2-22-146638/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-146638

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi I. L. vastu võla nõudes

2377,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ; registrikood

11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja esindaja: A. V. (e-post XXX)

Kostja: I. L. (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi I. L. vastu läbi vaatamata lepingust nr 11130252

tuleneva sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude 45,43 eurot; lepingust nr 11132356 tuleneva intressi nõude 106,46

eurot, laenuhaldustasu nõude 47,16 eurot, sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 114,71 eurot; lepingust nr 11129725

tuleneva intressi nõude 29,99 eurot, sissenõudmiskulude nõude 9,70 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise nõude 27,43 eurot ja täiendava

sissenõudmiskulude nõude 40 eurot, osas.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista I. L.lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1927,87 eurot.

4. B2 Impact OÜ menetluskulud jätta 81% ulatuses I. L. kanda ning I. L.

menetluskulud 19% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Välja mõista I. L.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 671,62 eurot, millest

riigilõiv moodustab 283,50 eurot ja tõlkekulud 388,12 eurot.

6. Välja mõista I. L.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta I. L. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

8. Toimetada otsus I. L.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 01.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I. L.lt 2403,15 euro saamiseks. Kohus tegi 05.12.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.02.2023

kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.02.2023 kohtumäärusega

kohustas Viru Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 15.02.2023 esitas B2 Impact OÜ (hageja) hagi I.

L. (kostja) vastu võla nõudes. 21.02.2023 kohtumäärusega saatis Viru Maakohus

tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. 15.02.2023 esitatud hagiavalduse, 21.11.2023 ja 5.12.2023 kohtunõude vastuste ning

28.01.2025 lõpliku seisukoha kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(edaspidi krediidiandja) 11.05.2022 järelmaksulepingud nr 11130252, milles lepiti kokku

intressimäär 24,9% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, st päevamääraga 0,0671% ja

krediidikulukuse määr 26,80% aastas ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga

summas 466,97 eurot; nr 11132356, milles lepiti kokku intressimäär 24,9% aastas,

viivisemäär 24,15% aastas, st päevamääraga 0,0671% ja krediidikulukuse määr 49,98%

aastas ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 1179 eurot ja nr

11129725, milles lepiti kokku intressimäär 33% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, st

päevamääraga 0,0671% ja krediidikulukuse määr 38,47% aastas ning mille alusel sai

kostja kauba järelmaksuga summas 279 eurot, millele lisandus pakiautomaadi tasu 2,90

eurot, kokku 281,90 eurot.

3. Järelmaksulepingute alusel kohustus kostja kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafikute alusel. Kostjalt ei ole ühegi lepingu põhiosa katteks laekumisi toimunud.

Kostja võlgneb hagejale järelmaksulepingute alusel 1927,87 eurot.

4. Kostja ei täitnud järelmaksulepingute nr 11130252, nr 11132356 ja nr 11129725

maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning 08.09.2022 edastas krediidiandja

kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles krediidiandja lepingud 23.09.2022 üles ja loovutas nõuded hagejale. Hageja

nõuab lepingust nr 11130252 tuleneva põhivõla tasumist summas 466,97 eurot,

sissenõudmiskulusid 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 45,53 eurot; lepingust nr 11132356 tuleneva põhivõla tasumist summas

1179 eurot, intressi 106,46 eurot, laenuhaldustasu 47,16 eurot, sissenõudmiskulusid 14,55

eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 114,71

eurot ning lepingust nr 11129725 tuleneva põhivõla tasumist summas 281,90 eurot,

intressi 29,99 eurot, sissenõudmiskulusid 9,70 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 27,43 eurot ning lisaks veel sissenõudmiskulu

40 eurot.

5. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotluse ja krediidiandja kontrollis

maksehäireregistrit. Kostja märkis taotluses enda sissetuleku suuruseks 1000 eurot,

kohustused puudusid. Krediidiandja tegi päringu ka pensioniregistrisse, kuid maksed

pensionisambasse puudusid. Kostjal puudusid laenutaotluse esitamise päeva seisuga

mistahes maksehäired. Pangakonto analüüsi ei teostatud. Kolme järelmaksulepingu

kuumaksed moodustasid kokku 114 eurot, kostja maksevõimeks hinnati 886 eurot.

Krediidiandja tuvastas saadud andmete tulemusel, et kostja on maksevõimeline.

Kostja vastuväited

6. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustused kostjale avalikult kätte. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 03.01.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

8. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

11. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr 11130252 tuleneva

põhivõla 466,97 eurot, sissenõudmiskulud 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 45,53 eurot; lepingust nr 11132356 tuleneva

põhivõla 1179 eurot, intressi 106,46 eurot, laenuhaldustasu 47,16 eurot,

sissenõudmiskulud 14,55 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 114,71 eurot ning lepingust nr 11129725 tuleneva põhivõla 281,90

eurot, intressi 29,99 eurot, sissenõudmiskulud 9,70 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 27,43 eurot ning täiendava sissenõudmiskulu 40

eurot.

13. Hagiavaldusest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 11.05.2022

järelmaksulepingud nr 11130252, mille alusel sai kostja laenu 466,97 eurot (dtl 124-129),

nr 11132356, mille alusel sai kostja laenu 1179 eurot (dtl 138-143) ja nr 11129725, mille

alusel sai kostja laenu 281,90 eurot (dtl 152-157). Kostja ei ole laenu saamisele

vastuväiteid esitanud. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu

välja maksnud. Vastavalt järelmaksulepingute üldtingimuste punktile 3.1. oli kostjal

kohustus laen vastavalt graafikutele (dtl 126, 140, 154) tagasi maksta. Tsiviilasja

materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.

14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95%

= 50,85%. Kostjale 11.05.2022 järelmaksulepingu nr 11130252 alusel antud laenu

esialgne krediidi kulukuse määr oli 26,80% aastas ja krediidi kulukuse määr 44,89% (dtl

124), järelmaksulepingu nr 11132356 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli

49,98% aastas (dtl 138) ja järelmaksulepingu nr 11129725 alusel antud laenu krediidi

kulukuse määr oli 38,47% aastas (dtl 152), mis ei ületanud laenude väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Krediidiandja ütles järelmaksulepingud nr 11130252, nr 11132356 ja nr 11129725 üles

23.09.2022 ja loovutas nõuded hagejale (dtl 135, 136, 149, 150, 161, 162). Kostja

ülesütlemistele ega nõuete loovutamistele vastuväiteid esitanud ei ole.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

18. Kohus selgitas 14.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 212-213).

19. Hagiavaldusest, kohtunõude vastustest, lõplikust seisukohast ja nendele lisatud tõenditest

ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll

kõigi kolme lepingu osas oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja

igakuine sissetulek 1000 eurot ja kohustused 0 eurot (dtl 218). Hageja selgituse kohaselt

kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingute sõlmimise kuupäeval ei

olnud kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 219). Lisaks teostas krediidiandja kostja sissetuleku

teadasaamiseks järelepärimise pensioniregistrile, kuid maksed pensionisambasse

puudusid. Pangakonto analüüsi ei teostatud. Kolme järelmaksulepingu kuumaksed

moodustasid kokku 114 eurot, kostja maksevõimeks hinnati 886 eurot. Krediidiandja

tuvastas saadud andmete tulemusel, et kostja on maksevõimeline, kuna kostjal oli piisav

sissetulek ning sissetuleku ja kohustuste vahe oli piisav järelmaksulepingute sõlmimiseks.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenude

väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Ei nähtu, et oleks kontrollitud kostja sissetuleku suurust. Üksnes kostja

märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei

pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot

kostja kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude kohta. Samuti, et oleks

küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund

ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse

suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib

väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused

kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud

pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime

oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

22. Hageja on esitanud 05.12.2023 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb

järelmaksulepingu nr 11130252 alusel põhivõla tasumist summas 466,97 eurot, lepingu

nr 11132356 alusel põhivõla tasumist summas 1179 eurot ning lepingu nr 11129725

alusel põhivõla tasumist summas 281,90 eurot.

23. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude

esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses

hagiavalduses märgitud intressi, viivist ja sissenõudmiskulusid. Kui hageja teatab, et ta

vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse

aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega

lepingu nr 11130252 alusel hageja sissenõudmiskulude nõude 14,55 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõude 45,43 eurot; lepingu nr 11132356 alusel hageja

intressi nõude 106,46 eurot, laenuhaldustasu nõude 47,16 eurot, sissenõudmiskulude

nõude 14,55 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 114,71 eurot; lepingu nr

11129725 alusel hageja intressi nõude 29,99 eurot, sissenõudmiskulude nõude 9,70 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 27,43 eurot ning täiendava

sissenõudmiskulude nõude 40 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

24. Kostjale on tehtud lepingu nr 11130252 alusel laenu väljamakse 466,97 eurot, lepingu nr

11132356 alusel laenu väljamakse 1179 eurot ja lepingu nr 11129725 alusel laenu

väljamakse 281,90 eurot, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ühtegi

tagasimakset teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 11130252

alusel tagastamata põhiosa summa 466,97 eurot, lepingu nr 11132356 alusel tagastamata

põhiosa summa 1179 eurot ja lepingu nr 11129725 alusel tagastamata põhiosa summa

281,90 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingute ülesütlemine krediidiandja poolt

23.09.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise

seisuga lepingu nr 11130252 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 466,97 eurot, lepingu

nr 11132356 alusel sissenõutavaks muutunud laenu 1179 eurot ja lepingu nr 11129725

alusel sissenõutavaks muutunud laenu 281,90 eurot, kokku 1927,87 eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1927,87 eurot.

26. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on alles 28.01.2025 lõplikes seisukohtades

esitanud alternatiivse nõudena mõista välja ka viivis põhivõlalt 1927,87 eurolt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingute ülesütlemisele järgnevast

päevast 24.09.2022 kuni hagi täpsustuse esitamiseni 28.01.2025 kokku summas 513,89

eurot. Kohus asub seisukohale, et alternatiivne viivise väljamõistmise nõue on esitatud

hilinenult ja kohus seda nõuet seega ei menetle.

Menetluskulud

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades hagi

rahuldamise ulatusega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 81% ulatuses ja

kostja menetluskulud 19% ulatuses hageja kanda.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt

välja mõista riigilõivu summas 350 eurot, tõlkekulud 479,16 eurot ning viivise

menetluskuludelt.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning

see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja

kanda 81% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 283,50 eurot.

Tõlkekulude kandmine nähtub e-toimikust. Hageja on kohtule esitanud arve nr 27642

summas 324,06 eurot (dtl 210), arve nr 27664 summas 60,50 eurot (dtl 225, korduv dtl

240), arve nr 27696 summas 94,60 eurot (dtl 241), kokku summas 479,16 eurot. Tegemist

on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd

kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 81% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja

mõista menetluskuluna 388,12 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

29. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

30. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

31. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik