi

andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus

edasi kaevatav. Riigikohus selgitas, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2025. a määrusega

lahendati halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust,

puudub kaebajal ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus ja tema määruskaebus tuleb

tagastada. Seda ei muuda ringkonnakohtu määruses olev ekslik viide, et määrus on edasikaevatav.

8. Seega Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks jäi rahuldamata, jõustus lõplikult juba Tallinna Ringkonnakohtu määruse tegemisest.

9. Kuna Tallinna Halduskohus ei andnud kaebajale menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks,

ning nimetatud otsus oli lõplikult jõustunud, siis tuli kaebajal tasuda 20-eurone riigilõiv 10 päeva

jooksul Tallinna Ringkonnakohtu määruse tegemisest. Kuna kaebaja esitas kaebuse Riigikohtule, siis

halduskohus jäi ootele ning andis kaebajale võimaluse tasuda riigilõiv 10 päeva jooksul Riigikohtu

HaKo määruskaebus tagastamise määruse tegemisest ehk hiljemalt 07.03.2025. Käesoleva määruse

tegemise hetkeks riigilõivu tasutud ei ole. Kohus hoiatas käiguta jätmise määrustes kaebajat, et

riigilõivu tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse.

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud

ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 teine lause sätestab, et riigilõivu määratud

tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti.

11. Järelikult tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 ja HKMS § 104 lg 2 teise lause alusel

tagastada.

12. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See tähendab, et kaebajal on

3-25-110

õigus uuesti halduskohtu poole pöörduda nõuetekohase kaebusega, arvestades seaduses sätestatud

kaebetähtaegadega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma