2-24-132473/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Karolin Kirss

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132473

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. S. vastu

põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

86,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel, e-post

XXX

Kostja V. S. (isikukood XXX), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista V. S. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 44,71

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8,15 eurot.

3. Mõista V. S. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla tasumata osalt

viivis määraga 0,05% päevas alates 13.12.2024 kuni põhivõla (44,71 eurot)

tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitise nõudes 25 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud V. S. kanda.

5.2. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 242 eurot.

5.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (242 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus V. S. kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi V. S. (kostja) vastu

põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja

nõue kostja vastu kostja ja T AS (Xxxx) vahel sõlmitud sideteenuse osutamise lepingust.

Kostja kohustus tasuma teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud talle Xxxx

poolt esitatud arveid alates 01.11.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli

kostja võlgnevus 66,38 eurot, sh kasutatud sideteenuste võlg 44,71 eurot, viivis 1,67 eurot ja

meeldetuletuste saatmise tasu kokku 20 eurot. Xxxx piiras kostja teenuseid vastavalt lepingule

alates 12.12.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Xxxx lepingu ülesöelduks alates

12.01.2024. Xxxx loovutas 24.04.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.

2. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele hagi on kätte toimetatud (07.02.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded), ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

3. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue 25 eurot

ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lõiked 1 ega 2 ei ole seadustatud hinnakiri,

vaid piirmäär sissenõudmiskulude hüvitisele. Xxxx erakliendi teenuste kasutamise

üldtingimuste p 3 (dtl 33) kohaselt on klient peale lepingu lõpetamist kohustatud hüvitama

kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja pole viidanud lepingutingimusele,

milles oleks sätestatud, millises ulatuses peab võlgnik hüvitama meeldetuletuskirjade saatmise

kulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja peale lepingu ülesütlemist saatnud kostjale

meeldetuletuskirju ning hageja kujundas vastava nõude juhindudes VÕS §-st 1132 järgmise

arvestuse alusel:



04.06.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot;



26.06.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;



24.07.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot.

Olukorras, kus lepingus kokkulepped sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puuduvad, saab

sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab,

et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja on välja

toonud, et meeldetuletuskirjad saadeti kostjale postiga aadressile Xxxx. Kohtu hinnangul ei

ole usutav, et kolme kirja saatmise postikulu on kokku 25 eurot. Mistahes täiendavaid

selgitusi sissenõudmiskulude suuruse kujunemise kohta hageja esitanud ei ole. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millega seoses ta

väidab kulu tekkimist seoses iga meeldetuletuse saatmisega, mistõttu hageja faktiväited ei ole

kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1 saab

kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab

eelneva põhjal rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.

4. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 27), millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 427

eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks) ning maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

8. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on

seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja

muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund.

Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades

nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga,

mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.

Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad

sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja

tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute

tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu

hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi.

Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu

ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma

raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest

sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne

tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (koos käibemaksuga 122 eurot/h) on kohtu

hinnangul praeguste õigusteenuste hindade juures mõistlik. Hageja menetluskulud kuuluvad

TsMS § 174 lg 10 alusel vastavalt hageja kinnitusele hüvitamisele koos käibemaksuga (122

eurot). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 122 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluses

kantud kulud 20 eurot (TsMS § 4842).

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku

242 (100 + 122 + 20) eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

11. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik