2-22-17142/123 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17142

Tsiviilasi

J. L. hagi ja V. T. vastuhagi poolte ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

Hagi 3500 eurot; vastuhagi 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Irina Popova

Kostja: V. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Ivo Kaurit

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri vastu võtmata.

2. Rahuldada osaliselt hagi ja osaliselt vastuhagi.

3. Lõpetada J. L. ja V. T. ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxx (registriosa

nr xxxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel ning jagada müügist laekuv

raha J. L. ja V. T. vahel võrdsetes osades.

4. Lõpetada hooneühistu O liikmesuse kuuluvus J. L. ja V. T. ühisvarasse

(registrikood xxxx). Jätta hooneühistu O liikmesus V. T. ainuõiguseks

kohustusega hüvitada J. L.le 200 eurot.

5. Mõista J. L.lt V. T. kasuks välja remondifondi maksete eest hüvitis summas

170,25 eurot.

6. Jätta rahuldamata V. T. nõue mööbli- ja sisustusesemete ning ehete jagamiseks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vabastada J. L. riigilõivu 420 eurot

riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud ning kostja seisukohad

1. J. L. (hageja) esitas 15.11.2022 Harju Maakohtusse hagi V. T. (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled xxxx abielu, mis lahutati xxxx. Abielu

kestel kehtis poolte vahel varaühisuse varasuhe. Abielu lahutamise ajal kuulus ühisvara

koosseisu korteriomand Xxxx, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxx, ning

liikmesus hooneühistus O (registrikood xxxx) ja liikmesusele vastavad hooneosad

(garaažid) aadressil Xxxx (kaks garaažiboksi). Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 38

000 eurot ning hooneühistus O liikmesuse ja liikmesusele vastavate hooneosade

väärtuseks 7 000 eurot. Pooled ei ole pärast abielu lahutamist abielu kestel omandatud

ühisvara jaganud. Hageja taotleb korteriomandi ja liikmesuse hooneühistus koos kahe

garaažiboksiga müümist avalikul enampakkumisel selliselt, et pärast enampakkumise

kulude mahaarvamist jagatakse saadud raha poolte vahel võrdselt. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja esitas 15.05.2023 vastuhagi, milles nõustub ühisvara jagamisega, kuid ei nõustu

hageja hinnanguga ühisvara väärtusele ega ühisvara jagamise viisiga. Kostja hinnangul

kuuluvad ühisvarasse järgmised asjad: korteriomand aadressil Xxxx, ja on kantud

kinnistusraamatu registriossa nr xxxx; liikmesus hooneühistus „O“ (registrikood xxxx) ja

sellele vastavad hooneosad (garaažid) aadressil Xxxx (1 garaažiboks, boks nr xxxx). Teine

garaažiboks (boks nr xxxx) ei kuulu poolte ühisvarasse, kuna kostja omandas selle oma

emalt pärandina, mistõttu kuulub see kostja lahusvarasse. Aastatel 2010–2016, kui

korteriomand kuulus ühisomandisse, elas korteriomandis hageja, kuid kommunaalkulusid

tasus hageja tütar K. T.. Aastatel 2016–2021 elas korteriomandis kostja koos oma poja V.

T. ja tema pereliikmetega, tasudes kõik kommunaalkulud, sealhulgas need, mis peaksid

jagunema mõlema poole vahel vastavalt omandiõigusele. 2021. aastal asus kostja elama

aadressil Xxxx, ja poeg V. koos oma perega jätkas korteriomandi kasutamist. Kostja

nõuab hagejalt hüvitist remondifondi tasumise eest aastatel 2016–2023, kokku 1363,64

euro ulatuses. Kostja palub korteriomandi ja liikmesuse hooneühistus, millele vastab

garaažiboksi nr xxxx kasutusõigus, määrata kostja omandisse ning määrata hagejale

enamsaadu hüvitiseks 4368,18 eurot. Alternatiivselt palub kostja jagada ühisvara

järgmiselt: jätta korteriomand ja liikmesus hooneühistus „O“, millele vastab garaažiboksi

nr xxxx kasutusõigus, kostja omandisse, määrates enamsaadu hüvitiseks 9418,18 eurot.

Kostja palub jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

3. Kostja täiendas 26.11.2023 vastuhagi. Vastuhagi täienduse kohaselt kuuluvad ühisvarasse

lisaks korteriomandi ja liikmesusele garaažiühistus järgmised esemed: mööblikomplekt

(800 eurot), diivan ja kaks tugitooli (1200 eurot), elektripliit (250 eurot), 2-korruseline

laste voodi (80 eurot), pesumasin (200 eurot), kaks kullast sõrmust (570 eurot), kullast

käekett (430 eurot). Esemete väärtus kokku on 3530 eurot. Pärast lahutust võõrandas

hageja ilma kostja nõusolekuta esemed. Hagejal tuleb tasuda kostjale selle eest hüvitist.

Hageja on poolte ühisvara müügiga rikastunud kostja arvel 1765 euro võrra. Seega taotleb

kostja vähendada hagejale kuuluva hüvitise väärtust 4368,18 eurolt 2603,18 euroni ja

alternatiivnõudes 9418,18 eurolt 7653,18 euroni. Samuti on kostja seisukohal, et

korteriomandi turuväärtus on vastuhagi esitamise ajaga võrreldes oluliselt langenud (ca

5000 euro võrra), mistõttu on kostja nõuded (hüvitise suurused) 2500 euro võrra veelgi

väiksemad. Seega jääks põhinõudes (kui jagatakse ¾ ja ¼) hüvitise suuruseks 103,18

eurot ja alternatiivnõudes (vara pooleks jagamisel) 5153,18 eurot.

4. Hageja ei nõustu 18.12.2023 esitatud seisukohas kostja vastuhagi täiendustega Hageja ei

ole korterist esemeid ära viinud ega võõrandanud. Kostja loetletud esemed, sealhulgas

mööblikomplekt, diivanid, tugitoolid, elektripliit ja pesumasin, jäid korterisse. Sealjuures

pesumasin enam ei töötanud. Hagejale jääb arusaamatuks, millistele kuldesemetele kostja

viitab, kuid kinnitab, et kõik kullast esemed jäid kostjale, sealhulgas hageja isiklikud

ehted. Hageja leiab, et kui kostja tahab lisada need esemed ühisvara koosseisu, tuleb talle

maksta õiglane hüvitis nende esemete väärtuse eest.

5. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 19.12.2023 toimunud istungil. Hageja sõnul lõppesid

abielusuhted lahutusega 01.07.2010 kehtima hakanud PKS redaktsiooni kehtivuse ajal,

kostja sõnul aga 2010. aasta kevadel ehk enne 2010. aasta PKS kehtima hakkamist. Lisaks

arutati kohtuistungil kostja nõuet remondifondi maksete hüvitamiseks. Hageja leidis, et

see nõue ei ole tõendatud. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud hüvitise suurusega,

pidades seda liiga väikseks.

6. Kostja esitas 20.03.2024 vastuhagi täienduse, milles loobus taotlusest saada korteriomandi

ainuomanikuks ning nõustub korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel.

Garaažiboksi osas soovib kostja jätkuvalt liikmesuse endale jätmist. Mööbli- ja

sisustusesemed ning ehted palus kostja jätta hagejale kohustusega tasuda kostjale hüvitis.

7. Kohus kuulas hageja ja kostja täiendavalt ära 07.02.2025 toimunud istungil. Pooled

jõudsid kokkuleppele korteri jagamise ja garaažibokside eest hüvitise maksmise osas.

Samuti esitas hageja taotluse remondifondi maksete tasaarvestamiseks, kuna 2010-2016

elas selles korteris ka hageja ning kandis korteriga seotud kulud ise. Kostja väitis, et

kommunaalkulud tasus sel perioodil poolte ühine tütar, mistõttu ei ole tasaarvestamine

põhjendatud. Hageja leiab, et remondifondi maksete hüvitamise nõue on aegunud.

8. Kohus kuulas hageja ja kostja täiendavalt ära 25.02.2025 toimunud istungil. Kohus kuulas

istungil üle ka tunnistajad, kes andsid ütlusi poolte ühisvaras olevate esemete ja

remondifondi tehtud maksete kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ja vastuhagi

kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 näeb ette, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 näeb kaasomandi jagamise viisidena asja jagamist

kaasomanike vahel reaalosades, asja ühele või mitmele kaasomanikule andmist, pannes

neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või asja avalikul

või kaasomanikevahelisel enampakkumisel müümist, jagades saadud raha kaasomanike

vahel vastavalt nende osa suurusele.

12. Kostja on tunnistanud hagi poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi ja selle jagamise

osas.

07.02.2025 toimunud istungil kinnistasid pooled, et soovivad korteriomandi müümist

avalikul enampakkumisel selliselt, et korterist saadu jagatakse poolte vahel võrdselt.

Samuti 07.02.2025 toimunud istungil pooled leppisid kokku, et kõik ühisvara hulka

kuuluvad liikmeõigused hooneühistus O (registrikood xxxx) jäävad ühisvara jagamisel

kostjale ning kostja maksab selle eest hagejale hüvitist 200 eurot. Seetõttu ei pea kohus

vajalikuks korteriomandi ja liikmesuse jagamisega seonduvat põhjalikumalt käsitleda,

kuna jagab nimetatud ühisvara vastavalt poolte kokkuleppele.

13. Pooled vaidlevad abielusuhete lõppemise aja üle. Hageja leiab, et abielusuhted lõppesid

lahutusega 2010. aasta detsembris, kostja aga, et abielusuhted lõppesid 2010. aasta

kevadel. Kuigi poolte ühisvara koosseis tuleks kindlaks määrata kas kehtiva PKS § 37 lg

11 ja § 35 p 3 järgi abielu lahutamisega või kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1.

juulit, siis abielusuhete lõppemise ajaga vastavalt PKS § 210 lg-le 3, ei oma see kohtu

hinnangul käesolevas asjas tähtsust, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, kas üks või teine

ühisvarasse kuuluv ese oleks omandatud vahetult enne abielu lahutamist, kuid pärast

abielusuhete lõppemist.

14. Kostja taotleb ühisvarasse kuuluvate mööbli- ja sisustusesemete ning ehete hagejale

jätmist ning nende eest hüvitise väljamõistmist. Kostja ei ole menetluses tõendanud, kelle

käsutuses need esemed on ja milline on nende väärtus. Ka tunnistajate ütlused ühisvarasse

kuuluvate esemete kohta on vastandlikud. Tunnistajate ütlustest selgub, et mõned kostja

poolt nimetatud esemed olid kas ära viidud, ära viisatud või hoitud neid rõdul. Esemete

äraviskamine või rõdul mitteilmastikukindlates oludes hoidmine viitab sellele, et nende

väärtust ei peetud eriti kõrgeks. Tunnistajate ütlustest ei selgu, kas kirjeldatakse ühtesid ja

samu esemeid, nende soetamise asjaolud jäävad ebaselgeks, mistõttu pole võimalik

määratleda, kas nad kuulusid ühis- või lahusvara hulka. Kuna ei ole tõendatud, kus või

kelle käes nimetatud esemed on ning milline on nende väärtus, oleks äärmiselt ebaõiglane

jätta need hageja omandisse kohustusega hüvitada pool nende väärtusest kostjale. Seetõttu

leiab kohus, et vastuhagi mööbli- ja sisustusesemete ning ehete jagamise osas tuleb jätta

rahuldamata ja hüvitis kostjale nende eest välja mõistmata.

15. PKS § 38 esimese lause kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise

käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui

abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus

hüvitatakse ühisvara arvel. Maksed remondifondi, mille arvel korteriühistu parendab ja

hoiab korras korteriomandi kaasomandi osa, on käsitletavad lahusvara kasutusena

ühisvara huvides eelviidatud sätte tähenduses. Maksed remondifondi erinevad selles osas

jookvatest maksetest kommunaalteenuste eest, mida tasutakse vastavalt tarbimisele ega

ole käsitletavad ühisvara parendamisena. Kostja nõuab hagejalt remondifondi tehtud

kulutuste hüvitamist summas 681, 82 eurot. Hageja hinnangul on see nõue aegunud. TsÜS

§ 155 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja

pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks

muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega leiab kohus, et kostja nõue ei ole

aegunud.

16. Hageja esitas 07.02.2025 toimunud kohtuistungil taotluse remondifondi maksete

tasaarvestamiseks. Kuna kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud, ei rakendu VÕS § 200 lg 2

tulenev tasaarvestamise piirang, millele kostja 25.02.2025 toimunud istungil viitas. VÕS §

197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Asjaoludest tuleneb, et kostja kandis remondifondiga seotud kulud aastatel 2016–2023,

samas kui hageja kandis samasugused kulud aastatel 2010–2016. Kuigi remondifondi

maksed on aastati summades erinevad, on arvestades raha ostujõu muutust nende maksete

nüüdisväärtus kinnisvara parandusena ligikaudu võrdne. Seega tuleb kostja poolt kaheksa

aasta jooksul tasutud remondimaksete summa (1362 eurot) jagada kaheksaks

(1362/8=170,25 eurot), et leida iga aasta eest makstud summa. Seejärel tuleb ühe aasta

eest makstud summa korrutada kuuega (170,25*6=1021,5 eurot), et saada tasaarvestuseks

kuuluv summa, ehk summa, mis oli hageja poolt kuue aasta jooksul makstud. Lõpuks

tuleb kogu remondifondi eest makstud summast maha arvata tasaarvestuseks kuuluva

summaga (1362-1021,5=340,5). Kuna ühisvarale tehtavad kuulutuse jagunevad

eelduslikult võrdselt mõlema omaniku vahel, tuleb ülejäänud summa jagada võrdselt

poolte vahel (340,5/2=170,25 eurot). Järelikult tuleb hagejal hüvitada kostjale 170,25

eurot.

17. Kohus andi 25.02.2025 toimunud istungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Kostja pidi esitama menetluskulude nimekirja hiljemalt 20.02.2025, kuid

esitas selle 05.03.2025. Kostja põhjendas oma hilinemist sellega, et remonttööde tõttu

tema büroos ei olnud elektrit ega internetti. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming

jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui

kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei

menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331

lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje

eest enne hoiatati. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal nimekirja tähtpäevaks esitamata

jätmiseks mõjuvat põhjusta, kuna remontööd on tavaliselt ettenähtavad ning alternatiivse

internetiühenduse leidmine ka ootamatu remondivajaduse puhul võimalik. Seetõttu jätab

kohus hilinenult esitatud dokumendi vastu võtmata.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna ühisvara jagatakse mõlema poole

huvides, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

19. Kohus rahuldas 17.03.2023 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagi

esitamisel 420 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuivõrd hagi

ei jäänud taielikult rahuldamata, siis ei ole TsMS § 190 lõikes 4 nimetatud eeldused

hagejalt menetluskulude riigituludesse väljamõistmiseks täidetud. Kohus vabastab hageja

riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik