2-23-140758/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus,

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-140758

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi G. V.

vastu võla nõudes

2293,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: A. V. (e-post XXX)

Kostja: G. V. (isikukood XXX; elukoht teadmata)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta G. V. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

4. Toimetada otsus G. V.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. V.lt 2262,14 euro saamiseks. Kohus tegi

10.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 01.11.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.11.2023

kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 22.11.2023 esitas B2 Impact OÜ (hageja) hagi

G. V. (kostja) vastu võla nõudes.

2. 22.11.2023 esitatud hagiavalduse, 13.12.2023 kohtunõude vastuse ja 31.01.2025

kohtunõude vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (edaspidi krediidiandja)

07.04.2021 laenulepingu nr 2102062508. Kostja sai 02.07.2021 laenu summas 500 eurot,

sh lepingutasu 17,50 eurot, intressimääraga 45,3% aastas ja krediidikulukuse määraga

60,19% aastas. 10.10.2022 sõlmisid pooled lisalaenulepingu nr 2102251730, mille alusel

lepiti kokku laenusummas 774,19 eurot, kostja sai täiendavalt laenu summas 288 eurot

ning laenusumma sisaldas veel refinantseeritava lepingu laenusummat 442,37 eurot ja

lepingutasu 43,82 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 41,19% aastas ja

krediidikulukuse määras 48,49% aastas. 11.01.2023 sõlmisid pooled lisalaenulepingu nr

2102277326, mille alusel lepiti kokku laenusummas 1684,70 eurot, kostja sai täiendavalt

laenu summas 846 eurot ning laenusumma sisaldas veel refinantseeritava lepingu

laenusummat 743,34 eurot ja lepingutasu 95,36 eurot. Pooled leppisid kokku

intressimääras 38,04% aastas ja krediidikulukuse määras 45,89% aastas. 11.01.2023

sõlmisid pooled lisalaenulepingu nr 2102277806, mille alusel lepiti kokku laenusummas

1864,22 eurot, kostja sai täiendavalt laenu summas 74 eurot ning laenusumma sisaldas

veel refinantseeritava lepingu laenusummat 1684,70 eurot ja lepingutasu 105,52 eurot.

Pooled leppisid kokku intressimääras 39,51% aastas ja krediidikulukuse määras 45,89%

aastas. Kostja kohustus laene tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel.

Kostja on teostanud laenulepingu nr 2102062508 katteks tagasimakseid summas 398,20

eurot, lisalaenulepingu nr 2102251730 katteks tagasimakseid 84 eurot, lisalaenulepingu

nr 2102277326 katteks tagasimakseid kostja ei teinud ja lisalaenulepingu nr 2102277806

katteks tegi kostja tagasimakseid 71,93 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 10,26

eurot, intressi katteks 61,38 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 0,29 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhivõlg summas 1853,96 eurot (1864,22 – 10,26

(10.03.2023 maksegraafikujärgne põhiosamakse)). Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata intressi perioodi 11.03.2023-25.06.2023 eest kokku summas 212,06 eurot;

sissenõudmiskulud 45 eurot, millest lepingu kehtivuse ajal tekkinud kuludest on jäänud

tasumata 15 eurot ja peale lepingu lõppemist on tekkinud kulud 30 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise 182,86 eurot. Hageja arvestab viivist lepingujärgse

viivisemääraga 24% aastas kogu põhivõla summalt 1853,96 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o 26.06.2023 kuni hagi esitamiseni 22.11.2023. Kuna kostja

oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles

25.06.2023. BB Finance OÜ loovutas 26.06.2023 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le

(endise nimega OK Incure OÜ) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirju

järgides teostati kostja ja tema poolt esitatud laenutaotluste suhtes taustakontroll, mille

raames hinnati muu hulgas kostja maksevõimet. Krediidiandja kontrollis põhjalikult

kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt

esitatud andmete tõesust. Enne lepingu nr 2102062508 sõlmimist on krediidiandaja

hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja pensionikonto sissemaksete alusel Eesti

Väärtpaberite Keskregistris, mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks

netosissetulekuks 608 eurot. Kostja ise märkis laenutaotluses enda netosissetulekuks 800

eurot, igakuisteks finantskohustusteks 30 eurot, muudeks kohustusteks 30 eurot ja

ülalpeetavaid 0. Krediidiandja määras kostja maksevõimeks 327 eurot (608 – 30 – 221 –

30), kus kostja kontrollitud netosissetulekust lahutati igakuised finantskohustused, muud

minimaalsed kohustused krediidiandja sise-eeskirjas kehtestatud piirmäära järgi ja puhver

5% netosissetulekust. Kuna lepingust tulenev igakuine osamakse oli 21,15 eurot, pidas

krediidiandja kostjat maksevõimeliseks. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli

järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost

(puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Taust.ee,

Pensionikonto. Lisalaenulepingu nr 2102251730 sõlmimisel võeti kostja sissetulekute

kontrollimiseks aluseks Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendist saadud andmed,

mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 815,14

eurot. Kostja ise märkis laenutaotluses enda netosissetulekuks 1200 eurot, igakuisteks

finantskohustusteks 30 eurot, muudeks kohustusteks 30 eurot ja ülalpeetavaid 0.

Krediidiandja määras kostja maksevõimeks 511 eurot (815,14 – 30 – 234 – 40), kus

kostja kontrollitud netosissetulekust lahutati igakuised finantskohustused, muud

minimaalsed kohustused krediidiandja sise-eeskirjas kehtestatud piirmäära järgi ja puhver

5% netosissetulekust. Kuna lepingust tulenev igakuine osamakse oli 41,94 eurot, pidas

krediidiandja kostjat maksevõimeliseks. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli

järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost

(puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Taust.ee,

LexisNexis, EMTA. Lisalaenulepingute nr 2102277326 ja nr 2102277806 sõlmimisel

võeti kostja sissetulekute kontrollimiseks aluseks Maksu- ja Tolliameti maksuandmete

tõendist saadud andmed, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks

netosissetulekuks 915 eurot. Kostja ise märkis laenutaotluses enda netosissetulekuks

2100 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 0 eurot, muudeks kohustusteks 0 eurot ja

ülalpeetavaid 0. Krediidiandja määras kostja maksevõimeks 553 eurot (915 – 351 – 47),

kus kostja kontrollitud netosissetulekust lahutati muud minimaalsed kohustused

krediidiandja sise-eeskirjas kehtestatud piirmäära järgi ja puhver 5% netosissetulekust.

Kuna lisalaenulepingust nr 2102277326 tulenev igakuine osamakse oli 63,20 eurot ja

lisalaenulepingust nr 2102277806 tulenev igakuine osamakse oli 71,73 eurot, pidas

krediidiandja kostjat maksevõimeliseks.

Lisaks teostas krediidiandja kontrolli

järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Krediidiinfost (puudusid kehtivad

maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Taust.ee, LexisNexis, EMTA.

4. Juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, palub hageja 13.12.2023 seisukohas kostjalt välja mõista võlgnevuse 1153,87

eurot ning 31.01.2025 esitatud seisukohas lepingust nr 2102277806 tuleneva

põhivõlgnevuse 1153,87 eurot ja intressi 41,02 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kohus toimetas hagi ja vastused kohtunõudele kostjale avalikult kätte. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 03.01.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

11. Hagiavalduse resolutsioonis on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas

1853,96 eurot, intressi 212,06 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, hagiavalduse

esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 182,86 eurot.

12. Hagiavaldusest nähtub, et BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.04.2021 laenulepingu nr

2102062508 (dtl 62-67), mille alusel lepiti kokku laenusummas 500 eurot ja lepingutasus

17,50 eurot. Hagiavalduse kohaselt maksti kostjale välja laenu summas 500 eurot, millele

kostja ei ole vastuväiteid esitanud. 10.10.2022 sõlmisid BB Finance OÜ ja G. V.

lisalaenulepingu nr 2102251730 (dtl 71-74), mille alusel lepiti kokku laenusummas

774,19 eurot (dtl 72), sh lepingutasus 43,82 eurot ja maksti kostjale välja täiendavat laenu

summas 288 eurot (dtl 75). 11.01.2023 sõlmisid BB Finance OÜ ja G. V.

lisalaenulepingu nr 2102277326 (dtl 78-83), mille alusel lepiti kokku laenusummas

1684,70 eurot (dtl 80), sh lepingutasus 95,36 eurot ja maksti kostjale välja täiendavat

laenu summas 846 eurot (dtl 84). 11.01.2023 sõlmisid BB Finance OÜ ja G. V.

lisalaenulepingu nr 2102277806 (dtl 85-90), mille alusel lepiti kokku laenusummas

1864,22 eurot (dtl 87), sh lepingutasus 105,52 eurot ja maksti kostjale välja täiendavat

laenu summas 74 eurot (dtl 163). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai laenu väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu välja maksnud. Vastavalt lisalaenulepingu nr 2102277806 üldtingimuste

punktile 8.1 oli kostjal kohustus laenu tagastada kooskõlas maksegraafikuga (dtl 85).

13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

20,09% = 60,27%. Kostjale 07.04.2021 laenulepingu nr 2102062508 alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 60,19% aastas (dtl 64), mis ei ületanud krediidi väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

16. Kohus selgitas 04.12.2023 kohtumääruses hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed

andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada

(dtl 134-137).

17. Hagiavaldusest, vastustest kohtunõuetele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenulepingu nr 2102062508 sõlmimise eel

laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 800 eurot,

igakuised finantskohustused 30 eurot ja igakuised muud kohustused 30 eurot,

ülalpeetavad puudusid (dtl 154-155). Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandaja

kostja sissetulekute õigsust kostja pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite

Keskregistrist, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (30.12.2020 – 29.03.2021)

keskmiseks netosissetulekuks 608 eurot. Hageja on esitanud eeltoodu kohta tõendi, kuid

nimetatud tõendilt ei nähtu, kelle osas on päring tehtud, mistõttu ei saa kohus lugeda

kostja sissetulekute kontrollimist krediidiandja poolt tõendatuks. Krediidiandja

riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-

eeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 327 eurot (608–30–221–30), kus

kostja sissetulekust lahutati taotlusel märgitud finantskohustused 30 eurot, muud

krediidiandja sise-eeskirjast tulenevad minimaalsed kohustused 221 eurot ja puhver 30

eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste

katmiseks). Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust

tulenev igakuine osamakse 21,15 eurot oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu

Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo (puudusid kehtivad maksehäired), Ametlikud

Teadaanded, Rahvastikuregister, Taust.ee, Pensionikonto. Hageja on esitanud eeltoodu

kohta tõendi, kuid nimetatud tõendilt ei nähtu, kelle osas on päring tehtud, mistõttu ei saa

kohus lugeda kostja osas registrite kontrollimist krediidiandja poolt tõendatuks.

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja sissetulekute kontrollimist ega

kostja osas registripäringute tegemist. Isegi kui esitatud tõendeid saaks lugeda piisavaks,

ei saa hageja poolt viidatud tegevusi lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt

on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist

kindlaks laenusaaja sissetulekute (tõendamata), väljaminekute, majapidamiskulutuste ja

finantskohustuste suurust ega ülalpeetavate hulka.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu ja

kehtivate maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku

omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha

objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang

enda muude kulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada,

mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste

kohta ega ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja

krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest

ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem

kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku

igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole.

Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest

selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

18. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

16,30% = 48,90%. Kostjale 10.10.2022 laenulepingu nr 2102251730 alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,49% aastas (dtl 73). Kohus kontrollis

Finantsinspektsiooni tarbijaveebis xxx asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori

abil krediidi kulukuse määra arvutuskäiku hageja 13.12.2023 puuduste kõrvaldamise

avalduses toodud andmetega ja sai tulemuseks 58,85%, mis ületab VÕS-is nimetatud

piirmäära.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%. VÕS § 406²

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 *

15,31% = 45,93%. Kostjale 11.01.2023 laenulepingu nr 2102277326 alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 45,89% aastas (dtl 81) ja 11.01.2023

laenulepingu nr 2102277806 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu

kohaselt 45,89% aastas (dtl 88). Kohus kontrollis Finantsinspektsiooni tarbijaveebis xxx

asuva tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil krediidi kulukuse määra

arvutuskäike hageja 13.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduses toodud andmetega ja

22.11.2023 hagiavalduses toodud andmetega ning sai laenulepingu nr 2102277326 puhul

tulemuseks 50,59% ja laenulepingu nr 2102277806 puhul tulemuseks 52,82%, mis ületab

VÕS-is nimetatud piirmäära.

VÕS § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Eelnevast tulenevalt on lisalaenuleping nr 2102251730, lisalaenuleping nr 2102277326 ja

lisalaenuleping nr 2102277806 tühised.

19. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu

tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta

intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab

krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Kohus on hagejale selgitanud ümberarvestuse esitamise vajadust 04.12.2023

kohtumääruses (dtl 136). Hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 143-144) ja

ümberarvestust täiendanud intressinõudega (dtl 174-183) VÕS § 403⁴ lg 7 tähenduses.

Kohus loeb tõendatuks, et kostja on saanud kokku 1708 eurot, laenulepingu nr

2102062508 alusel 500 eurot, lisalaenulepingu nr 2102251730 alusel 288 eurot,

lisalaenulepingu nr 2102277326 alusel 846 eurot ja lisalaenulepingu nr 2102277806

alusel 74 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 398,20 eurot (dtl 69), 84 eurot (dtl 76) ja

71,93 eurot (dtl 111), kokku 554,13 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 1153,87

eurot.

Kohtu hinnangul ei ole hageja ümberarvestus korrektne ja seega õiguslikult lubatav.

Hageja on laenulepingu nr 2102062508 ümberarvestatud maksegraafikus (dtl 184-185)

märkinud põhiosa suuruseks 500 eurot, st summa, mis kostjale laenulepingu alusel üle

kanti. Kuna kohus tuvastas, et laenulepingu nr 2102062508 sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikuti, siis tulenevalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatust, ei võlgne kostja

hagejale muid tasusid. Kohtule esitatud algsest maksegraafikust nähtub, et kostja pidi

esimese osamakse katteks tasuma 38,65 eurot (dtl 65), sh lepingutasu 17,50 eurot, seega

sisaldus lepingutasu hageja põhinõude arvestuses. Kuna vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest tulenevalt hagejal lepingutasu nõuet kostja vastu ei saa olla, siis on

hageja ümberarvestuse esitanud ebakorrektselt. Ümberarvestus mõjutab ka järgnevate

lisalaenulepingute alusel tehtud ümberarvestuse korrektsust.

21. Kohus on tuvastanud, et hageja on laenulepingu nr 2102062508 sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, nimetatud leping on refinantseeritud

lisalaenulepinguga nr 2102251730, see omakorda refinantseeritud lisalaenulepinguga nr

2102277326 ja see omakorda refinantseeritud lisalaenulepinguga nr 2102277806 ning

viimased 3 lepingut on tühised. Lisaks ei ole hageja tagasimakseid korrektselt määranud,

mistõttu ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi

osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude

aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud

ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja

kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

25. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik