2-18-2362/210 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2362

Tsiviilasi

Consegna OÜ hagi MG piima invest OÜ leppetrahvide

ja kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

4 763 659,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Consegna OÜ (registrikood 14162717)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post

XXX)

Kostja: MG piima invest OÜ (registrikood 14161735)

Kostja esindajad: vandeadvokaat Arne Ots (e-post

XXX), vandeadvokaat Marika Kütt (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.02.2025

Resolutsioon

1. Jätta hageja 26.02.2025 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Välja mõista MG piima invest OÜ-lt leppetrahv 100 000 eurot Consegna OÜ kasuks seoses

lepingu p 1.8 rikkumisega.

4. Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõuded leppetrahvide kogusummas 1 200 000 eurot MG

piima invest OÜ-lt väljamõistmiseks seoses vara (so Kiosk24 OÜ osa nimiväärtusega 818

eurot, Köök24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Rellim Invest OÜ osa nimiväärtusega 95

867 eurot; Devarin OÜ osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni; nõue Car Rent Group OÜ

vastu laenulepingust nr XXX summas 113 900 eurot; nõue Alti Air OÜ vastu laenulepingust

summas 140 000 eurot; nõue Kiosk24 OÜ vastu lepingust summas 486 639 eurot; nõue

Köök24 OÜ vastu lepingust summas 152 500 eurot; nõue OÜ Berry Farming vastu

ettemaksu tagastamiseks summas 801 658,51 eurot; nõue V.K vastu patendi müügilepingust;

nõue ME3 Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 24 000 eurot; nõue

Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 28 000 eurot) tähtaegselt üle andmata

jätmisega.

5. Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõue kahjuhüvitise 3 463 659,73 euro MG piima invest OÜ-

lt väljamõistmiseks.

6. Jätta menetluskulud 97,9% osas Consegna OÜ ja 2,1% osas MG piima invest OÜ kanda.

7. Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 15.02.2018 kohtumäärusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Consegna OÜ esitas 13.02.2018 Harju Maakohtule hagi MG piima invest OÜ, TERE aktsiaseltsi ja

H.T vastu. Kohus jättis 10.06.2020 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 30.04.2021 otsusega maakohtu lahendi osaliselt, so osas, millega

maakohus jättis hagi MG piima invest OÜ vastu rahuldamata, MG piima invest OÜ vastu esitatud

hagi menetlemise kulud Consegna OÜ kanda, mõistis Consegna OÜ-lt välja menetluskulude

hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist ning tühistas hagi tagamise abinõu. TERE

aktsiaseltsi ja H.T vastu esitatud nõuete osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata,

kuid tühistas maakohtu otsuse mh nende kasuks välja mõistetud menetluskulude osas.

Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 01.06.2021 jõustus hagi rahuldamata jätmine TERE

aktsiaseltsi ja H.T vastu esitatud nõuete ning seonduvalt menetluskulude jaotuse osas, menetlus

jätkus maakohtus MG piima invest OÜ vastu esitatud nõuetes. 09.09.2021 määrusega määras

kohus kindlaks TERE aktsiaseltsile ja H.Tle hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise

suuruse, kohtumäärus jõustus 28.09.2021.

Hagi võeti 30.09.2019 kostja osas menetlusse nõuetes:

1.1. kohustada kostjat tagama hagejale varade (5 osaühingu osa (sh Rellim Invest OÜ, Devarin

OÜ, OÜ Tondi Tennisekeskus), 8 nõudeõigust) üle andmine;

1.2. mõista hageja kasuks välja leppetrahvid kogusummas 1 300 000 eurot (so 100 000 eurot

seoses OÜ Tondi Tennisekeskus osaga, tagamata jätmine, et vara ei võõrandata, lepingu p 1.8

rikkumine; 12 x 100 000 eurot seoses ülejäänud varaesemetega, vara üleandmata jätmine,

lepingu p 1.4 rikkumine);

1.3. alternatiivselt nõuetele 1 ja 2 mõista hageja kasuks välja kahju 3 463 659,73 eurot (so

üleandmata varade väärtus).

Hageja teatas 22.06.2022 kohtule, et pooled leppisid varade üleandmises osaliselt kokku ning

hagejale on üle antud asjassepuutuvad varad, välja arvatud Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ

Tondi Tennisekeskus osa. 06.12.2022 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ning

lõpetas vara üleandmise nõuete osas menetluse. Kohus määras 02.05.2023 määrusega, et ei anna

hagejale nõusolekut hagi muutmiseks 22.06.2022 ja 10.01.2023 menetlusdokumentides esitatud

kujul ning jätkab menetlust leppetrahvinõuete osas ja varasemalt alternatiivnõudena esitatud kahju

hüvitamise nõuete OÜ Tondi Tennisekeskuse, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osas. Kohus

edastas 18.02.2025 kohtuistungil hageja 22.06.2022, 10.01.2023 ja 07.07.2024

menetlusdokumendid kohtu kantseleile, et registreerida uue tsiviilasjana hageja uued nõuded

mõista kostjalt välja kahjuhüvitis seoses sellega, et üleantud varad olid oma väärtuse kaotanud või

nende väärtus oli vähenenud; mõista kostjalt välja viivis seoses kahjuhüvitise ja leppetrahvide

tasumisega viivitamisega; mõista kostjalt välja leppetrahv Tondi Tennisekeskuse OÜ osa

üleandmata jätmise eest (so lepingu p 1.4 rikkumine), leppetrahvid Devarin OÜ osa ja Rellim

Invest OÜ osa säilimise tagamata jätmise eest (so lepingu p 1.8 rikkumised).

Hageja esitatud väited ja nõue

2. Hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2017 müügilepingu TERE aktsiaseltsile (edaspidi: Tere) ja selle

tütarettevõttele Aktsiaseltsile Meieri Transport (edasipidi: MET) kuuluvate varade müügiks.

Lepingus lepiti kokku tingimustes, mille täitumisel kohustus kostja tagama lepingus sätestatud

varade hagejale üleandmise. Lepingu p 1.4 järgi kostja tagab, et Tere ja MET teevad kõik

toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks, s.h sõlmivad selleks

vajalikud müügilepingud 5 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kostja või temaga samasse

kontserni kuuluv isik on kas (i) omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või (ii) Tere

tervikvarad, sh osalused, nõuded ja 100% MET aktsiakapitalist ja (iii) on täidetud punktis 1.5

sätestatud tingimus („väärtuspäev“). Lepingu p 1.5 järgi kumbki pool võib nõuda, et enne punktis

1.3 sätestatud tehingu tegemist annab maksunõustaja hinnangu vastava tehingu maksutagajärgede

kohta Tere jaoks. Varade üleandmise kohustus muutus sissenõutavaks 25.07.2017. Kõik lepingus

sätestatud eeltingimused olid täidetud. 14.07.2017 võõrandati Tere AS-ile Maag Grupp (edaspidi:

Maag) ja 18.07.2017 edasi AS-ile Farmi Piimatööstus (edaspidi: Farmi), millega täitus lepingu p-s

1.4 sätestatud eeltingimus. Igal juhul tuleb p 1.4 kohane esimene eeltingimus lugeda täidetuks

TsÜS § 104 lg 1 alusel.

Lepingu p 1.5 sätestab, et kumbki pool võib nõuda, et enne p-s 1.3 nimetatud tehingu tegemist

annab maksunõustaja hinnangu tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Eeltingimus kohaldus p-i

1.5 kohaselt üksnes p-s 1.3 nimetatud varadele. Lepingu p-s 1.1 ja 1.2 nimetatud varade osas

maksunõustaja hinnangut ei tulnud koostada ning alust sel põhjusel varade üleandmisest

keeldumiseks ei ole. Maksunõustaja Ernst & Young Baltic AS väljastas 04.07.2017 hinnangu

lepingus sätestatud tehingute maksutagajärgede kohta Tere jaoks, järeldades, et peale

potentsiaalsete ajalooliste maksuriskide ei kaasne Tere jaoks täiendavaid maksuriske. Pooled nägid

lepingu p-s 1.6 ette, et varade müük ei tohi kaasa tuua müüjate ega Tere jaoks täiendavaid

maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi. Seda maksunõustaja ka ei

tuvastanud. Hinnangus oli märgitud, et müüjal lasub potentsiaalselt ajalooline maksurisk, kuna

Maksu- ja Tolliamet võib asuda seisukohale, et Tere poolt varade soetamine ei vastanud juba

algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile. Seega ei ole tegemist täiendava maksukohustuse või -

riskiga, vaid maksuriskiga, mis oli Terel juba enne lepingu sõlmimist. Kui ka eeldada, et ajalooline

maksukohustus on lepingu p-i 1.6 tähenduses „täiendav“ maksurisk, on vastav kohustus hagi

esitamise seisuga aegunud. Vähemalt Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ, Berry Farming OÜ nõude,

V.K nõude, ME3 Motosport.com SIA nõude ja Köök24 OÜ ettemaksu osas maksunõustaja

müüjale ega Terele maksuriske ei tuvastanud. Isegi eeldades, et esineksid mistahes maksuriskid, on

maksunõustaja esile toonud, et kui varad võõrandada Tere jagunemise teel, on maksuriskid nii

ostja kui ka müüja jaoks madalad. Ernst&Youngi poolt tuvastatud võimalikud maksuriskid seoses

turuhinna ja müügihinna erinevusega olid kostjale juba lepingu sõlmimisel teada.

Arusaamatul kombel on kostja asunud väitma, et kuna maksunõustaja pole saanud hinnata Rellim

Invest OÜ ja Devarin OÜ osaluse üleandmise võimalikku maksuriski, ei vastuta kostja nende

osaluste üleandmata jätmise eest. Leping sätestab sõnaselgelt, et maksunõustaja annab arvamuse

üksnes p-s 1.3 nimetatud varade osas, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osaluse näol on tegemist

aga lepingu p-s 1.2 nimetatud varadega. Tulumaksu risk seoses ettevõtlusega mitteseotud kuludega

on ajalooline maksurisk, mis ei sõltu lepingu täitmisest. Erns&Young ei ole välja toonud

täiendavat riski varade võõrandamisel. Igal juhul ei kehti mistahes maksunõustaja hinnang p-des –

1.1 ja 1.2 sätestatud varade üleandmisele. Punktis 1.3. toodud varade osad on selliste

maksuriskidega seotud võimalikud maksunõuded ka olulises osas aegunud. Riski, et müügilepingut

peetakse majandusliku sisu puudumise tõttu maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud

tehinguks pole Ernst&Young enda analüüsis välja toonud. Et teatud varaesemete puhul võib

esineda maksurisk seoses võõrandamishinna ja turuhinna erinevusega pole kaheksa varaeseme

suhtes üldse tuvastatud. Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluste puhul toob hageja esile, et Maag on

enda 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruandes hinnanud Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluse

väärtuseks ühe euro, seega peab Maag Kioks24 OÜ ja Köök24 OÜ õiglaseks väärtuseks ühte eurot,

mistõttu ei saa esineda ka mistahes maksuriski. Ka ülejäänud varaesemete puhul pole

Ernst&Young selgesõnaliselt järeldanud, et selline risk esineks. Selleks tuleks esmalt kindlaks

määrata varade turuhind. Samas rõhutab hageja ka seda, et müügihinna ja varade väärtuse erinevus

oli asjaolu, mis oli pooltele lepingu sõlmimisel teada. Nii oli ka kostja teadlikud, et enam kui

kolme miljoni euro suuruse nominaalväärtusega varad ei ole väärt 13 eurot. Just seetõttu lepiti mh

kokku ka leppetrahvis summas 100 000 eurot rikkumise kohta. Seega võeti seda asjaolu

müügihinna määramisel arvesse ja tegemist ei saa olla „täiendava maksuriskiga“ p-i 1.6

tähenduses. Samuti kinnitab see, et üheselt ebaõige on väide, justkui oleks selline maksurisk

selgunud pärast lepingu sõlmimist. Seda silmas pidades ei saa igal juhul kostja tugineda ka vara

väärtuse ja müügihinna vahest väidetavalt tekkida võivale maksuriskile kui tehingu teostamist

välistavale asjaolule. Igal juhul on ekspert järeldanud, et kui Tere annab varad üle jagunemise teel,

siis maksurisk puudub. Kostja väidab, et ekspert tuvastas madala maksuriski, kuid pole esile

toonud, milles selline maksurisk siis seisneb. Ernst&Young on selgitanud, et jagunemine on

maksuneutraalne protsess, kui tehingul on majanduslik põhjendus. Seejuures on Ernst&Young

järeldanud, et käesoleval juhul on jagunemisel majanduslik põhjendus olemas. See kinnitab, et

„madal“ maksurisk on kajastatud vaid seetõttu, et ka jagunevale ühingule jääb viieks aastaks

solidaarne vastutus ajalooliste maksuriskide eest. Tegemist ei ole aga täiendava maksuriskiga. Seda

kinnitab asjaolu, et Ernst&Youngi analüüs kohaselt on „madal“ maksurisk ka varade müügil

turuhinnaga, milleks kostjad on enda sõnul ometigi valmis. Samuti kinnitab see, et vähemalt

„madal“ on maksurisk iga tehingu puhul, sh isegi turuhinnaga müügi puhul. Seega on kostjate

väited jagunemise võimatuse kohta ilmselgelt alusetud. Kostjatel on olnud võimalus anda varad üle

jagunemise teel ilma täiendava maksuriskita. Tere müüs TTK osa U.S. Invest Aktsiaseltsile

hinnaga 1 euro. See kinnitab maksuriski puudumist. Kostja ainus eesmärk on olnud vältida varade

üleandmist hagejale.

Hageja tasus ostuhinna 26.07.2017. Varasid hagejale üle ei antud. Kostja on rikkunud hageja

suhtes lepingust tulenevat kohustust, jättes varad üle andmata viie tööpäeva jooksul alates

väärtuspäevast (lepingu p 1.4).Ebaõige on väide, justkui oleks Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ

osas täitmine võimatu. Nii Rellim Invest OÜ kui Devarin OÜ on METi tütarühingud. Rellim Invest

OÜ on äriregistrist kustutatud 31.03.2018, s.o. vähem kui kuu aega pärast lepingu sõlmimist.

Kostja on jätnud tahtlikult kasutamata võimalused Rellim Invest OÜ äriregistrist kustutamise

vältimiseks. Devarin OÜ on äriregistrist kustutatud menetluse kestel, s.o. 17.03.2021. Devarin

esitas 06.11.2020 ehk pärast kostjaga seotud isikute kontrolli alla liikumist pankrotiavalduse,

menetlus lõpetati 04.12.2020 raugemise tõttu. Kostja on pahatahtlikult põhjustanud olukorra, kus

täitmisnõue on Rellimi ja Devarini osaluse suhtes võimatu, hagejal on õigus nõuda kahju

hüvitamist.

Tulenevalt täitmiskohustuse rikkumisest nõuab hageja leppetrahvi. Lepingu p 2.2 alusel on kostja

kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda

rikkumist talle hageja poolt selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja andis täiendava tähtaja

24.08.2017 nõudekirjaga. Hageja nõuab leppetrahvi 100 000 eurot iga lepingu p 1.4 rikkumise

kohta (so kokku 1 200 000 eurot), mis seisneb järgneva vara tähtaegselt üle andmata jätmises:

2.1. Kiosk24 OÜ (registrikood 12774333) osa nimiväärtusega 818 eurot;

2.2. Köök24 OÜ (registrikood 12774267) osa nimiväärtusega 818 eurot;

2.3. Rellim Invest OÜ (registrikood 10277895) osa nimiväärtusega 95 867 eurot;

2.4. Devarin OÜ (registrikood 11609081) osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni;

2.5. TERE aktsiaseltsi ja Car Rent Group OÜ (registrikood 11986932) vahel 6. märtsil 2015

sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev nõue summas 113 900 eurot;

2.6. TERE aktsiaseltsi ja Alti Air OÜ (registrikood 11311594) vahel sõlmitud laenulepingust

tulenev nõue summas 140 000 eurot;

2.7. TERE aktsiaseltsi ja Kiosk24 OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 486 639

eurot;

2.8. TERE aktsiaseltsi ja Köök24 OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 152 500

eurot;

2.9. TERE aktsiaseltsi nõue OÜ Berry Farming (registrikood 10535570) vastu ettemaksu

tagastamiseks summas 801 658,51 eurot;

2.10.

TERE aktsiaseltsi ja V.K vahel sõlmitud patendi müügilepingust tulenev nõue;

2.11.

ME3 Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 24 000 eurot;

2.12.

Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 28 000 eurot.

Lepingu p-i 1.1.c kohaselt tagab kostja, et Tere võõrandab lepingus sätestatud tingimustel hagejale

OÜ Tondi Tennisekeskus (edaspidi: TTK) osa nimiväärtusega 50 000 eurot, mis moodustab 4,95%

TTK osakapitalist. Lepingu p-i 1.8 kohaselt tagab kostja, et Tere ega MET ei võõranda ega

koorma varasid. 27.10.2017 selgus, et Tere on võõrandanud TTK osa 22.10.2017 U.S. Invest AS-

ile. Samal päeval saatis hageja kostjale kirja, millega on nõudis lepingu täitmist. 16.02.2018 hageja

kostjale viie tööpäeva pikkuse täiendava tähtaja p-st 1.8 tulenevate kohustuste täitmiseks.

Täiendava tähtaja jooksul kostja enda kohustusi ei täitnud. 26.02.2018 esitas hageja

leppetrahvinõude summas 100 000 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi 100 000 eurot seose lepingu p

1.8 rikkumisega. Lepingu p 1.8 ei seostanud kostja kohustust mistahes maksuriski või selle

puudumisega. Kostja oli igal juhul kohustatud tagama, et TTK osalust ei võõrandata. Seda silmas

pidades on leppetrahv põhjendatud ja mõistliku suurusega. H.T ei saa vähendada väitega, et pärast

leppetrahvi sissenõutavaks muutumist on võlgnik asunud väidetavalt otsima võimalusi enda

kohustuse täitmiseks. H.T eesmärgiks ongi sundida võlgnikku enda kohustusi õigeaegselt täitma.

Müügilepingute projektid edastas kostja hagejale alles 09.04.2018. Samas ei ole kostjapoolsed

müügilepingute projektid ka siiras katse lepingut täita, kuna sisaldavad arvukalt tingimusi, mille

seadmist leping ette ei näe. Alusetu on kostja soov vähendada leppetrahvi, kuna hageja pole

tõendanud kahju suurust. H.T eesmärgiks ongi hageja kahju suuruse tõendamisest vabastamine.

Hageja lepingut ei rikkunud. Kui müügilepinguid ei saa sõlmida p-s 1.6 nimetatud hindadega, pidi

p-i 1.5 kohaselt maksuekspert välja töötama kõigi varade üleandmiseks parima struktuuri. Lepingu

p 1.5 kohaldub sõnaselgelt üksnes p-s 1.3 nimetatud varadele. Maksuekspert ongi sellise struktuuri

välja töötanud, tuues esile, et jagunemise teel varade üleandmine on maksuneutraalne struktuur.

Kostja ei saa sisustada hagejapoolset koostöökohustuse rikkumist sellega, et kostja on ligi aasta

pärast täitmise tähtaega esitanud kohtumenetluse kestel ühepoolsed ja hagejale kahjulikud

müügilepingute projektid. Kostja 09.04.2018 edastatud projektid sisaldavad tingimusi, mida leping

ette ei näe. Veel enne leppetrahvi nõudmist on ka hageja esitanud kostjale lepingu projekti, mille

alusel varad hagejale üle anda, kuid varasid üle ei antud ning hagejale isegi sisuliselt ei vastatud.

Hageja teatas 22.06.2022 kohtule, et pooled leppisid varade üleandmises osaliselt kokku ning

hagejale on üle antud asjassepuutuvad varad, välja arvatud Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ

Tondi Tennisekeskus osa. Hageja leiab, et varade üleandmise osas kokkuleppe sõlmimine

menetluse kestel kinnitab, et kostja vastuväited varade üleandmisele on olnud otsitud ning

tegelikult maksuriske ei olnud. Hagejal jäi saamata Rellim Invest OÜ osa väärtusega 95 867 eurot,

so Rellim Invest OÜ osakapitali suurus enne selle äriregistrist kustutamist. Devarin OÜ osaluse

väärtus oli 331 346 eurot, so Devarin OÜ omakapitali suurus seisuga 31.12.2016. Tondi

Tennisekeskuse osaluse väärtus oli 234 139,75 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama

hagejale Tondi Tennisekeskuse 50 000 euro-suuruse nimiväärtusega osa üleandmist, mis

moodustas 4,95% selle osakapitalist. Seisuga 31.12.2017 oli Tondi Tennisekeskuse omakapital 2

328 247 eurot ja seisuga 31.12.2018 vastavalt 4 730 096 eurot. Osaluse väärtuseks oli seega 4 730

096 x 4,95% = 234 139,75 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid kogusummas 1 300 000 eurot ja

kahjuhüvitis 3 463 659,73 eurot.

Kostja seisukohad

3. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Leping nägi ette mitmeid

eeltingimusi, mis pidid olema täidetud, et kostjal tekiks kohustus tagada lepingu p-ides 1.1-1.3

nimetatud varade üleandmine hagejale. Kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik pidi

olema omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad ning varade müük

p-is 1.6 sätestatud tingimustel (mõne euro eest) ei tohtinud kostja ega Tere jaoks tuua kaasa

täiendavaid maksuriske ega täiendavaid finantskohustusi. Lepingu sõlmimise ajal oli Tere

ainuaktsionär OÜ Elveda (pankrotis). Elveda pankrotimenetlus kujunes selliselt, et pankrotivara

osaks olevad Tere aktsiad otsustati müüa Maagile ning seejärel omandas Tere aktsiad Farmi.

Kostja ei omandanud kunagi Tere aktsiaid, Maag ega Farmi ei kuulu kostjaga samasse kontserni.

Pärast lepingu sõlmimist selgus oluline maksurisk. Ernst&Young asus seisukohale, et varade

müügil lepingujärgse hinnaga kaasneks Terele tulumaksurisk. Hageja arusaam maksueksperdi

tuvastatud riskidest kui „ajaloolistest riskidest“ on väär. Ekspert tuvastas tulumaksu riski seoses

ettevõtlusega mitteseotud kuludega (lepingu p-des 1.1 ja 1.2 toodud äriühingute osalused);

tulumaksu riski seoses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega (lepingu p-s 1.3 nimetatud Tere

poolt tehtud väljamaksed ning ettemaksed); riski, et varade müügilepingut peetakse majandusliku

sisu puudumise tõttu maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguks; riski, et EMTA võib

maksustamisel lähtuda erinevusest võõrandamise hinna ja turuhinna või üleantava laenujäägi

vahel. Vale on väide, et maksuekspert ei tuvastanud mingeid täiendavaid maksuriske, kui varad

antaks üle üksnes mõne euro eest. On õige, et maksuekspert viitas „ajaloolisele maksuriskile“.

Samas leidis maksuekspert, et vastav risk avalduks just siis, kui varad antaks üle lepingujärgse

hinnaga, kuna sellisel juhul oleks EMTA-l alust järeldada, et Tere poolt varasemalt soetatud varad

ei olnud seotud ettevõtlusega. Kuivõrd maksurisk avalduks hagejaga tehingu tegemisel, on

tegemist „täiendava maksuriskiga“ lepingu p 1.6 mõttes. Kui väide „üksnes ajaloolise“ riski kohta

oleks õige, oleks maksuekspert pidanud järeldama, et vastav risk jääks alles ka varade

võõrandamisel turuhinnaga. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et maksuekspert tuvastas täiesti

eraldiseisvad maksuriskid, mis ei ole algse vara soetamise ega väljamaksete eesmärkidega seotud.

Vastavate riskide realiseerumise korral arvestataks aegumist alates hagejaga müügilepingu

sõlmimisest. Maksuekspert tuvastas maksuriski puudumise üksnes kahe varakomponendi osas.

Kõikide ülejäänud varakomponentide osas tuvastas maksuekspert tulumaksuriski. Maksuriski ei

õnnestunuks vältida ka jagunemisega. Kuigi Ernst&Young hinnangul oli jagunemisega kaasnev

maksurisk „madal“, tuvastas Ernst&Young sellegipoolest maksuriski olemasolu, mitte maksuriski

puudumise. Varade üleandmise eelduseks oli mistahes täiendava maksuriski puudumine, sõltumata

riski tasemest. Maksuriski puudumine kehtis eeltingimusena kõikide lepingus nimetatud varade

suhtes tulenevalt lepingu p 1.6. Maksuriskid ei olnud lepingu sõlmimisel teada. Mõistetamatu on

hageja väide, et leping sõlmiti teadmises, et varade üleandmisega kaasneb igal juhul maksurisk.

Kui see nii oleks olnud, jääb arusaamatuks, miks leppisid pooled kokku võimaluses nõuda

maksueksperdilt arvamuse koostamist. Maksuriski olemasolu kahtlustati, kuivõrd täitmiskohustuse

eeldusena lepiti kokku maksuriski puudumises. Tegelikud maksuriskid selgusid aga maksueksperdi

arvamusest. Maksueksperdi kohaselt oleks jagunemina käsitatav "maksuneutraalsena" üksnes

juhul, kui see ei ole tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Maksuekspert leidis seega, et

jagunemine võib olla käsitatav maksudest kõrvalehoidumisena. Maksuekspert märkis ka varade

turuhinnaga üleandmise juures, et sellega võib kaasneda "madal maksurisk". Samas seonduks

sellisel juhul madal maksurisk eelkõige turuhinna ebaõige määramisega. Turuhinna õige

määramisega ei kaasneks maksueksperdi hinnangul mingit riski.

Kahe lepingus nimetatud vara-komponendi osas on täitmisnõue välistatud täitmise võimatuse tõttu.

Rellim Invest OÜ on 31.03.2017 äriregistrist kustutatud, mistõttu ei tuvastanud maksuekspert

seoses vastava osa üleandmisega ka maksuriski. Devarin OÜ osanikuks oli Rellim Invest OÜ.

Hageja on ise vastutav asjaolude eest, millest tulenevalt Rellim Invest OÜ kustutati. Rellim Invest

OÜ kustutati 31.03.2017 seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Maag sai Tere ja

MET-i kaudu Rellim Invest OÜ üle kontrolli alles 14.07.2017. Väär on hageja väide, et Tere

endine omanik Elveda oli lepingu sõlmimise ajal kostja kontrolli all. Kostja sai tegelikkuses Elveda

osanikuks alles 06.09.2017. Kahju- ning leppetrahvinõuded on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kuivõrd Rellim Invest OÜ kustutati juba 31.03.2017 ning Maag sai Tere kaudu Meieri Transport

üle kontrolli 14.07.2017, ei olnud kostjal mingisugust võimalust tagada viidatud ühingu osaluse

üleandmist hagejale. Samuti ei olnud maksueksperdil võimalik analüüsida, kas Rellim Invest OÜ

üleandmisel 1-eurose müügihinnaga oleks kaasnenud maksurisk. Kostja ei vastuta nimetatud

osaluste üle andmata jätmise tõttu ka seetõttu, et maksueksperdil ei olnud nende osas võimalik

maksuriski hinnata. Hageja ei ole tõendanud, et nende varadega seoses maksurisk puudus. Kostjal

polnud kohustust tagada, et äriühingud tegutseksid jätkuvat edasi ja neid vahepeal ei

likvideeritaks. Hageja ei saanud lepingu p 1.8 pinnalt eeldada seda, et varad püsiksid Tere ja MET-

i käes igavesti. Hageja õigustatud huvi lõppes sellega, kui selgus, et kokkulepitud eeldused ei ole

täidetud. Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi TTK osa võõrandamise eest. Punktis 1.8

sätestatud kohustuse eesmärk oli tagada punktides 1.1-1.3 nimetatud varade säilimine juhuks, kui

varade üleandmise eeldused täituvad (sh maksuriski ei tuvastata). Olukorras, kus vastavad eeldused

ei täitunud ehk täitmiskohustust ei tekkinud, langes ära ka punktis 1.8 sätestatud kohustus tagada

varade säilimine.

Ernst&Young leidis, et tulumaksuriski vältimiseks tuleks varad üle anda turuhinnaga. Kuigi

maksuekspert tuvastas olulised maksuriskid, asus hageja nõudma varade üleandmist lepingu p 1.6

järgse hinnaga. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et kuigi täitmisnõude eeltingimused ei ole

täidetud, ollakse valmis tagama varade üleandmine, kui hageja võtab üle maksuriski. 09.04.2018

esitas kostja kohtule mh müügilepingute projektid. Veel 07.06.2018 ja 02.07.2018 saatis kostja

hagejale pöördumised, kinnitades valmisolekut tagada varade koheselt turuhinnaga üleandmine.

Hageja ei soovinud lepinguid sõlmida. Väär on hageja väide, et Tere võõrandas TTK osa ühe

euroga ning seega maksuriskiga. Kuigi võõrandatud osa müügihinnaks oli kokkuleppeliselt üks

euro, loobus osa omandaja U.S. Invest Aktsiaselts Tere vastu olevast 200 000 euro suurusest

varasemast sissenõutavaks muutunud nõudest. Seega oli osa müügihinnaks tegelikkuses 200 001

eurot. Samuti vabanes Tere osa võõrandamisega 2009.a. sõlmitud reklaamilepingust.

Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, so varade turuväärtust. Kostja taotleb leppetrahvide

vähendamist. Kostja tegi kõik võimaliku saavutamaks lepingu täitmine. Hageja rikkus ise lepingut.

Leping nägi ette, et kui müügilepinguid ei saa sõlmida lepingu p-is 1.6 kokku lepitud hinnaga, pidi

esmalt rakenduma p 1.5 teine lause, mille kohaselt pidi poolte ühiselt määratud ekspert välja

töötama parima struktuuri hagejale vara üleandmiseks ilma maksuriskita kostjale või Terele.

Paralleelselt rakendusid poolte kohustused koostöö tegemiseks. Lähtuvalt p-ist 3.1 pidid pooled

tegema ühiseid mõistlikke pingutusi, saavutamaks müügilepingute sõlmimine ilma maksuriskita

kostjale ja Terele, hiljemalt 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli

saavutamisest. Kuivõrd leping nägi ette maksueksperdi kasutamise, pidid pooled koostöökohustuse

raames lähtuma eelkõige maksueksperdi soovitustest. Vastavalt maksueksperdi soovitustele oli

ainus võimalus maksuriski vältida, kui varad võõrandataks turuhinnaga. Kostja täitis

koostöökohustust, kuid hageja rikkus seda. Leping ei näe ette kostja kohustust tagada varade

üleandmine sellisel viisil nagu hageja seda nõudis. Kostja kohustuseks lepingu järgi saanuks olla

korraldada võõrandamistehingute toimumine. Hageja nõuab kahju hüvitamist topelt. Hageja nõuab

samaaegselt leppetrahvi ning varade üleandmata jätmisega väidetavalt tekitatud kahju, mis on

vastuolus VÕS § 161 lg 2. Isegi kui lepingu rikkumine oleks toimunud ning kahju suurus oleks

tõendatud, tuleks nõutavast kahjust leppetrahvide osa maha arvata.

Kostja on taganud enamike hageja nõutud varade hagejale üleandmise. Hageja ja Tere

allkirjastasid 27.05.2022 lepingud, mille alusel Tere andis hagejale vabatahtlikult üle 10 hageja

poolt käesolevas asjas nõutud varaesemest. Ettepaneku varade vabatahtlikuks üleandmise

tagamiseks tegi kostja, kuigi hagejal ei olnud lepingu järgset täitmisnõuet tekkinud. Varade

üleandmise tingimustes jõuti lõpuks kokkuleppele ning kokkulepped allkirjastati 27.05.2022.

Kokkulepped on täidetud ja varad on hagejale üle antud. Alusetu on hageja väide, et varade

üleandmise osas kokkuleppe sõlmimine kinnitavat hageja nõuete põhjendatust. Isegi kui

täitmiskohustuse eeltingimused oleksid täidetud, ei oleks kostja lepingut rikkunud, sest hageja on

olnud vastuvõtuviivituses. Hageja asus seadma varade üleandmisele põhjendamatuid eeltingimusi.

Põhileping nägi ette kohustuse pidada läbirääkimisi, millist kohustust kostja on täitnud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja 26.02.2025 vastuväide kohtu tegevusele

4. Hageja esitas 26.02.2025 vastuväite kohtu tegevusele, mis seisnes selles, et kohus 18.02.2025

kohtuistungil määras edastada hageja 22.06.2022, 10.01.2023 ja 07.07.2024 menetlusdokumendid

kohtu kantseleile, et registreerida nendes sisalduvad uued nõuded uue tsiviilasjana.

TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse

juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise

vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Kohus leiab, et vastuväide on sisutu. Vastuväite põhjenduse kohaselt ei nõustu hageja sellega, et

kohus ei menetle uusi nõudeid käesoleva menetluse raames, kuid vastava osas on hageja

menetluses juba vastuväited esitanud ja kohus on need lahendanud: vastuväide kohtu 02.05.2023

määrusele, lahendatud 14.06.2023 määrusega; vastuväide kohtu 08.01.2025 määrusele, lahendatud

18.02.2025 protokollilise määrusega kohtuistungil. Ainus, mida kohus 18.02.2025 täiendavalt

määras, oli dokumentide edastamine registreerimiseks kantseleile, mis iseenesest hageja õiguseid

mingil viisil rikkuda ei saa. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 07.03.2017 lepingu (dtl 1016-1019) AS-ile Tere (edaspidi:

Tere) ja Aktsiaseltsile Meieri Transport (edasipidi: MET) kuuluvate varade võõrandamiseks

hagejale. Pooled leppisid kokku, et kostja tagab, et Tere võõrandab lepingus toodud tingimustel

hagejale lepingu p-s 1.1 nimetatud osaühingute osad (so Kiosk24 OÜ, Köök24 OÜ, OÜ Tondi

Tennisekeskus) ning p-s 1.3 nimetatud nõuded (so Car Rent Group OÜ vastu, Alti Air OÜ vastu;

Kiosk24 vastu; kaks nõuet Köök24 vastu; OÜ Berry Farming vastu; V.K vastu; ME3

Motosport.com SIA vastu; Fepower OÜ vastu ja Fedata Invest OÜ vastu). Samuti, et kostja tagab,

et MET võõrandab lepingus toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.2 nimetatud osaühingute

osad (so Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ).

6. Lepingu p 2.2 kohaselt maksab kostja lepingu rikkumisel hagejale leppetrahvi 100 000 eurot iga

rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist talle selleks hageja poolt antud täiendava tähtaja

jooksul.

7. Lepingu p 1.4 kohaselt tagab kostja, et Tere ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud

varade müügiks ja hagejale üleandmiseks, s.h sõlmivad selleks vajalikud müügilepingud 5

tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas (i)

omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või (ii) Tere tervikvarad, sh Tere osalused,

nõuded ja 100% MET aktsiakapitalist ja (iii) on täidetud punktis 1.5 sätestatud tingimus.

8. Lepingu p 1.5 järgi võib kumbki pool nõuda, et enne punktis 1.3 sätestatud tehingu tegemist annab

maksunõustaja hinnangu vastava tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Sellisel juhul määravad

pooled ühise maksueksperdi punktis 1.3 sätestatud vara üleandmiseks parima struktuuri

väljatöötamiseks. Pooled teevad heas usus koostööd, et teha vastavad tehingud võimalikult kulu- ja

maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks.

9. Hageja nõuab leppetrahvi p 1.4 rikkumise eest kogusummas 1 200 000 eurot seoses hagejale 12

varaeseme (so Kiosk24 OÜ osa; Köök24 OÜ osa; Rellim Invest OÜ osa; Devarin OÜ osa; nõuded

Car Rent Group OÜ; Alti Air OÜ; Kiosk24 OÜ; OÜ Berry Farming; V.K; ME3 Motosport.com

SIA; Köök24 OÜ (2) vastu) tähtaegselt üle andmata jätmisega.

10. Lepingu p 1.6 kohaselt lähtutakse varade müümisel eelduslikest ostuhindadest 1 euro ning pooled

on varade müügi tingimused ning nimetatud ostuhinnad leppinud kokku lähtuvalt eeldusest, et

varade müük nimetatud tingimustel ei tohi müüjate ja Tere jaoks tuua kaasa täiendavaid

maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi. Osaluste müümise tingimuseks

on see, et äriühingute vara hulgas, mille osalusi võõrandatakse, ei ole Tere majandustegevuses

kasutatavaid või selle jaoks vajalikke varasid, ning et osaluste osas ei ole punktides 1.1 ja 1.2

nimetatud ühingutel vastunõudeid vastava osaluse müüja suhtes. Juhul, kui nõuete võlgnikul on

vastunõue üleandja vastu, siis vastava nõude üleandjal on õigus nimetatud nõuded enne üleandmist

tasaarvestada.

11. Pooled vaidlevad, kas kostja p-st 1.4 tulenenud kohustus on muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt

lepingu p 1.4 on selleks esimene eeldus, et kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas

omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad. Tallinna

Ringkonnakohus asus käesolevas asjas tehtud 30.04.2021 otsuses (p 17.2) seisukohale, et

nimetatud tingimus tuleb TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 104 lg 1 järgi lugeda saabunuks.

12. Teiseks eelduseks on tulenevalt p 1.5 poole nõudmisel maksunõustaja poolt hinnangu andmine p

1.3 sätestatud tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Kohus tuvastab, et poolte tellimusel valmis

04.07.2017 Ernst & Young Baltic AS analüüs (dtl 38-57) võimalikest maksuriskidest.

13. Kolmandaks eelduseks oli p 1.6 järgi, et varade müük ei too müüjate ega Tere jaoks kaasa

täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita täiendavaid finantskohustusi. Punkt 1.6 kohaldub

selle sõnastuse kohaselt kõigile lepinguga hõlmatud varaesemetele, et pooled tingimuse sisu ühiselt

selliselt ka mõistsid, kinnitab asjaolu, et pooled tellisid maksuasjatundja analüüsi kõigi

varaesemete osas. Seetõttu ei võimalda asjaolu, et p-s 1.5 on viidatud üksnes p 1.3-järgsetele

tehingutele, asuda seisukohale, et maksuriskide puudumine oli täitmisnõude tekkimise eelduseks

üksnes seoses p-s 1.3 nimetatud varaesemetega.

14. Viidatud analüüsis (lk 3) asus Ernst & Young Baltic AS kokkuvõtlikult seisukohale, et müümisel

hinnaga 1 euro lasub müüjal ajalooline maksurisk, kuna Maksu- ja Tolliamet võib võtta seisukoha,

et varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega

käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena või

kingitusena. Selleks, et müüjal ei tekiks varade võõrandamisega seoses tulumaksuriski, peab

müüjal olema MTA nõudmisel põhjendatud selgitus ja tõendid tehingute jada ärilise otstarbekuse

kohta, majanduslik põhjendatus peab olema just Tere, mitte selle aktsionäride või selle äriühingu

aktsiate omandaja või temaga seotud isikute jaoks. Samuti on müüjal tõendamiskohustus, et varad

võõrandati parimatel võimalikel tingimustel (st. turuhinnas). Analüüsis on leitud, et maksurisk

puudub ainult Devarini ja selle osanikust Rellim Invest osa osas, kuid seda üksnes põhjusel, et

Rellim Invest oli 31.03.2017 registrist kustutatud, mistõttu osasid ei saa müüa.

15. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et asjassepuutuv ei ole analüüsis tuvastatud nn ajalooline

maksurisk, kuna tegemist ei olnud täiendava riskiga vara võõrandamisel, vaid tekkis juba vara

soetamisel. Analüüsi kohaselt tekib risk seoses vara võõrandamisega üksnes 1-eurose hinnaga, so

müügilepingute sõlmimisel kavandatud tingimustel. Nähtuvalt analüüsist (lk 6-7) on maksurisk mh

tuvastatud seoses OÜ Tondi Tennisekeskus osaga ning Berry Farming OÜ, V. Kolbakovi, ME3

Motosport.com SIA, Köök24 OÜ ettemaksu ja Fedata Invest OÜ nõuetega: Tondi Tennisekeskus

osas on märgitud müüjal ettevõtlusega mitteseotud kulu risk ning vastavalt ettemaksu varjamise

laenusuhte taha või ettevõtlusega mitteseotud väljamakse risk. Hageja väljatoodu, et AS Maag

Grupp on enda 2017. aasta majandusaasta aruandes hinnanud Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluse

väärtuseks ühe euro, ei ole piisav asumaks seisukohale, et analüüsi järeldused maksuriskide

olemasolu kohta oleksid ebaõiged. Kohus nõustub ka kostjaga, et pooled, tellides ühiselt asjatundja

arvamuse kõigi varaesemete võõrandamisega seoses tekkivate maksuriskide kohta, on avaldanud

tahet, et maksuriskide olemasolu hinnataks vastava arvamuse alusel.

16. Kohus tuvastab, et hageja nõudis kostjalt 24.08.2017 kirjaga (dtl 1020-1021, lisa dtl 64-65)

lepingus nimetatud osaluste ja nõuete võõrandamist hagejale lähtudes lepingu p 1.6 sätestatud

hindadest, märkides, et kui kostja oma kohustusi hiljemalt 28.08.2017 ei täida, siis nõuab hageja

leppetrahvi 100 000 eurot iga 28. augustiks 2017 üle kandmata osaluse ja nõude eest. 14.09.2017

nõudekirjaga (dtl 1022-1023) esitas hageja leppetrahvi nõude. Kohus leiab, et 24.08.2017 ega

14.09.2017 seisuga ei olnud kostja kohustus lepingu p 1.4 tuleneva kohustuse täitmiseks, so

müügilepingute sõlmimise tagamiseks lepingus sätestatud tingimustel, muutunud sissenõutavaks,

sest täidetud ei olnud p 1.6-järgne eeldus maksuriskide puudumise kohta. Maksuriskide puudumise

eeldus ei olnud kohtu hinnangul mh täidetud ka Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade puhul, sest

risk puudub analüüsi kohaselt olukorras, kus osalusi ei müüda. Müümist 1-eurose hinnaga ei

soovitatud analüüsis ühegi varaeseme puhul seonduva maksuriski tõttu, ka Rellim Invest ja

Devarin osad tulnuks lepingu järgi võõrandada hinnaga 1 euro.

17. Kas maksurisk mõne varaeseme suhtes on hilisemalt ära langenud, mh seoses aegumisega, ei ole

14.09.2017 esitatud leppetrahvide nõude kontekstis asjassepuutuv. Kohus leiab, et lepingu p 1.4

puudutab üksnes kohustust tagada vara üleandmine müügilepingute sõlmimise teel lepingus

sätestatud tingimustel, vastavat hageja ka oma 24.08.2017 pöördumises nõudis. Seetõttu ei oma

seoses p-ga 1.4 tähendust, kas analüüsi kohaselt võinuks varad maksuriskide vältimiseks

võõrandada muul viisil, nt jagunemise teel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded leppetrahvide

väljamõistmiseks kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega.

18. Lepingu p 1.8 kohaselt tagab müüja, et Tere ega MET ei võõranda ega koorma varasid ega

punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud ühingute varasid ja ei nõua sisse punktis 1.3 sätestatud nõudeid,

ning annab varad üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest ja koormatistest. Kohus

tuvastab, et 12.10.2017 võõrandas Tere OÜ Tondi Tennisekeskus osa U.S. INVEST

AKTSIASELTSile (leping dtl 895-897).

19. Kohus ei nõustu kostjaga, et 12.10.2017 seisuga oli kostja lepingu p 1.8 tulenenud kohustus ära

langenud, sest varade üleandmise eeldused ei olnud seoses maksuriski tuvastamisega täidetud.

Lepingu p 1.5 nägi ette, et pooled määravad ühise maksueksperdi vara üleandmiseks parima

struktuuri väljatöötamiseks ning teevad heas usus koostööd, et teha tehingud võimalikult kulu- ja

maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks. Kostja on leidnud, et p 1.5 kohaldus kõigi lepingus

nimetatud varaesemete kohta. Täiendavalt on pooled lepingu p 3.1 kokku leppinud, et pooled

teevad kõik endast mõistlikult oleneva, et teha kõik käesolevas lepingus sätestatud tehingud 12 kuu

jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli omandamisest, leping lõpeb kõigi sellest

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmisega. Pooled on seega kokku leppinud, et olukorras, kus

müügilepinguid kavandatud tingimustel maksuriski tõttu sõlmida ei saa, teevad nad koostööd, et

töötada välja muu viis vara üleandmiseks maksuefektiivsel moel. Nähtuvalt 28.09.2017 vastusest

nõudekirjale (dtl 1026-1027) on kostja ka lepingut selliselt mõistnud, kostja vastas 28.09.2017

hagejale, et on jätkuvalt valmis tegema heas usus koostööd, et leida võimalus struktureerida

äriühingute osaluste ja nõuete võõrandamise tehing ja teha nimetatud tehing tingimustel, millega ei

kaasne kostjale täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita kostjale täiendavaid

finantskohustusi. Vastuoluliselt võõrandas Tere aga juba 12.10.2017 Tondi Tennisekeskuse osa

kolmandale isikule. Kohus leiab, et olukorras, kus pooltel oli jätkuvalt kohustus teha koostööd

eesmärgiga anda hagejale üle lepingus kokku lepitud vara, ei saanud p 1.8-järgne kohustus olla ära

langenud. Esitatust ei nähtu mh, et pooled oleksid perioodil 28.09.2017 - 12.10.2017 tehingute

tegemise variantide osas läbirääkimisi pidanud, millega seoses saanuks selguda, et läbirääkimised

on ennast ammendanud ning kokkuleppele ei jõuta.

20. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud seoses TTK osa võõrandamisega lepingu p 1.8.

Nähtuvalt esitatud kirjavahetusest on hageja 27.10.2017 küsinud vastava kohta kostjalt selgitust

ning 16.02.2018 teatanud kavatsusest nõuda leppetrahvi (dtl 586-587, 591).

21. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist. Kohus leiab,

et leppetrahvi vähendamiseks ei anna alust kahju puudumine. Riigikohus on leidnud, et kahju

puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine

kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (3-2-1-132-12, p 12). Käesoleval juhul

puuduvad asjaolud, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et leppetrahvi väljanõudmine

kokkulepitud ulatuses, so 100 000 eurot, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nähtuvalt

12.10.2017 Tere ja U.S. INVEST AKTSIASELTSi vahel sõlmitud lepingust (dtl 895-897) müüs

Tere TTK osa küll hinnaga 1 euro, kuid kolmas isik loobus ka Tere vastu nõudest summas 200 000

eurot, st kokku sai Tere müüdud osa eest soorituse väärtuses 200 001 eurot. Sellega võrreldes ei ole

nõutav leppetrahv ebaproportsionaalselt suur.

22. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 100 000 eurot lepingu

p 1.8 rikkumise eest.

23. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist, mis seisneb vara väärtuses, mille omandit hageja ei

saanud. Esialgses hagis nõudis hageja kostja kohustamist 13 varaeseme hagejale üleandmise

tagamiseks. Menetluse kestel sõlmitud kokkuleppe alusel anti hagejale üle neist 10, pooled ei

vaidle, et kolme osaühingu osa omandamist hageja poolt ei ole kostjal enam võimalik tagada, sest

Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ on registrist kustutatud, TTK osa aga võõrandatud kolmandale

isikule.

24. Ka seoses Rellim Invest ja Devarin OÜ osadega heidab hageja kostjale sisuliselt ette, et kostja ei

taganud vara säilimist. Esitatu kohaselt kustutati Rellim Invest OÜ registrist 31.03.2017 seoses

majandusaasta aruannete esitamata jätmisega, Rellim Invest ainuosanik oli Tere tütarühing MET

(registri väljavõte dtl 779-783). Rellim Invest omakorda oli Devarini ainuosanik; Devarin kustutati

registrist 17.03.2021 Harju Maakohtu 04.12.2020 tsiviilasjas 2-20-16335 tehtud kohtumääruse

alusel, millega lõpetati Devarin OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

(registri väljavõte dtl 1330-1333, kohtumäärus dtl 1334-1338).

25. Kohus nõustub kostjaga, et kostjale ei ole etteheidetavad asjaolud, mis leidsid aset enne Tere

aktsiate omandamist Maagi poolt, so enne 14.07.2017 (registri väljavõte dtl 33-37). Esitatu

kohaselt kuulusid kõik Tere aktsiad enne seda Elveda OÜ-le, mille osa omandas kostja alles

06.09.2017 (dtl 79-81). Et Maag omandas 2017.a. märtsis kõik nõuded Elveda OÜ

pankrotimenetluses, ei tähenda, et Rellim Invest OÜ registrist kustutamine 31.03.2017 oleks

etteheidetav kostjale. Nähtuvalt esitatud väljavõttelt (dtl 779-783) ei olnud Rellim Invest aastaid

majandusaasta aruandeid esitanud, viimasena on esitatud 2012.a. majandusaasta aruanne, mis ei

ole samuti etteheidetav kostjale. Mh ei olnud kostja kontrolli all Rellim Invest puuduvate

majandusaasta aruannete esitamine potentsiaalses kustutamisele järgneda võinud

määruskaebemenetluses. 2017.a. kehtinud regulatsioon ühingut tegevuse jätkamiseks registrisse

ennistamiseks ei võimaldanud, vastavat eesmärki poleks saanud saavutada ka täiendava

likvideerimismenetluse läbiviimise taotlemisel. Kohus leiab ka, et Devarini kustutamine registrist

17.03.2021 seoses selle pankrotimenetluse raugemisega ei ole etteheidetav kostjale. Kohustus teha

heas usus koostööd vara üleandmiseks ei ole sisustatav kohustusena kõigi Devarini kohustuste

ülevõtmiseks selle pankrotistumise vältimiseks.

26. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud oma lepingust tulenenud kohustusi seoses Rellim

Invest ja Devarin OÜ osadega. Igal juhul ei ole hageja aga tõendanud, et seoses Rellim Invest,

Devarin või TTK osa omandamise võimaluse kaotamisega oleks talle tekkinud kahju. Kohus

nõustub kostjaga, et tulenevalt TsÜS § 65 on eseme väärtus selle kohalik keskmine müügihind

(turuhind), mis ei ole samastatav osa nimiväärtusega. Hageja taotlusel on asjas läbi viidud

ekspertiisid. Ekspert K.E leidis, et 25.07.2017 seisuga OÜ Tondi Tennisekeskuse 4,95% osalusel

turuväärtus puudus, Rellim Invest OÜ 100% omakapitalil turuväärtus puudus; seoses avalikult

kättesaadavate andmete piirangutega ei olnud eksperdil võimalik hinnata, milline oleks olnud

Devarin OÜ 100% omakapitali turuväärtus 25.07.2017 seisuga (eksperdiarvamus dtl 1839-1864).

Ekspert E.Q leidis, et väärtuspäeva (so 25.07.2017) seisuga oli Tondi Tennisekeskus OÜ 4,95%

suuruse osaluse väärtus null, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osad oli väärtusetud. Hageja on

asunud seisukohale, et ekspertide arvamused on ebaõiged, kuid ei ole esitanud ka muid tõendeid,

mis võimaldaksid tuvastada osade väärtuse ekspertide hinnangutest erinevalt. Osa väärtuse

kajastamine muu isiku aruandluses teavet osa turuhinna kohta konkreetse aja seisuga ei sisalda.

Kohus jätab hageja nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata.

27. Kohus tagas 15.02.2018 määrusega hagi. Kohus määrab TsMS § 445 lg 2 alusel, et kohaldatud

abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulud

28. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 4 763

659,73 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 100 000 eurot. Kohus

jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et menetluskulud jäävad 97,9%

ulatuses hageja ja 2,1% ulatuses kostja kanda.

29. Hageja märkis oma menetluskulude nimekirjas mh, et taotleb, et kohus määraks kohtulahendis

kindlaks eksperdi tasu. Asja materjalidest nähtuvalt on ekspertidele tasu välja makstud, kuid ei

nähtu, et kohus oleks tasu kindlaks määranud TsMS § 159 sätestatud korras, mistõttu

menetluskulud vastavas osas ei ole veel selged. Kuna edasikaebeõigus tasu määramise otsustusele

on mh eksperdil, ei pea kohus otstarbekaks ekspertide tasuga seonduvat lahendada kohtuotsuses,

vaid eraldi määrustega, ning määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse

tervikuna kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 17.03.2025 kohtuotsus.