1-11-8235/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-11-8235 14.oktoobril 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Maris Karna

juuresolekul, prokuröri Anneli Lumiste ja kaitsjate Raivo Bergson, Aivar Ennok, Eva Rivis osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

Joel-Andres Hallismaa, ik 37807030347, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik,

keskharidusega, eluk. xxx, viibib Vanglas, töökoht NK OÜ, varem kohtulikult karistatud:

01.07.1996 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 108 lg.1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga; 16.05.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega § 204 lg.3 järgi rahatrahviga 110 päevamäära ehk 5830 EEK, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; kinni peetud 06.02.2011 - 07.02.2011, vahistatud alates 08.02.2011.a. -

B G . , ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik,

algharidusega, eluk. XXX, töökoht AS F , varem kohtulikult karistamata, kinni peetud 09.02.2011 - 11.02.2011.a.

Siim Rinne, ik 38503186027, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk. XXX (XXX) Tallinn, töökoht H OÜ, varem kohtulikult karistamata - - süüdistuses.

Süüdistus Joel-Andres Hallismaa’d süüdistatakse selles, et tema, 05.02.2011.a. ajavahemikul 19.00 kuni 21.52 Tallinnas Lembitu tänaval kutsus OL sõidukisse Chrysler Pacifica r/n XXX, mida juhtis Siim Rinne ja milles viibis B.G. Joel-Andres Hallismaa

juhatusel sõideti Tallinnast välja Harjumaal Männikul Tammemäe karjääri läheduses asuvale tühermaale, kus Joel-Andres Hallismaa koos B.G-ga peksis käte

ja jalgadega OL´t pea, näo ja keha piirkonda. Peksmisega tekitasid Joel-Andres

Hallismaa ja B.G OL´le füüsilist valu ja tervisekahjustusipeaaju ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, hulgalised näokoljuluude murrud, põrutushaavad ja nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol, nahamarrastused tuharatel, samuti

traumaatilise peensoole rebendi nahaaluse verevalumiga, so tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu kannatanu elule.

Seega Joel-Andres Hallismaa, tekitades tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht

elule, pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, so KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2

B G . süüdistatakse selles, et tema, 05.02.2011.a ajavahemikul 19.00 .

kuni 21.52 Harjumaal Männikul Tammemäe karjääri läheduses asuval tühermaal koos

Joel-Andres Hallismaaga peksis käte ja jalgadega OL´t pea, näo ja keha piirkonda. Peksmisega tekitasid B.G ja Joel-Andres Hallismaa OL´le füüsilist valu ja tervisekahjustusipeaaju ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi, hulgalised näokoljuluude

murrud, põrutushaavad ja nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol,

nahamarrastused tuharatel, samuti traumaatilise peensoole rebendi nahaaluse verevalumiga, so tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu kannatanu elule.

Seega B.G, tekitades tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, so KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Siim Rinne’t süüdistatakse selles, et tema osutas ainelist kaasabi Joel-Andres Hallismaa ja B.G poolt kuriteo toimepanemisele. Nimelt, olles teadlik OL peksmise

plaanidest, sõidutas ta 05.02.2011a. ajavahemikul 19.00 kuni 21.52 sõidukiga Chrysler

Pacifica r/n XXX Joel-Andres Hallismaa juhatusel OL Tallinnast välja Harjumaal

Männikul Tammemäe karjääri läheduses asuvale tühermaale. Siim Rinne jäi autosse ootama, kuni Joel-Andres Hallismaa koos B.G-ga peksis käte ja jalgadega

OL´t pea, näo ja keha piirkonda, millega nad tekitasid OL´le füüsilist valu ja

tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu kannatanu elule. Peale peksmist sõidutas Siim Rinne sõidukiga Chrysler Pacifica r/n XXX Joel-Andres Hallismaa, B.G ja OL tagasi Tallinna ja viis kannatanu viimase elukohta XXX.

Seega Siim Rinne, osutades ainelist kaasabi tervisekahjustuse tekitamisele, millega on põhjustatud oht elule, pani toime kaasaaitamise raske tervisekahjustuse tekitamisele, so KarS § 118 p.1- 22 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad Joel-Andres Hallismaa ja B.G oma süüd täielikult. Süüdistatav Siim Rinne ei tunnistanud ennast süüdi. Süüdistatavad ei taotlenud enda ülekuulamist.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kohtule on esitatud järgmised tõendid:

SA P-E Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada

saanud isiku saabumisest (kd I tl 3), millest nähtub, et kannatanu OL sai 05.02.2011 sõprade käest peksa ning toodi haiglasse.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel (kd I tl 4-9), mille kohaselt on vaadeldud

Tallinnas XXXasuvat kollast värvi kahekorruselist hoonet ning selle ümbrust. Hoovis on näha üksikuid verekahtlaseid pritsmeid (fotod 2,3,6,7). Tunnistaja Evi Sarn ütlused, fototabel (kd I tl 10-12, 156-165), millest nähtub, et koju jõudes nägi tunnistaja oma poega OL’t, kes lamas voodis, oli teadvusel, kuid oli näha, et kannatanu oli peksa saanud – silmad olid sinised, paistes. Küsimusele „kes sulle peksa

andis?“ vastas kannatanu, et Joel ja veel üks noormees (tl 10-12). Tunnistaja teadis

rääkida, et kannatanu olevat Joelile võlgu 10-50 eurot. Tunnistajale näidatud esemeid (aluspüksid, püksivöö, saapad, jope) ta ära ei tundnud (tl 156-165).

Ettekanne ja fototabel (kd I tl 15-17), mille kohaselt üleminspektor T. Tiks külastas

07.02.2011 Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpust, kus asus kannatanu OL.

Temaga vestelda ei olnud võimalik, kuid valvearsti loal pildistas üleminspektor kannatanut ja tema vigastusi. Ettekandele on lisatud fotod (tl 16-17).

Ettekanne ja fototabel (kd I tl 18-23), et üleminspektor T. Tiks on külastanud

10.02.2011 uuesti OL. Kannatanul tuvastati täiendavalt erineva suuruse ja suunaga

3

marrastused tuharatel, mis on iseloomulikud lohistamisele. Kannatanul tuvastati kõhukelme põletikuga tüsistunud peensoole rebend, mis on saadud tugeva löögi/löökide tagajärjel kehatüve piirkonda. Kannatanu on fotografeeritud (tl 19-23). Tunnistaja CR ütlused (kd I tl 24-26), mille kohaselt ta püüdis 05.02.2011 õhtul saada kannatanuga telefoni teel kontakti, kuid kannatanu ei vastanud. Tunnistaja helistas sama päeva õhtul kella 20.00 paiku Joelile ning viimane selgitas, et andis O kolakat.

Kahtlustatava Joel-Andres Hallismaa ütlused (kd I tl 36-40), millest nähtub, et ta

tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Ütluste kohaselt saadi laupäeva õhtul

kannatanu OL Hollywoodi juures kokku, kust sõideti edasi Männikule (kus on ka

kahtlustatava elukoht). J-A. Hallismaa on selgitanud, et kaineks autojuhiks oli Siim, kellel paluti sõita Männikule, kuid rohkem süüdistatav ei selgitanud. Kohale jõudes läks tema koos O ja Reemetiga autost välja, Siim jäi autosse. Autost väljudes hakkas tema ja

Reemet kannatanut käte ja jalgadega peksma. Kannatanu peksmine toimus auto taga, kus oli pime. Kahtlustatava Joel-Andres Hallismaa ütluste olustikuga seostamise protokoll, fototabel (kd I tl 41-60), mille kohaselt J-A. Hallismaa näitas ette teekonna ja koha, kus toimus kannatanu OL peksmine. Teekond on fotografeeritud (tl 47-60). Läbiotsimisprotokoll, fototabel (kd I tl 66-73), mille kohaselt teostati läbiotsimine XXX Tallinnas, hotellis D . J-A Hallismaa andis vabatahtlikult välja teksapüksid, mis tal olid jalas, kui toimus kannatanu peksmine.

Joel-Andres Hallismaa läbivaatuse protokoll, fototabel (kd I tl 74-80), mille kohaselt

tema musta värvi jope Tom Tailor, hallikas T-särk punaste varrukatega ja musta värvi jalatsid pakiti eraldi paberkotti ja võeti kaasa. Verekahtlasi plekke J-A Hallismaa kehalt ei tuvastatud. Kahtlustatava Siim Rinne ütlused (kd I tl 99-103), mille kohaselt ta ei tunnista end süüdi KarS § 118 p.2-§ 22 lg.3 järgi kuriteo toimepanemises. Ta on selgitanud, et 05.02.2011 õhtul helistas talle H L, kes küsis, kas S. Rinne on nõus talle ja Joelile olema kaineks

juhiks. H ei selgitanud talle, miks neil on kainet autojuhti vaja. Telefonivestluses ei olnud juttu peksmisest, vastasel juhul ei oleks kahtlustatav nõus olnud autojuhiks olema.

Kella 18-19 paiku läks ta hotell D , kus olid juba H, Joel ja Reemet. Hotellis

noormehed ei rääkinud kordagi võlast, O ega peksmisest. Mõne aja pärast mindi

kesklinna, kust võeti peale kannatanu. Kui kannatanu autosse istus, ütles Joel, et sõidame Männiku suunas. Kahtlustatav arvas, et sõidetakse tagasi hotell D . Peale seda, kui oldi hotellist mööda sõitnud, küsis S. Rinne Joelilt, miks nad tahtsid sõita Männiku

libedaraja suunas. Joeli sõnade kohaselt tahtis ta O rääkida ja teda vaid hirmutada. Kahtlustatav ei osanud aimata, et O hakatakse peksma. Peale raudtee ületamist pidas ta

auto kinni, Joel, Reemet ja O väljusid autost, tema H jäid autosse, kus muusika mängis. Kahtlustatav ei näinud peksmist ise pealt, samuti ei kuulnud peksmise heli või karjumist. Peksmise toimumisest sai aru alles siis, kui kannatanu tuli autosse tagasi ning

tahavaatepeeglist märkas kannatanu verist nägu. Pärast viidi kannatanu XXX asuvasse koju.

Äratundmiseks esitamise protokoll kahtlustatav Siim Rinnele, fototabel I ja II (kd I tl

105-108), mille kohaselt fototabelist I fotol nr 1 olev isik on väga sarnane Reemetile, keda ta nägi 05.02.2011 esimest korda H ja Joeli seltskonnas hotell D (tl 107). Fototabelist nr II fotol nr 3 olev isik on kõige sarnasem Joelile, kelle autoga ta sõitis (tl 108).

Kahtlustatava B.G ütlused (kd I tl 120-125), mille kohaselt ta tunnistab ennast osaliselt süüdi kuriteo toimepanemises. Ütluste kohaselt lõi ta kannatanut käega,

mitte aga jalgadega. Kahtlustatav nägi kannatanut 05.02.2011 esimest korda. Teadis

rääkida, et kannatanu olevat Joelile raha võlgu, kui palju, ei oska öelda. Eelnevalt ei olnud tema ja Joeli vahel kokkulepet, et kui kannatanu raha ei maksa, siis anname talle

4

peksa. Autoroolis olevat Siim Rinnet nägi kahtlustatav esimest korda. Lisaks oli autos

veel üks Joeli sõber, kelle nime ta ei osanud nimetada. Männikul esialgu väljus

kannatanu koos Joeliga, seejärel väljus ka kahtlustatav. Väljas oli kottpime, ta on

selgitanud, et peale tema ja Joeli kannatanut keegi rohkem ei löönud, autojuht ning heledapäine sõber olid kogu aeg autos.

Läbiotsimisprotokoll, fototabel (kd I tl 130-136), mille kohaselt teostati läbiotsimine

Tallinnas, Männiku tee 65 asuvas kahekordses majas. Risto B.G on politseile

vabatahtlikult välja andnud punase Nike T-särgi, Nike-Air pusa ning Nike riidest püksid.

B.G läbivaatuse protokoll, fototabel (kd I tl 137-141), mille kohaselt läbivaatuse käigus isikul ega tema riietel ei olnud nähtavaid kuriteojälgi. Politsei võttis kaasa musta sulejope Nike, mustad suusapüksid Fiveseasons, musta värvi tossud Asics. Äratundmiseks esitamise protokoll kahtlustatav B.G-le, fototabel I, II ja III

(kd I tl 143-147), mille kohaselt B.G fototabelis nr 1 fotol nr 1 isik (AR) on

sarnane isikuga, keda ta nägi 09.02.2011 Rahumäe tee 6 oleva politseijaoskonna ees ning kirjeldab teda kui isikut, kes viibis koos tema ja J-A Hallismaaga Joeli autos, kui sõideti kannatanuga Tammemäele (tl 145). Fototabelis nr 2 ja nr 3 (esitati äratundmiseks Siim Rinne ja H L) ei ole kahtlustatav kedagi ära tundnud (tl 146-147). Tunnistaja H L ütlused, omakäeline skeem (kd I tl 149-154, 178-179), ütluste kohaselt

(tl 149-153) helistas ta laupäeva (so 05.02.2011) õhtul Siim Rinnele, et paluda teda

kaineks autojuhiks. Kesklinnas saadi kokku OL . Tunnistaja ei oska selgitada, miks

hakati Männiku suunas sõitma. Tunnistaja arvas, et sõidetakse hotell D . Tunnistaja sõnade kohaselt ei olnud hotellist mööda sõitmine Siimu enda otsus, sest tema ülesanne

oli olla vaid kaineks rooliks ja sõita sinna, kuhu teised tahtsid. Hotellist möödudes ei osanud tunnistaja midagi halba kahtlustada. Isegi kui nad olid linnast sõitnud kaugemale pimedasse, ei uskunud tunnistaja, et keegi võiks kedagi peksma hakata. Kui noormehed jõudsid sihtkohta, väljusid autost Joel ja O, natuke hiljem ka Reemet. Joel ütles Siimule seejuures, et Siim jätaks muusika mängima. Tunnistaja käis korraks autost väljas ja tegi suitsu, väljas olles ta peksmise heli ei kuulnud. Ta ainult kuulis, et Joel rääkis midagi,

vaadates hääle suunas, nägi, et Joel hoiab kätega O hõlmadest rinna kõrguselt kinni, löömist sel hetkel ei toimunud. Autosse tulles nägi tunnistaja vilksamisi, et O nägu on

verine. Alles seejärel sai tunnistaja aru, et O oli Joeli ja/või Reemeti käest peksa saanud. Omakäeliselt skeemilt (tl 154) on näha, kus tunnistaja seisis ja tegi suitsu ning kus olid Joel ja O.

Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll kannatanu OL (kd I tl 168), mille kohaselt on kannatanult võetud sülje proovid. Kannatanu OL 08.03.2011.a. antud ütlused, fototabel (kd I tl 169-174, 186-190), ütluste kohaselt helistas talle 05.02.2011 õhtul pidevalt J-A Hallismaa, arvatavasti seepärast, et

kannatanu oli J-A Hallismaale raha võlgu. Ta nõustus J-A Hallismaaga kokku saama, jõudes autosse, oli seal roolis S. Rinne. Autos ei olnud juttu võlast. Männikul sihtkohta

jõudes väljus koos kannatanuga J-A Hallismaa ning B.G , kes hakkasid teda peksma. Esitatud fotodelt (tl 174) tundis kannatanu ära oma püksirihma. Tunnistaja ER ütlused (kd I tl 182-185), mille kohaselt H. L viis hotelli D ühe kilekoti

erinevate esemetega, mille tunnistaja hiljem andis edasi politseile. Tunnistaja arvas, et

kilekott ja seal olevad asjad võivad olla seotud peksmisega, mis toimus veebruari alguses ühe nende kliendi poolt.

Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 191-201, 202-216), mille kohaselt on

08.02.2011 vaadeldud ja fotografeeritud sõiduautot Chrysler Pacifica r/n XXX.

Sõiduautost leiti ja pakiti kotti erinevad esemed (püksirihm, jope, saapad). Auto erinevates kohtades on verekahtlast määrdumist (fotod 5-21, tl 211-216).

5

Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 219-227), mille kohaselt on vaadeldud

kannatanu OL riideid – teksapüksid ja triiksärk. Pükstel on terves ulatuses erinevates

paikades näha verekahtlaseid määrdumisi (fotod tl 223). Triiksärk on laiguline – määrdunud ning erinevates kohtades on verekahtlasi määrdumisi (fotod tl 224-225). Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 226-229), mille kohaselt on vaadeldud ja

fotografeeritud sündmuskohalt leitud sigaretipakk Marlboro Cold (fotod tl 228) ja meeste aluspüksid, millel on verekahtlased määrdumised (fotod tl 229). Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 230-233), millest nähtub, et vaadeldud ja

fotografeeritud on kahtlustatava J-A Hallismaa tumesinised teksapüksid, millel on

verekahtlased määrdumised mõlema püksisääre reitel ning sääre otstes (fotod tl 231- 233).

Tehnilise uuringu protokoll, fototabel (kd II tl 235-251), millest nähtub, et uuriti

erinevaid riideesemeid. Välisel vaatlusel verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Riiete töötlemisel luminooli lahusega vere olemasolul vastav koht helendus helesiniselt. Musta

värvi Nike logoga jope (pakendis nr 1, fotod 1-3) töötlemisel luminooli lahusega tuli

helesinine helendus nähtavale vasaku varruka ja vasaku küljeõmbluse alumises servas (foto nr 4), kohad tähistati numbritega 1 ja 2, võeti DNA proovid kahele vatitikule, mis pakendati karpidesse nr 1.1. ja 1.2. Pakendis nr 2 on musta värvi dressipüksid kirjaga Nike (fotod 5-7), verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Pakendis nr 3 on Nike-Air logoga pusa (fotod 8-10), verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Pakendis nr 4 on musta värvi kilepüksid Fiveseasons (fotod 11-14), pükste töötlemisel

luminooli lahusega tuli helesinine helendus nähtavale esiosa värvli välimisel küljel,

nööbi ümbruses, parempoolse küljetasku luku juures (foto 15) ning tagumise poole

istmiku osa parempoolsel küljel ja allääres (foto 16-17). Nimetatud kohtadest võeti DNA proovid, mis on pakendatud karpidesse nr 4.2-4.7.

Pakendis nr 5 punase ja musta värviga Nike spordisärgil ei tuvastatud verekahtlaseid jälgi.

Pakendis nr 6 olevate jalanõude Asics (fotod 21-24) töötlemisel ilmus helesinine helendus kogu pealmise osa ulatuses (foto 26). Parema jala tossult võeti proovid jalanõu

keelelt, pöia pealispinnalt, vasaku jala tossu välisküljelt, pöia osa pealispinnalt (pakendid nr 6.1-6.4, foto 25).

Numbritega tähistatud helendunud kohtadest võeti proovid, mida kontrolliti Tetrabase

lahusega, kõik võetud proovid muutusid siniseks, mis on iseloomulik vere reageerimisele Tetrabase lahusega. Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabelid (kd II tl 252-257), mille kohaselt on vaadeldud ja fotografeeritud J-A Hallismaa jope Tom Tailor, särk Nike ja spordijalatsid. Jope vasaku

rinna kohal asetseva tasku ja jope tõmmisluku vahel esineb punast värvi veretaolist materjali, mõlemal varrukal on punast värvi veretaolist materjali (fotod tl 254). Mõlema jalanõu paeltel ning pealmistel pooltel on võimalik täheldada veretaolist materjali (fotod tl 256). Asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (kd II tl 258-263), millest nähtub, et on vaadeldud

ja fotografeeritud sõiduautost Chrysler Pacifica vaatluse käigus leitud esemed –

tumehall jope, mustad töösaapad, musta värvi vöö. Jope esiküljel on märgata

verekahtlaste määrdumistega ebamääraseid laike (foto tl 260). Vöö pandla esija tagaküljel on täheldatav veretaolise ainega määrdumiskohad (fotod tl 263).

Tehnilise uuringu protokoll, fototabel (kd II tl 265-283), mille kohaselt on uuritud ja

fotografeeritud järgmised esemed: musta värvi jope, halli värvi särk punaste käistega, musta värvi sportjalatsid, musta värvi saapad, tumehall jope, musta värvi vöö metallist pandlaga. Visuaalse vaatluse käigus tuvastati tumehallil jopel kaks pruuni plekki (fotod

26, 28, 30, markeeritud nr 5.1, 5.2). Kõiki esemeid töödeldi luminooliga. Helesinine

6

helendus tuli nähtavale järgmistel esemetel: musta värvi jope seest pool voodrilt ja

vasakul varrukal (fotod nr 11, 13; markeeringud nr 1.1, 1.2, 1.3); musta värvi sportjalatsitel ees pool paelte all, mõlema jalatsi tallalt (fotod nr 18, 19, markeeringud nr 3.1-3.4); musta värvi saabaste taldade vasakul küljel (foto nr 25, markeeringud nr 4.1, 4.2); tumehalli jope vasaku ees pool tasku ja luku vahel, voodril, selja pool üleval (fotod

nr 29-30, markeeringud nr 5.3-5.5); musta värvi vöö keskosas (fotod nr 32, 33, markeeringud nr 6.1, 6.2). Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll kahtlustatavalt B.G-lt (kd II tl 286), mille kohaselt võeti kahtlustatavalt sülje proovid kahel vatitampoonil. Eksperdi arvamuse DNA-ekspertiisiaktis nr 11E-GE0223 (kd II tl 288-299, analüüsitud

on hulgalisi DNA proove) kohaselt eksperdile esitatud proovid auto tagumise vasakpoolse ukse klaasilt, auto tagaluugilt, teksapükstelt (ümbrik nr 2, pakendid nr 1, 2) on kokkulangevad OL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Spordijalatsi paremalt jalatsilt (ümbrik nr 2, pakend nr 3.1) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult – eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev OL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alustel ei saa välistada J-A Hallismaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Spordijalatsi vasakult jalatsilt (ümbrik nr 2, pakend nr 3.2) võetud proovist saadi DNA

analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilis on eristatav

peamine DNA profiil, mis on kokkulangev OL võrdlusproovist määratletud DNA

profiiliga Ei saa kindlalt välistada J-A Hallismaalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Musta värvi jope voodrilt (ümbrik nr 2, pakend nr 1.1) võetud proovist saadi DNA

analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J-A Hallismaa võrdlusproovist määratletud

DNA profiiliga, saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka OL pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Kilepükste esimese poole parema sääre alumisest servast (ümbrik nr 1, pakend 4.7)

võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult,

saadud tulemuste alusel ei saa välistada OL ja B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis.

Proov vasaku jala jalanõu pöiaosa pealmiselt pinnalt (ümbrik nr 1, pakend nr 6.4) ja proov kilepükste esimese poole vasaku sääre alumisest servast (ümbrik nr 1, pakend 4.6) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada OL ja B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Jope vasaku varruka alumisest servast (ümbrik nr 1, pakend nr 1.2) võetud proovi tulemusel saadud DNA analüüsil täisprofiil on pärit mitmetelt isikutelt, tulemuste alusel

ei saa välistada B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Parema jala jalanõu keele pealmiselt pinnalt (ümbrik 1, pakend 6.1) võetud proovist

saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada OL pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumine selles segaproovis.

Vasaku jala jalanõu välimiselt küljelt (ümbrik 1, pakend 6.3) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis pärineb mitmetelt isikutelt, saadud tulemuste alusel ei saa

välistada B.G-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka OL pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis.

7

Asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 314-316), mille kohaselt on vaadeldud ja kuulatud

CD-plaati kõnesalvestisega, kus naisterahvas helistab 05.02.2011 kella 21.52 ajal kiirabisse, kirjeldab OLkehavigastusi ning kutsub kiirabi.

Kannatanu OLhaigusloo koopia (kd III tl 318-458), millest nähtub, et OL on viibinud

haiglas 05.02.2011-14.03.2011, diagnoositi peensoole vigastus, on teostatud mitu operatsiooni.

Eksperdi arvamus OL ekspertiisiaktis nr 66 (kd III tl 461-469), et OL tuvastatud vigastused pea piirkonnas ja peensoole rebend võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest

kõva tömbi eseme/esemetega. Traumaatiline peensoolerebend on eluohtlik tervisekahjustus. Tervisekahjustused vastavad kuriteosündmuse ajale.

Kõrvutades esitatud tõendeid leiab kohus, et põhiosas tõendid haakuvad omavahel.

Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistajate ütlustega, patsiendikaardi,

eksperdiarvamusega (ekspertiisiakt nr 66). On vaadeldud J-A. Hallismaa ja B.G riideid, mis on kaetud kannatanu verega. Süüdistatavad on andnud ütlusi, mis on põhiosas vastavuses kogutud tõenditega. Süüdistatavate osavõtt sündmusest on seega

kindlaks tehtud, eluohtliku tervisekahjustuse tekitasid kannatanule Hallismaa ja B.G.

Kohus asub seisukohale, et Siim Rinne süü KarS § 118 p.1-§ 22 lg.3 järgi ei ole tõendatud, täidetud ei ole teo objektiivne ja subjektiivne koosseis – puuduvad tõendid,

mis kinnitavad Siim Rinne kaasaaitamist teisele isikule tervisekahjustuse tekitamises,

kui sellega on põhjustatud oht elule. Samuti puudub Siim Rinne tahtlus kas füüsilise,

ainelise või vaimse kaasabi osutamiseks teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole

kaasaaitamiseks. Kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid või kirjeldaksid, et Siim Rinne teadis, milleks oli vaja tol õhtul Männikule sõita. Riigikohus

on mitmes lahendis (3-1-1-150-03, 3-1-1-101-05, 3-1-1-97-09, 3-1-1-6-11) rõhutanud,

et subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ja tal

peab olema vähemalt kaudse tahtluse vormis olema ka tahtlus toimepanija poolt

õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Ehk kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus. Ka kohtuistungil kinnitas süüdistatav J-A. Hallismaa, et ta ei põhjendanud Siim Rinnele, miks tal oli vaja OLga kohtuda ja sõita Männikule, vaid palus teda üheks õhtuks kaineks

autojuhiks. Siim Rinne kinnitas kohtus, et ta ei olnud teadlik J-A. Hallismaa ja B.G

plaanist hakata kannatanut peksma. Süüdistatav arvas, et soovitakse sõita

Männiku hotelli, kuid suunduti hoopis Männiku karjääri suunas. Samuti jäi ta autosse

istuma ning ei näinud, mis auto taga toimus. Tunnistaja H L kohtueelses menetluses

antud ütlustest nähtub, et ka tema arvas samamoodi nagu Siim Rinne, et Männiku all

pidas J-A Hallismaa silmas Männikul asuvat hotell D , mitte Männiku karjääri,

tühermaad. Samuti selgub tunnistaja H. L kohtueelses menetluses antud ütlustest, et kindlasti ei olnud Siim Rinne otsus edasi sõita hotellist mööda. Siinkohal on tähtis, et H L viibis samuti kuriteo toimumise õhtul autos koos kannatanu ja süüdistatavatega ning H L ei ole süüdistust esitatud nt kaasaaitamises pakkudes vaimset abi.

Siim Rinne on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et oleks ta teadnud, et teda on kaineks autojuhiks vaja just selleks, et minnakse OL peksma, ei oleks ta sellega üldse nõustunud. Samuti ei olnud tal vähimatki teadmist asjaolust, et OL on J-A. Hallismaale

raha võlgu ning seepärast plaanitakse kannatanu läbi peksta. Kaasaaitaja tegevus peab

avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et Siim Rinne poolt auto juhtimine oleks põhjuslikus

8

seoses kannatanu peksmisega. Kui kaasaaitaja ei tea täideviija käitumises esinevatest

objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest, siis langeb KarS § 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära RK (3-1-1-6-11). On tõendatud, et Siim

Rinne ei teadnud, milleks J-A. Hallismaal on tarvis kannatanuga kohtuda. Seega Siim

Rinne ei olnud teadlik J-A. Hallismaa soovist/mõttest kannatanu läbi peksta, veelgi enam – süüdistatavatel J-A Hallismaal ja B.G tekkis mõte kannatanule peksa

anda alles Männikul olles. Kokkusaamise käigus ei tekkinud Siim Rinnel vähimatki kahtlust, et teda on vaja vaid selleks, et olla noormeestele kaineks autojuhiks, keegi ei

vihjanud ei telefonivestluses ega autos olles, et kannatanu on vaja läbi peksta. Seega

Siim Rinnel puudus vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemises ning samuti puudus ka tahtlus toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes.

KrMS § 7 lg.3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud

kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate

tõenditega, tuleb põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte in dubio pro reo

aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel.

Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu,

vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Kuivõrd ei ole tõendatud, et Siim Rinne osutas tahtlikult ainelist kaasabi, leiab kohus, et Siim Rinne süü kaasaaitamises ei ole tõendatud ja ta tuleb KarS § 118 p.1-§ 22 lg.3 järgi õigeks mõista.

Süüdistatavate Joel-Andres Hallismaa ja B.G tegevuse õigusvastasust

välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja

nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid

tahtlikult. Tegutsedes konkretiseerimata tahtlusega vastutavad süüdistavad saabunud tagajärje eest. Eksperdi arvamus B.G ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr 154 (kd II tl 306-309), mille kohaselt B.G esinev psüühikahäire on püsiva

iseloomuga, tegemist ei ole raske psüühikahäirega. B.G oli temale inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt oma käitumist juhtima. Ta on võimeline kohtus esinema. Joel-Andres Hallismaa ja B.G tuleb süüdi mõista KarS § 118 p.1 järgi, so teisele isikule tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Esitatud tsiviilhagi on hüvitatud Hallismaa poolt.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlaseid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on süüdistatavate

poolt väljendatud kahetsus. Hallismaa suhtes on kergendavaks asjaoluks kuriteoga

tekitatud kahju hüvitamine. B.G puhul arvestab kohus asjaolu, et isikul esineb kerge alaareng.

Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni

alammääras, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust, samuti kergendavaid asjaolusid.

9

Süüdistatavad panid toime esimese astme kuriteo – raske tervisekahjustuse tekitamise,

millega on põhjustatud oht elule. Karistusseadustikus on ette nähtud sellise teo

toimepanemise eest karistuseks nelja kuni kaheteistaastane vangistus. Arvestades süü

suurust ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavate suhtes tingimuslikku

karistust. B.G-le ja Joel-Andres Hallismaa’le tuleb mõista võrdne

karistus. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest süüdistatavad panid tahtlikult toime jõhkra kuriteo, millega põhjustati oht kannatanu elule.

KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulu, so ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1

alusel 2,5 palga alammäära. Ekspertiisitasud (kohtuarstlik ekspertiis 84.-eurot, DNA

ekspertiis 2679.-eurot kokku 2763:2=1381,50) tuleb tasuda Hallismaal ja B.G. Psühhiaatria ekspertiisi tasu 255.- eurot tuleb tasuda B.G.

Arvsetades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks Joel-Andres Hallismaa vangistus 4 aastat.

KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada Joel-Andres Hallismaa’le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistusaja alguseks lugeda vahi alla võtmise päev, so. 06.02.2011.a.

Süüdi tunnistada KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks B G . vangistus 4 aastat. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada B.G-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 - 11.02.2011, so. 3 päeva.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil B.G tuleb asuda karistust kandma.

Siim Rinne KarS § 118 p.1- § 22 lg.3 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Joel-Andres Hallismaa’lt riigieelarve tuludesse menetluskulud –

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot, kaitsjatasu 230,11 eurot,

ekspertiisitasu 1381,50 eurot ja toimikust koopiate tegemise kulu 25,01 eurot.

Välja mõista B.G-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot, kaitsjatasu 402,66 eurot, ekspertiisitasu 1636,50 eurot.

Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777

10 ning selgitus: „nimi, 1-11-8235, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid - 2 CD-plaati salvestistega, DNA-proovid, kõik riided, vihmavari ja kilekott – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 14.oktoobril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna

koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: