3-24-1855/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-1855

Otsuse kuupäev

17. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

X kaebus Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a otsuse

nr 7-12/127-27 ja 21. mai 2024. a vaideotsuse nr 238 tühistamiseks

ning Elva Vallavalitsuse kohustamiseks teha asjas uus otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja –Elva Vallavalitsus, esindaja Salle Ritso

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus.

2. Tühistada Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a otsus nr 7-12/127-27 ja 21. mai 2024.

a vaideotsus nr 238 ning kohustada Elva Vallavalitsust X esindaja X22. märtsi 2024.

a avaldust uuesti läbi vaatama.

3. Mõista Elva vallalt X kasuks välja menetluskulu 20 eurot.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema tütre nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 16. aprill 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-24-1855

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esindaja, tütar ja hooldaja X esitas 22. märtsil 2024 Elva Vallavalitsusele

avalduse, et kaebajale võimaldataks alates 1. aprillist 2024 koduhoolduse teenust 10 tundi

nädalas.

2. Elva Vallavalitsus keeldus 3. aprilli 2024. a otsusega nr 7-12/127-27 kaebajale

koduteenuse määramisest. Kaebaja on sügava liikumispuudega vanaduspensionär. Vastavalt

Elva Vallavolikogu 18. detsembril 2017 vastu võetud määrusele nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise

abi andmise kord Elva vallas“ (edaspidi määrus nr 6) hinnatakse abivajaduse hindamise

käigus taotleja toimetulekut ja võimet osaleda ühiskonnaelus, lähtudes isiku personaalsest

tegevusvõimest ning tema elukeskkonnast. 26. märtsil 2024 viisid sotsiaaltööspetsialistid läbi

hooldusvajaduse hindamise testi, mille tulemuse järgi on kaebajal ulatuslik kõrvalabi ja

põetuse vajadus, mida on võimalik katta ööpäevaringse üldhooldusteenusega või

ööpäevaringse hooldajaga isiku elukohas. Kaebaja vajab igapäevast abistamist liikumisel.

Kaebaja on võimeline rulaatori toel seisma, kuid liikumiseks vajab ratastooli, sest jalgade

tervislik seisund ning nõrkus piiravad oluliselt liikumisvõimet. Käte liikumisvõime on samuti

piiratud ja seetõttu vajab kaebaja abi söömisel ning keerulisemates käelistes tegevustes.

Kaebaja ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ning vajab abi mähkmevahetusel.

Samuti vajab kaebaja igapäevast abi ravimite võtmisel. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §

17 lõike 2 alusel abistatakse koduteenuse osutamisel isikut toimingutes, mida isik

terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada

kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine,

toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja

majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Määruse nr 6 § 9 lõike 5 punkti 3 alusel võib

Elva Vallavalitsus teenuse määramisest keelduda juhul, kui teenuste vajadust on võimalik või

otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga. Kaebaja toimetulek sõltub pidevast ja

ulatuslikust kõrvalisest abist, mida ei ole võimalik tagada koduteenusega.

3. Kaebaja esindaja esitas 24. aprillil 2024 vaide Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a

otsuse nr 7-12/127-27 peale. Elva Vallavalitsus ei ole vaidlusaluses otsuses piisavalt

selgitanud koduteenuse osutamisest keeldumise aluseid. Lisaks puuduvad selgitused, miks ei

saa teenuseid omavahel kombineerida (nt hooldaja ja koduteenus) või rahastada erafirma

poolt pakutavat hooldusteenust. Üldine põhimõte on, et inimene peab saama elada võimalikult

kaua oma kodus ning juhul kui ta vajab selleks tugiteenuseid, siis tuleb talle need teenused ka

tagada. Kaebajale on hooldajaks määratud tema tütar, kes on olnud püsivalt ema jaoks

olemas. Puudub arusaam, miks leiab Elva Vallavalitsus, et kohane abi on üksnes

üldhooldusteenus. Samas märgitakse ka vaidlusaluses otsuses, et kaebaja vajadusi katab ka

ööpäevaringne hooldus tema elukohas, mis kinnitab, et üldhooldekodule on olemas

alternatiivne teenus, mille osutamise võimalusi ei ole Elva Vallavalitsus üldse kaalunud.

Vaidlusaluses otsuses viidatud koduteenuse eesmärk ja vastav abistavate teenuste loetelu

(SHS § 17 lõige 2) ei tõenda, et kaebaja viidatud teenuseid ei vajaks või viidatud teenused

kombineerituna hooldusega ei kata kaebaja tegelikku abivajadust. Vaidlusalune otsus on

tehtud pealiskaudselt, s.o olulisi asjaolusid ning võimalikke muid lahendusi kaalumata.

Otsuses puudub selgitus osas, miks on näidustatud enim kaebaja õigustesse sekkuva meetme

kohaldamine. Samas esineb otsuses ka vastuolu ehk otsuses on viidatud asjaolule, et

abivajadust on võimalik katta ka ööpäevaringse hooldusega, kuid puudub teave, kas selline

3-24-1855

lahendus oleks võimalik ka koduses keskkonnas täiendava teenuse osutamisega. Kaebaja

nõustub asjaoluga, et ta vajab igakülgset abi ja hooldust erinevates igapäevategevustes, kuid

hetkel puudub arusaam, miks ei saa viidatud abi osutada tema koduses keskkonnas.

4. Elva Vallavalitsus jättis 21. mai 2024. a vaideotsusega nr 238 vaide rahuldamata.

Abivajaduse terviklik hindamine on oluline nii abivajava inimese kui abimeetme rahastaja

huvides, sest loob eelduse, et abivajadusele leitakse sobiv lahendus ning ühiskond ei kuluta

raha tegevustele, mis sellist tulemust ei anna. Lisaks aitab inimese vajadustele vastav abi

ennetada uute probleemide teket ja vältida inimese sõltuvusse jäämist kohaliku omavalitsuse

üksuse poolt pakutud abist. Seega suurendab terviklik abivajaduse hindamine abistamise

tulemuslikkust ning vähendab pikemas perspektiivis abistamisele minevaid kulutusi.

Koduteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse poolt peab olema eesmärgipärane ja arusaadav

nii teenuse saajale kui teenuseosutajale. Abivajaduse hindamisel selgub, millises mahus ja

millistes tegevustes inimene abi vajab. Koduteenuse mahu määramine on oluline siis, kui on

otsustamisel, kas koduteenusest isikule piisab või tuleb ta suunata üldhooldusteenusele. Kui

koduteenuse osutamine abivajajale muutub ebapraktiliseks (nt abitegevuste arv ja maht on

väga suur, st vajatakse juba ööpäevaringset teenust), tuleb kaaluda abivajaja

üldhooldusteenusele suunamist. Tulenevalt SHS-ist ei ole omavalitsuse poolt korraldatav

koduteenus võrdne ööpäevaringse hooldusega asutuses või kodukeskkonnas. Kohalikul

omavalitsusel on õigus ja kohustus hinnata otsuse langetamisel teenuste otstarbekust.

Ööpäevaringset hooldust vajava isiku hooldus kombineerituna omavalitsuse koduteenuse ja

lähedaste ööpäevaringse hoolduskoormusega ei kata isiku abivajadust. Täiendavate

hooldusteenuste osutamine erasektori poolt on kohalikule omavalitsusele võrreldes

üldhooldusteenusega ebamõistlikult kulukas. Elva Vallavalitsus on läbi korduvate

abivajaduste hindamise võimaldanud kaebajale koduteenust, heaolumonitori, hooldajat ning

kodu kohandamist. Olukorras, kus kaebaja tervislik seisund ja iseseisev võime koduses

keskkonnas toime tulla on oluliselt halvenenud, on asjakohane üldhooldusteenusele

suunamine. Üldhooldusteenust on võimalik kasutada ka intervallteenusena (nt nädala sees, kui

lähedased on tööl, viibida hooldekodus ja tulla koju nädalavahetusteks).

5. Kaebaja esitas 20. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva Vallavalitsuse 3.

aprilli 2024. a otsuse ja Elva Vallavalitsuse 21. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning

Elva Vallavalitsuse kohustamiseks teha asjas uus otsus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja selgitas, et elab üksinda oma korteris, mis on vastavalt tema vajadustele

kohaliku omavalitsuse kaasabil 2021. aastal kohandatud. Samas majas elab ka kaebaja tütar.

Vallavalitsuse otsustest ei selgu, et lisaks koduteenusele oleks kaalutud ka isikliku abistaja

teenuse korraldamist või muud kodus elamist võimaldavat abi. Pole ka öeldud, miks need

teenused üksi või kombineeritult koos pereliikmete vabatahtliku abiga kaebaja abivajadust ei

kata. Koduteenuse asemel ei ole kaebajale pakutud kohta ka päevast teenust osutavas

hooldekodus, sh intervallhooldusena, sest puudub otsus selle teenuse kasutamise õiguse,

tähtaegade ja korra kohta (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 16 lõige 3, § 26 lõike 1

punkt 3). Pole ka selgitatud, miks seesugune abi katab tema abivajadust paremini.

Vallavalitsus on tunnistanud, et lisateenuste osutamine on vallale ebamõistlikult kulukas.

Samas pole vallavalitsuse otsustes esitatud arvutusi, mis kinnitaksid, et näiteks koduteenuse ja

isikliku abistaja teenuse korraldamine kombineeritult pereliikmete vabatahtliku abiga on

võrreldes väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamisega vallale

ebamõistlikult kulukas. Näiteks peaks vald SHS § 221 järgi kindlasti tasuma hooldekodukoha

3-24-1855

hinnas sisalduvate hoolduskulude eest. Elva valla kodulehe andmetel tasub vald need kulud

kuni 600 euro ulatuses. On võimalik, et valla kohustus on sellest suuremgi. Seadusega on ette

nähtud, et igal üksikjuhul tuleb leida abistamiseks lahendus, mis tagab inimese väärikuse ja

puuetega inimeste võrdse kohtlemise. Nii tuleb kohalikul omavalitsusel pakkuda inimesele

eeskätt selliseid abimeetmeid, mis võimaldavad tal korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt,

elada kodus või kodusarnases keskkonnas ja saada kodusarnast elukorraldust pakkuvat teenust

(SHS § 3 lõike 1 punktid 2 ja 21). Vald võib abi korraldamisel lähtuda avaliku raha säästlikust

ja otstarbekast kasutamisest (SÜS § 10 lõige 1), samas ei kaalu need kaalutlused automaatselt

üles valla esmast ülesannet tagada puudega inimesele abi selliselt, et ta saab elada kodus. Nii

kindlustatakse puuetega inimestele teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused. Nende

reeglitega soovitakse tagada, et kohalikud omavalitsused pakuksid abivajajatele

esmajärjekorras kodus elamist toetavaid teenuseid ja väldiksid inimese suunamist

hoolekandeasutusse. Kaebaja soovib elada edasi tema jaoks kohandatud korteris Elva

kesklinnas, kus on olemas kogu tema vajadusi rahuldav elukeskkond (apteek, perearst,

toidukauplus, suur aed vabas õhus viibimiseks ja toitu koju toov toitlustusasutus 100 m

kaugusel). X on kaebaja hooldaja ja pooldab ema hooldust kodus, kus on loodud erinevate

abivahenditega turvaline keskkond liikumispuudega eakale.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Elva Vallavolikogu 29. mai 2024. a

määruse „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas“ § 9 lõike 5 punkti 3 kohaselt

võib teenuse määramisest keelduda, kui teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta

teiste teenuste või muu abiga. Kaebaja tervislik seisund ja iseseisev võime koduses

keskkonnas toime tulla on niivõrd halvenenud, et koduteenusest 10 tundi nädalas ei piisa

kaebaja toimetulekuks. Kaebaja toimetulekuks on vaja pidevat ja ulatuslikku kõrvalist abi.

Vastustaja hinnangul on kaebaja puhul asjakohane kaaluda hoopis ööpäevaringset

üldhooldusteenust. Kaebaja vajadust sotsiaalhoolekandelise abi ja konkreetselt koduabi järele

on põhjalikult hinnatud ja kaalutletud. Kaebaja ütles 26. märtsil 2024 suulises vestluses

sotsiaaltööspetsialistidega, et ei saa enam kodus hakkama. Ka vestluses kaebaja esindajaga

selgus, et kaebaja vajab tegelikkuses koduabiteenust suuremas mahus kui 10 tundi nädalas.

Seegi viitab sellele, et kaebaja puhul on asjakohane kaaluda koduteenuse asemel

üldhooldusteenust. Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakond on koostanud

kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuse korraldamise juhendi ametnikele “Üldhooldusteenuse

osutamine” (koostatud 2020. a, uuendatud 2023. a), mille alusel on üldhooldusteenuse

sihtgrupiks täisealised inimesed, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike

toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest

või koduteenusest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi

säilitamiseks ei piisa. Kuivõrd kaebaja vajab ulatuslikku ja ööpäevaringset hooldust

igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamiseks, olgu selleks söömine või

hügieenitoimingud, siis koduteenusest ei piisa kaebaja toimetuleku tagamiseks ja

elukvaliteedi säilitamiseks. Varem on vastustaja võimaldanud kaebajale ka kodu kohandamist.

Sellest aga ei piisanud, sest 26. märtsil 2024 läbi viidud hooldusvajaduse hindamise testi

põhjal valminud vastustaja otsuste kohaselt vajab kaebaja ööpäevaringset üldhooldusteenust.

Seega, vastustajal on tuginedes ülaltoodud Sotsiaalkindlusameti juhendile ja arvestades

kaebaja tervist otstarbekas pakkuda koduabi teenuse asemel üldhooldusteenust. Vastustaja

selgitas seda kaebajale vaideotsuses. Samuti rõhutab vastustaja, et on enda majanduslikest

võimalustest lähtuvalt piiranud koduteenust 10 tunniga nädalas. Olukorras, kus vastustaja on

teinud kindlaks, et kaebaja vajab abi suuremas ulatuses, kui koduteenus võimaldab, on

ülaltoodud põhjendusi, mh valla majanduslikke võimalusi arvestades otstarbekas

üldhooldusteenus.

3-24-1855

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8. Vaidlus käib selle üle, kas õiguspärane on vastustaja 3. aprilli 2024. a otsus, millega

keelduti kaebajale võimaldamast koduteenust 10 tundi nädalas.

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

(Vt HMS § 56 lõiked 13.)

10. Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk

on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades

ja parandades tema elukvaliteeti (SHS § 17 lõige 1). Koduteenuse osutamisel abistatakse

isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel

põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes

elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool

eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine (SHS § 17 lõige 2).

Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustakse iga isiku puhul eraldi (SHS § 18 lõige 1).

11. Koduteenuse osutamise otsustamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus

(diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või

valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2).

HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest.“

12. Vastustaja on keeldunud kaebajale koduteenuse osutamisest 10 tundi nädalas määruse nr

6 § 9 lõike 5 punkti 3 alusel, mis sätestab, et teenuse määramisest võib keelduda, kui teenuste

vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga. Vastustaja osutas 3.

aprilli 2024. a otsuses, et hooldusvajaduse hindamise testi tulemusena ilmnes, et kaebajal on

ulatuslik kõrvalabi ja põetuse vajadus, mida ei ole võimalik katta koduteenusega, vaid ainult

ööpäevaringse üldhooldusteenusega või ööpäevaringse hooldajaga kaebaja elukohas.

Vaideotsuses lisas vastustaja, et ööpäevaringset hooldust vajava isiku hooldus kombineerituna

omavalitsuse koduteenuse ja lähedaste ööpäevaringse hoolduskoormusega ei kata isiku

abivajadust. Vastustaja märkis, et täiendavate hooldusteenuste osutamine erasektori poolt on

kohalikule omavalitsusele võrreldes üldhooldusteenusega ebamõistlikult kulukas. Vastustaja

selgitas, et üldhooldusteenust on võimalik kasutada ka intervallteenusena (nt nädala sees, kui

lähedased on tööl, viibida hooldekodus ja tulla koju nädalavahetusteks).

3-24-1855

13. Vastustaja ei ole 3. aprilli 2024. a otsuses ega vaideotsuses täpsemalt põhjendanud,

mille alusel on ta võtnud seisukoha, et koduteenus koos kaebaja tütre, kes on ametlikult

kaebaja hooldaja, abiga ei kata kaebaja abivajadust. Kaebuses on selgitatud, et kaebaja ja

tema tütar elavad samas majas, mis tähendab, et kaebaja tütrel on võimalik lihtsa vaevaga

päeva jooksul korduvalt kaebaja juures käia. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tütar

motiveeritud koduteenusest välja jääva aja jooksul kaebaja eest ise hoolitsema ning on seda

pidanud endale jõukohaseks, arvestades ka, et vastustaja abiga on kaebaja korterit tema

abivajadust silmas pidades sobivamaks kohandatud. 3. aprilli 2024. a otsusest ja vaideotsusest

ei nähtu, et vastustaja oleks neid asjaolusid arvesse võtnud ja kaalunud. Kohalik omavalitsus

peab abivajaduse väljaselgitamisel arvestama muu hulgas sellega, kas ja millisel määral on

abivajajal olemas lähedaste tugi. Kui inimesel on võimalik saada abi ka lähedastelt, ei pea

koduteenus katma täies mahus inimese abivajadust. Oluline on, et inimese piisav toimetulek

kodustes tingimustes oleks tagatud koduteenuse ja lähedaste abi koostoimes. (Vrd Tallinna

Ringkonnakohtu 13. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-15-454, punkt 16.) Vastustaja ei ole

sisuliselt analüüsinud, kas kaebaja toimetulek kodus oleks tagatud 10 tundi nädalas osutatava

koduteenuse ja ülejäänud ajal kaebaja tütre abi kaudu.

14. SÜS § 4 sätestab: „Isikut tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel kohelda tema inimväärikust

alandamata. Isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses.“ SHS § 3 lõike 1 punktid 2 ja

21 sätestavad järgmised sotsiaalhoolekande põhimõtted: sotsiaalhoolekandelise abi andmisel

eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse

suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, ning pakutakse esmajärjekorras

sellist abi ja tuge, mis võimaldab isikul elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja

elukorraldust pakkuvat teenust. SHS § 12 lõige 1 sätestab, et sotsiaalteenuste osutamisel,

sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse

§-des 105, 106 ja 107 sätestatud juhtudel.

Kaebaja on kinnitanud, et soovib edasi elada oma harjumuspärases keskkonnas, s.o talle

sobivaks kohandatud korteris Elva kesklinnas, kus temaga samas majas elab tema tütar ning

kus on läheduses apteek, perearst, toidukauplus, toitu koju toov toitlustusasutus ja suur aed

vabas õhus viibimiseks. 3. aprilli 2024. a otsusest ja vaideotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks

kaebaja tahtega arvestanud ning lähtunud eesmärgist, et kaebaja saaks võimalikult kaua oma

kodus elada ja seeläbi oma elu võimalikult iseseisvalt korraldada. Kaebaja puhul ei ole tegu

inimesega, kelle tahtega ei peaks SHS § 12 lõike 1 kohaselt arvestama. Kaebaja võis küll 26.

märtsil 2024 sotsiaaltööspetsialistidele avaldada, et ei saa enam kodus hakkama, kuid see ei

tähenda, et kaebaja sooviks kodust lahkuda ja liikuda ööpäevaringsele üldhooldusteenusele.

Kaebaja tahtega ei ole kooskõlas ka üldhooldusteenuse pakkumine intervallteenusena, sest

kaebaja on väljendanud soovi elada igapäevaselt oma kodus. Inimväärikuse põhimõtte üks osa

on see, et inimene peab saama kaasa rääkida oma elukoha valikul. Abivajajat ei või panna

olukorda, kus vajalikku abi antakse talle harjumuspärasest keskkonnast ja perekonnast

eemaldamise hinnaga. (Vt õiguskantsleri 8. märtsi 2024. a avaldus nr 7-8/231783/2401456,

punkt 2.) Inimese soovi järgides kodus elamise soodustamine suurendab inimese heaolu ja

toetab seeläbi tema tervist.

15. Kohalikul omavalitsusel tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel lähtuda avalike vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest (SÜS § 10 lõige 1). Vastustaja on küll

vaideotsuses märkinud, et lisaks koduteenusele täiendavate hooldusteenuste osutamine

erasektori poolt on kohalikule omavalitsusele võrreldes üldhooldusteenusega ebamõistlikult

kulukas, kuid ei ole käsitlenud seda, kas ainult koduteenus 10 tundi nädalas kombineerituna

kaebaja tütre abiga oleks vastustajale kulukam kui ööpäevaringne üldhooldusteenus.

3-24-1855

Koduteenust ei pea vastustaja osutama tasuta, vaid võib selle eest võtta tasu (määruse nr 6 §

10 lõiked 1 ja 2 ning § 16). Hooldajatoetus kaebaja tütrele on asja materjalidest nähtuvalt 45

eurot kuus. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul peab vastustaja katma hoolduskulud

(SHS § 221 lõige 2), mille piirmääraks on XXX kehtestanud 600 eurot kuus1, ning vajaduse

korral ka osa teenuse saaja omaosalusest (SHS § 221 lõige 5). Eeltoodut arvestades ei ole

kohtu hinnangul ilmselge, et kaebaja soovitud mahus koduteenus kombineerituna kaebaja

tütre abiga oleks vastustajale ebamõistlikult kulukas võrreldes ööpäevaringse

üldhooldusteenusega. Kui vastustaja soovib vastupidist väita, tuleb otsuses esitada vastavad

põhjendused ja arvutused.

16. Kohus ei pea kaalutlusveaks seda, et vastustaja pole lisaks koduteenusele kaalunud

kaebajale isikliku abistaja teenuse ja/või täiendava täisealise isiku hoolduse teenuse osutamist.

Määruse nr 6 §-de 26 ja 31 kohaselt tuleb nende teenuste saamiseks vastustajale esitada

taotlus. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja või tema esindaja oleks sellise taotluse

vastustajale esitanud. Kaebaja esindaja on 22. märtsi 2024. a avalduses väljendanud soovi

üksnes koduteenuse saamiseks 10 tundi nädalas ega ole viidanud muud liiki täiendava abi

saamise vajadusele.

17. Praeguse otsuse punktides 1315 kirjeldatud kaalutlusvigade ja põhjendamispuuduste

tõttu rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse ning kohustab

vastustajat kaebaja esindaja 22. märtsi 2024. a avaldust koduteenuse saamiseks uuesti läbi

vaatama.

18. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud kanda vastustajal.

Kaebaja ainsaks menetluskuluks oli kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot. Hoolimata sellest,

et kaebaja ei ole riigilõivu kohta menetluskulude nimekirja esitanud, saab Riigikohtu

halduskolleegiumi pikaajalise praktika järgi kohus tasutud riigilõivu menetluskuluna

arvestada ja vastustajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2018. a

määrus asjas nr 3-17-1206, punkt 7). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

19. HKMS § 175 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema

tütre nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/

uldhooldusteenus#hoolduskulud