4-25-42/21 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-42 (2610,24,004920)

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Väärteoasi

Kalev Kallari väärteoasi karistusseadustiku (KarS) §

262 p 1 järgi

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

kohtuvälise menetleja ametnik Toomas Lihtmaa

Menetlusalune isik

Kalev Kallari

isikukood: 36905132796; elukoht: xxx xxx, ei xxx;

emakeel: xxx; xxx kodanik

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Kalev Kallari KarS § 262 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 päeva aresti.

2. Kohustada Kalev Kallarit ilmuma aresti kandma Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu

linn) kohtust saadetavas teatises märgitud ajal.

3. Juhul, kui Kalev Kallari ei ilmu vabatahtlikult vanglasse aresti kandma, kohaldada

Politsei- ja Piirivalveametil tema suhtes sundtoomist Tartu Vanglasse.

4. Lugeda aresti kandmise alguseks aeg, mil Kalev Kallari saabub vanglasse aresti

kandma.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 26.02.2025. Kui üks kohtumenetluse pool on

nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kui apellatsiooniõigusest loobuvad kõik kohtumenetluse

pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teata tähtaegselt apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes VTMS §-des 109 ja 111 sätestatu. Kui

kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, on kohtuotsus

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis tervikuna kättesaadav alates 10.03.2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur saatis 03.01.2025 Tartu Maakohtusse

väärteoasja Kalev Kallari süüdistuses KarS § 262 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt K.

Kallari urineeris 04.11.2024 kell 12.03 xxx maja juures tänaval vastu puitaeda, millega

reostas xxx kinnistu territooriumi, viskas 09.11.2024 kell 15.48 xxx kinnistu juures tänaval

kõnniteel liikudes tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu juurde muruplatsile, s.t pani jäätmed

mujale, kui selleks ettenähtud kohta, urineeris 09.11.2024 päevasel ajal kell 15.48 xxx

kinnistu juures juures kõniteel suunaga kinnistu poole, millega reostas xxx aleviku

territooriumi, ning viskas 13.11.2024 kell 12.08 xxx kinnistu juures tänaval katkise tühja

plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile, s.t pani jäätmed mujale, kui selleks ettenähtud

kohta. 04.11.2024 nägi urineerimist pealt kinnistu elanik T.V., kes oli K. Kallari tegevusest

häiritud, ning 09.11.2024 nägi urineerimist turvakaamerast pealt kinnistu elanik K.V., kes oli

K. Kallari tegevusest väga häiritud. Katkise tühja plekkpurgi viskamisest üle aia 09. ja

13.11.2024 oli häiritud kinnistu elanik K.V.. Katkise tühja plekkpurgi viskamine üle aia ei

vasta selle piirkonna tavadele ning on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast, sest

tavapäraselt inimesed nii ei käitu. Oma käitumisega rikkus K. Kallari KorS § 55 lg 1 p 7

nõudeid.

2. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et K. Kallarile väärteoprokollis ette heidetavad

väärteod on leidnud tõendamist. Urineerimine avalikus kohas vastu puitaeda ja

urineerimimine xxx kinnistu juures on tõendatud tunnistajate ütlustega ja videosalvestistega.

K. Kallari on rikkunud avalikku korda ka juhul, kui vastaks tõele tema väide urineerimise

imiteerimise kohta, sest K. Kallari imiteeris urineerimist avalikus kohas, et provotseerida xxx

kinnistul elavaid inimesi, ja K. Kallari imiteeris urineerimist viisil, mis tavainimesele jätab

mulje, et inimene tegeleb avalikus kohas urineerimisega. Turvakaamera salvestistega ja

menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et K. Kallari viskas 09. ja 13.11.2024 plekkpurgi

xxx kinnistu hoovi, et provotseerida xxx kinnitul elavat perekond K.V.. Kuna K. Kallaril on

varasem rahatrahv tasumata ja väike sisssetulek ei võimalda K. Kallaril rahatrahvi tasuda,

tuleb K. Kallarit karistada arestiga. Arvestades asjaolusid, et K. Kallari on väärteod toime

pannud järjepidevalt otsese tahtlusega, kergendavad asjaolud puuduvad ning K. Kallari ei

kahetse oma tegusid, tuleb K. Kallarit karistada 7-päevase arestiga.

3. K. Kallari selgitas kohtuistungil, et ta ei urineerinud 04.11.2024 vastu puitaeda ja

09.11.2024 kõnniteel suunaga xxx kinnistu poole. Ta imiteeris 04. ja 09.11.2024 urineerimist,

et maksta T. V.le kätte tema vargaks nimetamise eest. Ta viskas ühel korral terve purgi xxx

hoovi, et annetada see vaestele inimestele. K. Kallari leiab, et T. V. ütluses on vasturääkivus.

Kohtueelses menetluses väitis T.V., et nägi paljast suguelundit. Kohtuistungil väitis T.V., et ta

ei näinud paljast suguelundit.

Kohtu seisukoht

4. Väärteoprotokollis ette heidetakse K. Kallarile ette kolmel päeval toime pandud kolme

avaliku korra rikkumise episoodi. Kuivõrd kohus peab võtma seisukoha koosseisupärasuse,

õigusvastasuse ja süülisuse suhtes iga episoodi osas eraldi, käsitleb kohus järgnevalt eraldi

eraldi igat episoodi.

04.11.2024 episood

5. Nimetatud episoodi osas pole vaidlust selles, et K. Kallari sõitis 04.11.2024 kella 12.03 ajal

xxx alevikus jalgrattaga mööda tänavat ja peatus xxx maja juures. See asjaolu on tõendatud

tunnistajate T. V. ja K. V. ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, turvakaamera salvestisega

ja T. V. mobiiltelefoni salvestisega.

6. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas K. Kallari urineeris 04.11.2024 kella 12.03 ajal xxx

maja juures vastu puitaeda, nii nagu on kirjeldatud väärteoprotokollis ja kirjeldavad

tunnistajad või imiteeris urineerimist nagu väidab menetlusalune isik ise.

7. Tunnistaja K. V. ütlustest nähtub, et ta oli 04.11.2024 kasvuhoones ja kuulis, et koerad

hakkasid kõvasti haukuma. Seejärel nägi ta K. Kallarit ja jäi peitu. Ta kuulis kuidas tema

abikaasa T.V. küsis K. Kallarilt, et mis sa siin teed. K. Kallari vastas, et ta urineerib. Ühtlasi

nägi tunnistaja, et K. Kallari käed oli suguelundi juures püksis ja K. Kallari urineeris. Ta ei

näinud aia vahelt, kas K. Kallari päriselt urineeris, kuid hiljem nägi, et aed on märg.

8. Tunnistaja T. V. ütlustest nähtub, et ta oli 04.11.2024 saunamajas ja kuulis, et koerad

hakkasid kõvasti lärmi tegema. Seejärel läks ta välja vaatama ja nägi, et K. Kallari on nende

aia taga. Siis läks ta K. Kallari juurde ja uuris, mida viimane seal teeb. K. Kallari vastas, et ta

urineerib ja läheb siis edasi. Kui tunnistaja lähenes K. Kallarile, nägi ta, et viimane pani oma

suguelundit püksi tagasi ning aed oli märg.

9. Kohtuistungil selgitas K. Kallari, et 04.11.2024 mingit urineerimist ei olnud, vaid ta

imiteeris urineerimist, et kätte maksta K. V.le ja T. V.le tema vargaks nimetamise eest. Samas

ei osanud menetlusalune isik selgitada, kuidas sai urineerimise imiteerimise käigus puitaed

märjaks.

10. Lisaks isikulistele tõenditele omab tõenduslikku tähtsust ka asjas juures olev kaamera

salvestis ja T. V. mobiiltelefoni salvestis. Turvakaamera salvestiselt on kuulda, et T.V. küsib

xxx kinnistu juures K. Kallarilt : „Mis sa tahad?“ ja K. Kallari vastab: „Ma kusen, urineerin“.

T. V. mobiiltelefoni salvestiselt nähtub, et K. Kallari seisab 04.11.2024 xxx kinnistu puitaia

juures ning toimetab selliselt, et tema tegevusest jääb mulje urineerimisest.

11. Kohus leiab, et K. V. ja T. V. ütlused on usaldusväärsed, sest nad haakuvad omavahel,

samuti haakuvad need eelmises punktis kirjeldatud salvestistelt saadava infoga. Samuti

haakuvad need tõendid K. Kallari ütlustega osas, mis puudutab väärteo toimepanemise kohta

ja aset leidnud konflikti. Seevastu menetlusaluse isiku ütlused pole usaldusväärsed osas, mis

puudutab väidetavat urineerimise imiteerimist.

12. Kuivõrd kohtul pole põhjust kahelda K. V. ja T. V. ütluste usaldusvääruses, samuti

salvestiste usaldusvääruses, loeb kohus nende tõenditega tõendatuks, et väärteoprotokollis

märgitud ajal ja kohas toimus konflikt K. V., T. V. ja K. Kallari vahel. Asjaolu, et tegemist oli

urineerimisega, loeb kohus tuvastatuks salvestiselt saadava infoga ja tunnistajate ütlustega

selle kohta, et puitaed oli märg.

13. Kohtu hinnangul on K. Kallarile etteheidetav väärtegu ka õigesti kvalifitseeritud. Kuna

xxx maja juures asuv tee on kasutamiseks kõigile, on tegemist avaliku kohaga

korrakaitseseaduse (KorS) § 54 mõttes. KorS § 55 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et avalikus kohas

on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Tulnevalt KorS §-st 57 täidab

urineerimine KarS § 262 lg-s 1 sätestatud koosseisu vaid juhul, kui see häirib ka keskmist

objektiivset isikut ja see on häiriv ka tulenevalt eesmärgist, milleks avalikku kohta

tavapäraselt kasutatakse, ning selle piirkonna tavadest. Kuna ühiskonnas kehtivate normide

kohaselt ei rahulda inimesed enda loomulikke vajadusi avalikult ja avalikus kohas, siis on

tegemist teisi inimesi häiriva tegevusega. Seega rikkus K. Kallari avalikus kohas xxx maja

juures tänaval urineerimisega avalikku korda, häirides sellega urineerimist pealt näinud xxx

kinnistu elanikku T.V.. Väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse K. Kallarile muuhulgas ette

urineerimisega xxx kinnistu territooriumi reostamist so korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 7

rikkumist. K. Kallari tegevusele hinnangut andes on kohtu arvates antud asjas urineerimise

näol lisaks reostamisele tegemist asja rikkumisega ja avalikus kasutuses oleva asja

kasutamisega selleks mitte ettenähtud otstarbel. Seega on täidetud KarS § 262 lg-s 1

sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

14. Arvestades eeltoodut, loeb kohus tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustega, salvestistega ja ka

K. Kallari ütlustega tõendatuks, et K. Kallari urineeris 04.11.2024 kella 12.03 ajal xxx maja

juures tänaval vastu puitaeda.

15. Kohus leiab, et K. Kallari pani väärteo toime kavatsusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna

tema eesmärk oli häirida urineerimisega T.V..

16. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

09.11.2024 episood

17. Antud asjas pole vaidlust selle üle, et K. Kallari sõitis 09.11.2024 kell 15.48 jalgrattaga

xxx alevikus kõnniteel ja peatus xxx maja juures. See asjaolu on tõendatud tunnistajate K. V.

ja T. V. ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega ja turvakaamera salvestisega.

18. Samas on vaidlus selle üle, kas K. Kallari viskas 09.11.2024 kell 15.48 xxx kinnistu juures

tänaval kõnniteel liikudes tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile ja urineeris

09.11.2024 xxx kinnistu juures kõnniteel suunaga kinnistu poole. Tunnistajad K.V. ja T. V.

ütluste kohaselt viskas K. Kallari 09.11.2024 kell 15.48 xxx kinnistu juures tänaval kõnniteel

liikudes tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile ja urineeris xxx kinnistu juures

kõnniteel suunaga kinnistu poole. K. Kallari tunnistab ühel korral tühja terve plekkpurgi üle

aia xxx kinnistu muruplatsile viskamist ja urineerimise imiteerimist. Samas ei selgu K.

Kallari ütlustest, millal toimus plekkpurgi viskamine.

19. Tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustest nähtub muuhulgas, et nad nägid turvakaamera

salvestiselt seda kuidas K. Kallari sõitis 09.11.2024 kell 16.00 jalgrattaga xxx ja peatus nende

kinnistu juures. Seal tegi ta ohkivaid hääli, tema käsi oli püksis ja ta näppis jälle

suguelundeid. Seejärel viskas midagi nende aeda ja sõitis ära.

20. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et 09.11.2024 kell 15.48 sõidab K. Kallari jalgrattaga

kõnniteel xxx kinnistule ja peatub xxx kinnistu juures. Seejärel viskab ta üle aia murule

heledat värvi plekkpurgi ja õiendab kätega oma vöökoha juures ning samal ajal ähib ja ohib.

21. Menetlusalune isik K. Kallari tunnistab, et viskas ühel korral terve kinnise plekkpurgi xx

kinnistule, et annetada see vaestele inimestele. Samuti tunnistab, ta 09.11.2024 urineerimise

imiteerimist, eesmärgiga ärritada K.V. ja T.V., kes sõimasid teda vargaks. Väärteoprotokollis

heidetakse K. Kallarile ette purgi viskamist xxxx kinnistu aeda kahel korral, so 09.11 ja

13.11.2024. Samas ei selgita K. Kallari täpsemalt, millisel päeval xxx kinnistu aeda viskamist

ta tunnistab.

22. Kohtu hinnankul on ka selle episoodi osas tunnistajate K. V. ja T. V. ütlused

usaldusväärsed, sest need on omavahel haakuvad, samuti on need kokkulangevad salvestiselt

saadava infoga ja ka menetlusaluse isiku K. Kallari ütlustega. Menetlusaluse isiku K. Kallari

ütlused on üldjoontes usaldusväärsed, seda eelkõige osas, mis puudutab tunnistajate ja

menetlusaluse isiku suhteid ja konflikti toimumise aega. Samas väidab K. Kallari ka selle

episoodi osas, et ta üksnes imiteeris urineerimist. Seonduvalt plekkpurgi viskamisega loeb

kohus usutavaks, et K. Kallari ei pruugi täpselt mäletada, millal toimus plekkpurgi viskamine

xxx kinnistule. Samas K. Kallari ise plekkpurgi viskamist ei eita, väites üksnes, et tegemist oli

avamata plekkpurgiga ja selle viskamine xxx kinnistule toimus ühel korral.

23. Eeltoodule tuginevalt loeb kohus tunnistajate K. V. ja T. V. ütlustega ning turvakaamera

salvestisega, samuti K. Kallari ütlustega, tõendatuks, et 09.11.2024 kella 15.48 ajal viskas K.

Kallari xxx kinnistu juures tänaval jalgrattaga kõnniteel sõites plekkpurgi üle aia xxx kinnistu

muruplatsile ja urineeris xxx kinnistu juures kõnniteel suunaga kinnistu poole.

24. Kohtu hinnangul ei oma rikkumisele hinnangut andes olulist tähtsust asjaolu, kas K.

Kallari urineeris või üksnes imiteeris urineerimist. Tuvastatud asjaoludega, sh K. Kallari enda

ütlustega on tõendatud, et menetlusaluse isiku eesmärgiks oli tunnistajate häirimine tulenevalt

eelnevatest lahkarvamustest. Häirimiseks valis ta enda sõnul tegevuse, mis jättis mulje

urineerimisest. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et K. Kallari

urineeris avalikus kohas, suunaga xxx kinnistule. Ka ei oma kohtu arvates asjale õiguslikku

hinnangut andes tähtsust, kas Kallari viskas tunnistajate aega täis või tühja plekkpurgi.

25. Kuna xxx maja juurest kulgev tänav on avalik koht. KorS § 55 lg 1 p 7 järgi on muuhulgas

keelatud panna avalikus kasutuses oleval kinnisasjal jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud

kohta. K. Kallari viskas tühja plekkpurgi xxx kinnistu aeda, mis on xxx kinnistu omaniku ja

tema määratud isikute kasutuses. Seetõttu pole K. Kallari rikkunud KorS § 55 lg 1 p-st 7

tulenevat nõuet mitte visata prügi avalikus kasutuses olevale kinnisasjale. Samas on K. Kallari

rikkunud tühja plekkpurgi viskamisega xxx kinnistu aeda KorS § 55 lg-st 1 tulenevat nõuet

mitte käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Nimelt on KorS § 55 lg-s 1 sätestatud

lahtine loetelu tegudest, mis häirivad teisi inimesi ja mis on keelatud. Seega on keelatud ka

tegu, mida pole KorS § 55 lg-s 1 sätestatud loetelus nimetatud ja mis häirib teisi inimesi.

Selliseks teoks saab lugeda ka prügi viskamist avalikust kohast teisele inimesele kuuluvale

kinnisasjale. Tühja plekkpurgi viskamine tänavalt elumaja juures olevasse aeda tuleb lugeda

häirivaks ka keskmisele objektiivsele isikule. Kuna K.V. oli häiritud tema aeda plekkpurgi

viskamisest, on K. Kallari poolt KorS § 55 lg 1 tuleneva nõude rikkumine tuvastatud.

26. Sarnaselt eelmisele episoodile, häiris K. Kallari ka 09.11.2024 kell 15.xxx kinnistu juures

kõnniteel suunaga kinnistu poole urineerimisega T.V. ja K.V. ning seda samal põhjusel nagu

see on välja toodud käesoleva otsuse punktis nr 13. Kuigi tunnistajad ei näinud urineerimist

vahetult, saab sellist tegevust lugeda häirivaks ka turvakaamera salvestiselt vaadatuna ning

seda muuhulgas ka põhjusel, et K. Kallari selline tegevus on korduv ja suunatud tunnistajate

järjepidevale häirimisele. Sellist tegevust tuleb pidada häirivaks ka keskmisele objektiivsele

isikule. K. Kallari rikkus oma tegevusega KorS § 55 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet hoiduda

avalikus kasutuses oleva asja rikkumisest. Seega on täidetud KarS § 262 lg-s 1 sätestatud

väärteo objektiivne koosseis.

27. Kohus hinnangul pani K. Kallari väärteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna

tema eesmärk oli plekkpurgi viskamise ja urineerimisega häirida K.V..

28. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

13.11.2024

episood

29. Sarnaselt eelmiste episoodidega, pole ka selles episoodis vaidlust selle üle, et K. Kallari

sõitis 13.11.2024 kell 12.08 jalgrattaga xxx alevikus kõnniteel ja möödus xxx majast. See

asjaolu loeb kohus tõendatuks tunnistajate K. V. ja T. V. vastavate ütlustega, samuti

menetlusaluse isiku ütlustega ja turvakaamera salvestisega.

30. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas K. Kallari viskas nimetatud ajal xxx kinnistu juures

tänaval kõnniteel jalgrattaga liikudes katkise tühja plekkpurgi üle aia xxx kinnistu

muruplatsile. Tunnistajad K.V. ja T.V. väidavad, et K. Kallari viskas 13.11.2024 kell 12.xxx

kinnistu juures tänaval kõnniteel jalgrattaga liikudes katkise tühja plekkpurgi üle aia xxx

kinnistu muruplatsile. Samas selgitas K. Kallari, et ta viskas ühel korral tühja terve

plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile, kuid ta ei selgita, millisel kuupäeval selline

viskamine aset leidis.

31. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt nägi ta turvakaamera salvestiselt, et kahel korral oli

visatud xxx kinnistule oranži värvi džinnipurk ja ühel korral oli džinnipurgi äär sakiline ehk

rebitud. K. Kallari viskas esimest korda džinnipurgi xxx kinnistule 09.11.2024 ja teist korda

võis K. Kallari visata džinnipurgi xxx kinnistule 13.11.2024. Samas ei ei mäleta ta täpselt,

millal viskas K. Kallari teist korda džinnipurgi xxx kinnistule.

32. Haakuvalt tunnistaja K. V. ütlustega, nähtub ka tunnistaja T. V. ütlustest, et ta nägi

turvakaamera salvestiselt, kuidas 13.11.2024 sõitis K. Kallari jalgrattaga nende kinnistust

mööda, lausudes, et hea, et siin on prügikast, visates samal ajal xxx kinnistule plekkpurgi.

33. Turvakaamera salvestiselt on näha, et K. Kallari sõidab 13.11.2024 kell 14.19 jalgrattaga

kõnniteel xxx kinnistu juurde ja viskab parema käega suure kaarega xxx kinnistule heledamat

värvi eseme, samal ajal kommenteerides : „Hea, kui prügikast on käeulatuses“. Seejärel

sõidab ta jalgrattaga edasi ja tema poolt murule visatud heledat värvi ese jääb maha.

34. Menetlusaluse isiku K. Kallari ütlustest nähtub, et ta tunnistab ühel korral terve purgi xxx

kinnistu aeda viskamist, jättes samal ajal täpsustamata, millal selline tegevus aset leidis.

Nimetatud asjaolule hinnangut andes loeb kohus usaldusväärseks turvakaamera salvestiselt

saadava info, kust on näha kahel korral prügi viskamine tunnistajate kinnistule.

35. Tunnistajate K. V. ja T. V. ütlused on ka selle episoodi osas usaldusväärsed ja teiste

tõenditega, eelkõige turvakaamera salvestisest nähtuvaga, haakuvad. Suures osas haakuvad

nimetatud tõendid ka K. Kallari ütlustega, erinedes vaid selles, mitu korda on toimunud prügi

viskamine xxx kinnistule K. Kallari poolt.

36. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et K. Kallari viskas 13.11.2024 kell 12.08 xxx kinnistu

juures tänaval kõnniteel jalgrattaga sõites plekkpurgi üle aia xxx kinnistu muruplatsile.

37. Kuna xxx maja juures oleval tänaval võivad liikuda kõik inimesed, kes seda soovivad, on

xxx maja juures olev tänav avalik koht. K. Kallari viskas tühja katkise plekkpurgi xxx

kinnistu aeda, mis on xxx kinnistu omaniku ja tema määratud isikute kasutuses. Väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et xxx kinnistu omanik on andnud xxx kinnistu aia avalikku kasutusse.

Kuna K. Kallari viskas prügi omaniku kasutuses olevale kinnisasjale, pole K. Kallari rikkunud

KorS § 55 lg 1 p-st 7 tulenevat nõuet mitte visata prügi avalikus kasutuses olevale

kinnisasjale.

38. Käesolevale episoodile õiguslikku hinnangut andes lähtub kohus eelneva episoodi juures

antavast hinnangust.

39. Arvestades asjaolu, et K. Kallari rikkus avalikus kohas xxx kinnistu juures kõnniteel prügi

viskamisega KorS § 55 lg-st 1 tulenevat käitumise nõuet hoiduda tegudest, mis võivad häirida

teisi inimesi, on täidetud KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

40. Kohus leiab, et K. Kallari pani väärteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna

tema eesmärk oli häirida K.V..

41. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

42. Kõiki kolme episoodi kokku võttes peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kohus on

tuvastanud, et K. Kallarile tehtud etteheide avalikus kohas urineerimisele on põhjendatud, on

KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis täidetud ka juhul, kui leiaks

tuvastamist, et menetlusalune isik imiteeris urineerimist. Antud juhul omab tähtsust asjaolu,

millisena seda tegevust nägid T.V. ja K.V., kelle häirimiseks K. Kallari väidetavalt

„urineerimist imiteeris.“ Tunnistajatele näis K. Kallari tegevus urineerimisena ja nähes, et

puitaed on märg, said nad sellele ka kinnitust. Arvestades, et tunnistajate ja K. Kallari vahele

jäi siiski arvestatav vahemaa ja ka piirdeaed, on mõistetav, et urineerimine ei olnud täpselt

jälgitav. Samas ei ole eluliselt usutav, et sellises situatsioonis peaks kahtlustama urineerimise

imiteerimist. Siinjuures jääb kohus selle juurde, et tegemist oli K. Kallari poolt avalikus kohas

urineerimisega, sest tunnistajate ütluste kohaselt oli aed ja maapind selles kohas märg. Kohtul

ei ole põhjust tunnistajate ütlustes kahelda.

43. K. Kallari soovis kohtuistungil esitada asja juurde enda telefonis oleva video, väidetava

urineerimise imiteerimise kohta, ja veel kaheksa inimese poolt K. V. ja T. V. suhtes esitatud

kuriteoteadete uurimist tõendina. Kohus sellist taotlust ei rahuldanud. K. Kallari pole

taotlenud kohtueelses menetluses video lisamist väärteoasja tõendite hulka, samuti pole ta

põhjendanud, miks ta seda teinud ei ole. Lisaks ei omaks kohtu hinnangul selline tõend asjas

tähtsust.

44. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust, kas

tegemist oli urineerimisega või üksnes selle imiteerimisega. Seda põhjusel, et tema tegevuse

eesmärk oli tunnistajaid häirida ja see eesmärk sai ka täidetud, sest tunnistajad T.V. ja K.V.

said K.Kallari tegevusest üheselt aru, nähes teda nende kinnistu aia ääres urineerimas. Kohus

ei pidanud vajalikuks ka K. Kallari nimetatud kaheksa inimese poolt K. V. ja T. V. suhtes

esitatud kuriteoteadete vastuvõtmisest tõendina, sest nimetatud kuriteoteadetel pole

käesolevas väärteoasjas tähtsust, sest need ei puuduta käesolevas väärteoasjas arutatavaid

väärtegusid.

Karistus

45. Menetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et KarS §

262 lg-s 1 sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik K.

Kallari.

46. Kuna K. Kallari häiris korduvalt oma käitumisega xxx kinnistu elanikke K.V. ja T.V.,

urineerides kahel korral xxx kinnistu juures tänaval ja visates kahel korral tühja plekkpurgi

xxx kinnistu aeda, ei saa tema suhtes lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

otstarbekuse kaalutlusel.

47. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise

aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või

aresti. Arvestades asjaolusid, et K. Kallarit on suhteliselt hiljuti karistatud väärteo eest

rahatrahviga, see on tasumata, K. Kallari on pannud avaliku korra rikkumise toime kolmel

korral ning K. Kallari sissetulek pole piisav rahatrahvi tasumiseks, tuleb K. Kallarit karistada

arestiga. K. Kallari süü suurust hinnates arvestab kohus asjaoludega, et teda on varem ühel

korral väärteo eest karistatud rahatrahviga, ta rikkus avalikku korda korduvalt ja seda kindla

eesmärgiga häirida T.V. ja K.V.. K. Kallari ei kahetse toime pandud väärtegusid ja tunnistab

oma süüd osaliselt.

48. Kohus loeb K. Kallari süüd keskmiseks. Tema tegevus ei toonud kaasa olulist materiaalset

kahju, kuid oli häiriv teistele inimestele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et K. Kallari on

palju kordi karistatud isik, viimane väärteokaristus oli suhteliselt hiljuti ning rahatrahv on

tasumata. K. Kallari on inimene, kes hinnanguid andes lähtub eelkõige enda vaatenurgast,

jättes tähelepanuta teiste õigused. Tal on ebaproportsionaalne õiglustunne enda suhtes

toimuva suhtes ning vähenenud kriitikameel oma käitumise osas. Eeltoodu viib

olmekonfliktideni K. Kallari jaoks võõraste inimestega.

49. Arvestades toimepandud rikkumiste iseloomu, nende tagajärgi ja K. Kallari isikut tuleb

teda karistada arestiga KarS § 262 lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, s.o

arestiga 5 päeva.

(allkirjastatud digitaalselt)