1-11-6462/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.oktoobril 2011 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1- -6462 11 (10240106819)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunikud Elle Porkman ja Aime Tamm Kohtuistungi sekretär, tõlk

Sekretär Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk

Kriminaalasi

U.Z-i

süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan

Süüdistatav

U.Z , isikukood XXX, kodakondsuseta keskharidus, emakeel vene keel, , –

pensionär, elukoht: xxx, varem kohtu poolt karistamata. Viibib vahi all alates 24.12.2010

Kaitsja Mihhail Firsov kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 311; 312; 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus

O T S U S T A S:

U.Z i tunn süüd istada KarS § 113 järgi.

Mõista karistuseks 10(kümme) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.12.2010-06.10.2011 Karistuse kandmise algust arvestada alates vahi alla võtmisest 24.12.2010

2 Tõkend- vahistamine jätta U.Z-i suhtes muutmata.

Asitõend nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuot - suse jõustumisel.

Välja mõista U.Z-ilt riigituludesse menetluskulud: 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 04 senti sundraha.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606

SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud:

900 krooni ehk 57,64 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 456 eurot DNA ekspertiisi tegemise kulu, 373 eurot surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu, 6,49 eurot toimiku paljundamise eest- jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.10.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 31.10.2011 Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk 16.11.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

U.Z on antud kohtu alla ja KarS süüdistatakse §113

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles , alkoholijoobes, 24.12.2010 kella 18.05 paiku oma korteris asukohaga xxx-4,

xxx, ühise alkoholi tarbimise ajal tekkinud tüli käigus tapmise eesmärgil haaras laualt noa ning lõi vastas istuvat Axxx Vxxxt noaga vasakpoolse rinna piirkonda, millega tekitas talle - rinnaõõnde tungiva torke lõikehaava vasakul

3 pool rindkere eespinnal südame vigastusega, s.o. eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel Axxx Vxxx suri. Sel moel U.Z pani toime teise inimese tapmise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS §113 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Talle esitatud süüdistuses tunnistas end süüdistatav osaliselt süüdi. Ta andis

kohtuliku arutamise käigus ütlusi, et ta tõesti lõi noaga kannatanut

süüdistuses näidatud ajal ja kohas, samuti õiged on süüdi tuses märgitud s objektiivsed asjaolud.

Süüdistatava ütlusi ja süüdistuses kirjeldatud objektiivseid asjaolusid kinnitavad järgmised tõendid.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad järgmised andmed. Ühetoaline

xxx Elutoas on toauksest vasakul asuv korter koosneb köögist ja elutoast.

meesterahva on veresarnased plekid, surnukeha. Vasaku käe labakäel

surnukeha on asendis kõhuli. Surnukehast paremal ahju juures on taburet,

mis on määrdutud punakaspruunide plokkidega, tabureti all on veresarnane loik. Ahju keskosas pruunikaspunased nired. Diivanilaual on 50 cm kõrgusel

o heeringas pakendis, tuhatoosid, mitu kruusi, n Fanta, võileivad taldrikul, viinapits, diivani all on viinapudel ja viinapits. Akna vastas on madal kapike,

millel on avastatud kinnises olekus kokkupandav nuga, noateral on

pruunikaspunased plekid. Surnukeha ümberpööramisel on avastatud kehavigastus torke- kehaav rindkere vasakul 7 cm rinnanibust, pikkusega – lõi 4,5 cm, laius 1,5 cm.

Sündmuskoht on fotografeeritud, ära võetud on DNA proovid taburetilt ja noa käepidemelt. Nuga on sündmuskohalt ära võetud. Fototabelitest nähtub, et

sündmuskoha vaatluse läbiviimisel viibib süüdistatav elutoas, istub diivanil. Nuga on kapikesel süüdistatava asukohast paremal. Kapikesel on noa vutlar ja viinapits.

Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kinnitatud süüdistatava, samuti

tunnistajate Solovievi ja Klyuevi ütlused, et ühise joomingu käigus istus

süüdistatava diivanil diivanilaua taga, kannatanu istus taburetil diivanilaua

teiselt poolt. Sündmuskoha vaatlusega (veresarnased plekid taburetil ja

veresarnane loik tabureti all kinnitatakse süüdistatava ütlus, et ta lõi kannatanut noaga hetkel kui too istus taburetil.

Asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud sündmuskohalt äravõetud

kokkupandav nuga. Noatera pikkus 10,6cm, laius 2,4cm. Nuga on – nuputaolise fiksaatoriga. Noateral on visuaalsed pruunikaspunased plekid.

4

Kinnipidamisprotokollist nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 24.12.2010 kell 20.30, vahetult pärast kuriteo toimepanemist, väliseid tervisekahjutusi ei ole.

Nimetatud tõendiga on kinnitatud süüdistatava enda ütlus, et kannatanu ei kasutanud tema suhtes vägivalda ega põhjustanud talle kehavigastusi.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu surma põhjuseks

on üks rinnaõõnde tungiv torke lõikehaav südame vigastusega. Tekitatud - haav on elupuhune. Ei ole välistatud haava põhjustamine ekspertiisile esitatud

noaga. Tekitatud tervisekahjustus on eluohtlik. Kannatanu bioloogilises

vedelikus leiti alkoholisisaldus, mis elava isiku puhul põhjustab raske alkoholijoobe.

Nimetatud tõendiga on kinnitatud süüdistatava ja tunnistajate ütlused, et

kannatanu tarvitas alkoholi, samuti süüdistatava ütlus, et ta lõi kannatanu noaga ühe korra, kannatanu oli näoga tema poole.

DNA ekspertiisiaktist nähtub, et DNA proov noateralt ja taburetilt sisaldas verd, profiilid pärinevad ühelt isikult ja langevad kokku kannatanu profiiliga.

Noateralt saadi võetud teisest proovist täisprofiili, mis on pärit rohkem kui

ühelt isikult, selles täisprofiilis peamine profiil langeb kokku kannatanu

profiiliga. Süüdistatava profiil ei ole seostatav nimetatud proovist saadi segaprofiiliga. Noa käepideme pinnalt saadi DNA proov, mis ei sisalda verd, mille täisprofiil on pärit rohkem kui ühelt isikult. Selle proovi peamine profiil langeb kokku süüdistatava profiiliga. Nimet diga on kinnitatud, et atud tõen süüdistatava lõi kannatanut ekspertiisile esitatud noaga, sest noateralt ja tabureti pinnalt on avastatud kannatanu verd, käepidemelt on avastatud süüdistatava DNA.

Kohtuistungil ülekuulatud andis ütlusi, et tunnistaja N. Kxxx ta tarvitas koos

süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja V S a alkoholi 24.12.2010 õhtuajal. xxx Ühine alkoholi tarvitamine kulges rahulikult. Juttuajamist rahvuslikul teemal ta ei kinnita. tuli Telerist sai vaadata kassetile salvestatud filmi. Ühel hetkel tuppa E. Pxxx, kes andis talle ja S e raha alkoholi ostmiseks. Tema ja xxx xxx

kannatanu lamab põrandal. Tunnistaja arvas, et kannatanu jäi magama. Sel hetkel ljus E.Pxxx vä tualettiruumist. Süüdistataval oli kokkupandav nuga,

mille ta võttis kapikesest selleks, et lõigata poest toodut heeringat ja verevorsti. Süüdistatava andis noa S e, kes lõikas vorsti ja tagastas noa xxx

süüdistatavale. Joomingu käigus ei olnud nuga laual. Süüdistatav helistas

politseisse ja kiirabisse ja teatas, et ta pussitas inimese. Süüdistatav oli rahulik, kõik koos võtsid veel viina kuni saabus politsei.

Sisuliselt sama ütlusi andis kohtuistungil tunnistaja V. Sxxx. Tunnistaja

kinnitas, et nad tarvitas ühiselt alkoholi koos süüdistatava, kannatanu ja

tunnistaja N. Kxxxa. Jooming kulges rahulikult. Juttuajamist rahvuslikul teemal ta ei kinnita. Ühel hetkel tuli tuppa E.Pxxxkes andis talle ja tunnistaja

5

N. K raha xx ja palus osta veel viina ja sööki. Nad läksid kahekesi poodi. Tagasi tulles ta nägi, et kannatanu lamab põrandal. Ta ei näinud vigastusi ega verd. Ta tunnistab, et oli tugevalt purjus. Süüdistatav helistas politseisse ja tunnistas, et pussitas inimese. Süüdistatav käitus rahulikult, ei näidanud üles vaenulikkust ega ärritust.

Kohus märgib, et tunnistajate ja süüdistatava ütlused on vastuolus kahes

faktiliste asjaolude tuvastamise momendis. Esiteks, süüdistatav väidab, et tunnistajad ei käinud kuskil ära, nad olid kogu aeg tema korteris ja tarvitasid

alkoholi, kõik toimus nende juuresolekul. Teiseks, mõlemad tunnistaja kategooriliselt eitavad joomingu käigus tekkida võinud tüli või konflikti olemasolu, seda enam rahvuslikul teemal. Tunnistajad rõhutasid, et kannatanu

ei olnud kunagi ega sel õhtul rahvuslikul ega teisel pinnal agressiivne. Ta suhtles teise rahvuse st st inimestega sõbralikult ja nende seltskonnas pole see kunagi olnud probleem, kes on millisest rahvusest.

Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu A.Vxxx selgitas, et tema poeg oli invaliid seoses psüühikahäirega, mille ta sai nõukogude sõjaväes. Samuti oli pojal proteseritud Vxxx tunnistas, et kui raha oli, siis ka jalg, jäi rongi alla. A.

tema poeg kuritarvitas alkoholi. V selgitas, et viimasel ajal poja A. xxx

enesetunne paremuse poole läinud, ta ei pidanud isegi tablette võtma.

Agressiivne ta ei olnud. Tema sõprusringkonnas oligi peamiselt vene

rahvusest inimesi. Kohus märgib, et selles osas tunnistajate ja kannatanu

ütlused ühtivad ja nende põhjal saab kohtu arvates jõuda järeldusele, et

iseenesest ei olnud kannatanu üldises mõttes agressiivne ega oleks vaenulikult meelestatud teisest rahvusest inimeste vastu.

Samas peab kohus märkima, et tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda teatud

määral kriitiliselt. Tunnistajad väidavad kindlalt, et süüdistatava teo toimepanemise ajal olid nad ära, käisid poes. Tunnistajate ütlustest nähtub, et

pärast seda, kui nad tulid poest tagasi, ja kannatanu oli põrandal , võttis pikali süüdistatav kapikesest noa ja andis selle tunnistaja Solovievile, kes hakkas

lõikama verevorsti. Pärast vorsti lõikamist tagastas tunnistaja noa süüdistatavale. Kohus leiab, et tunnistaja ei rääkinud kohtu kogu tõde. Ei ole

välistatud, et süüdistatava ütlus, et tunnistajad viibisid kogu aeg toas ega

käinud kuskil väljas, võib vastata tõele. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et nuga oli avastatud kapikesel,

kinnisel olekus ja noateral avastati kohe visuaalsel vaatlusel veresarnaseid

jälgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodest on nähtav, et veresarnased plekid ( hiljem oli DNA ekspertiisiga tuvastatud, et tegemist on

inimese, nimelt kannatanu verega). DNA ekspertiisi ei ole ühtegi viidet, et

DNA proov oleks saastunud muu ainega, näiteks rasvaga, mis on vorsti

lõikamisel väga tõenäoline. Juhul kui süüdistatav

oleks andnud tunnistajale verise noa ja tunnistaja oleks selle noaga verevorsti lõiganud, poleks noateral

avastatud verised ple nud kid säili , plekid ja määrdumised oleksid hävitatud vorsti lõikamisel. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et diivanilaual on

6

küll heeringas pakendis, kuid verevorsti või selle pakendit ei olegi. Sellest

lähtudes teeb kohus järelduse, et tunnistajate ütlused ei ole osaliselt

usaldusväärsed. Kohus möönab, tunnistajatel võib esineda motiiv anda ütlusi, et nad ei viibinud tapmise juures, mis on tingitud soovist distantseeruda

süüdistatava teo asjaoludest. Kohus peab tunnistama, et kohtupraktikas on

sageliesinev asjaolu, et ühise joomingu käigus toimepandud raske kuriteo

puhul on osa tunnistajatest maganud teo toimepanemise ajal, teine osa viibinud just teo momendil mujal.

Kohu

s leiab, et nimetatud tõendite kogumis süüdistatava endi ütlustega

on

tõendatud, et 24.12.2010 õhtul aadressil , ühise joomingu käigus lõi xx süüdistatava ühe korra noaga kannatanut rindkere piirkonda, põhjustades talle

eluohtliku tervisekahjustuse - rinnaõõnde tungiv torke lõikehaav südame - vigastusega, mille tagajärjel saabus kannatanu surm.

Nimetatud asjaolude kohta ei olegi kohtuliku arutamise käigus tekkinud vaidlust.

Süüdistatav esitas kohtuliku arutamise käigus kokku kolm kaitseversiooni, millest on kaitsja ja prokurör analüüsinud ainult üht – provotseeritud tapmist. Süüdistatav avaldas järgmist. Esimene variant- ta lõi kannatanut noaga olles äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisundis, sest kannatanu solvas teda öeldes, et venelased on okupandid. Kaitseversiooni sisuks on provotseeritud tapmise toimepanemine KarS §115 järgi.

Teine variant - rääkides juttu rahvuslikul teemal ulatas kannatanu käe noa

suunas. Süüdistatav jõudis võtta noa kätte esimesena lõi kannatanut ja . Ta

arvas, et kannatanu võib teda rünnata. Seega esitas süüdistatav kaitseversioonina tegutsemise enesekaitseseisundis. Kolmas variant – süüdistatav avaldas, et tegelikult ta ei soovinud tappa, vaid tahtis lüüa puusa piirkonda et lihtsalt haavata. Kannatanu aga püüdis samal hetkel püsti tõusta ja sellepärast ongi noalö jõudnud südame ök

sse.

Analüüsides süüdistatav ütlusi nende kogumis märgib kohus eeskätt, et

süüdistatava esitatud kaitseargumendid on tuletatud süüdistatava soovist õigustada oma tegu ja kergendada karistust. See tuleneb sellest, et süüdistatav

esitab kaitseargumentidena kõikvõimalikud asjaolud (enesekaitse, tahtluse puudumine ja hingelise erutuse seisund), mis oma olemuselt võivad olla üks teisega vastuolus. Näiteks, kirjeldades äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse

seisundit, selgitas süüdistatav, et ta oli väga närvis, ei saanudki hästi

aru, mida ta tegi. Samas rääkides tahtluse puudumises selgitas süüdistatav, et ta t nägi kuidas kannatanu hakkas püsti tõusma, ta tahtis lüüa kannatanut puusa piirkonda, nuga aga sattus südamesse. Viimasest süüdistatava ütlusest nähtub,

et ta siiski sai väga hästi aru, mis toimub ja isegi juhtis oma tegu ja analüüsis, kuhu tuleb noaga lüüa. Samuti süüdistatava tegevuse sihipärasus

7

on tuvastatav süüdistatava ütlusest, et kannatanu ulatas käe noa suunas, süüdistatav haaras noa esimesena ja lõi sellega. Vastates küsimustele, miks ta arvas, et kannatanu soovis teda rünnata noaga, selgitas süüdistatav, et mida

veel võiks kannatanu tahta laualt võtta, taldrik söögikraamiga oli ju tema eest. Süüdistatava ütlustest teeb kohus järelduse, et süüdistatav kasutab enda

kaitseks kõiki võimalusi, mis on seaduse silmis võivad olla süüdistatava

kasuks, lähtudes mõttest, et kui üks kaitseversioon ei sobi, võib olla sobib teine.

Süüdistatava ütlustest lähtudes tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada

õiguslik küsimus, kas süüdistatav on toime pannud KarS § 115 järgi kvalifitseeritava teo ehk provotseeritud tapmise.

Provotseeritud tapmise teemat on kohtupraktikas käsitletud ja seda üksikasjalikult Riigikohtu lahendis 3-1-1- -04. 86 Provotseeritud tapmise eriliseks tunnuseks on teo toimepanija ehk subjekti

viibimine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Tuvastamisele kuulub ka kannatanupoolne eelnev provotseeriv käitumine, samuti põhjuslik seos süüdistatava teo kannatanupoolse käitumisega ehk süüdistatava tegu on

esile kutsutud just kannatanu poolt, kas solvamise või vägivaldse käitumisega. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamiseks tuleb hinnata

sündmustikku tervikuna, analüüsida süüdista

tava emotsionaalset seisundit. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu väljendatud solvav seisukoht oli talle äärmiselt ebameeldiv, tekitas selgitas kohtus, temas ärritust. Süüdistatav et kannatanu väljendatud seisukoht oli talle sügavalt solvav, sest ta isiklikult

ei tunne süüd osa võtnud , ta on sündinud - ta ei ole Eesti okupeerimisest

1949. a, samuti tema vanemad mitte. Süüdistatav selgitas, et kannatanu on varemgi (venelased on okupandid) ühel korral väljendanud sama seisukohta ,

kuid see toimus võõras korteris ja süüdistatav pidi korterist lahkuma, kuna

sõnad olid väga ebameeldivad. Esiteks kohus peab märkima, et rahvuslike

suhete teema on väga tundlik ja selle rahulik arutlemine arutlejate sõltub

intellektuaalsest tasemest ja moraalitundest. Teiseks kohus märgib, et isegi

tõe väljaütlemine võib olla konkreetse isiku jaoks solvav juhul, kui

seisukohta väljendav isik kasutab solvavaid väljendeid, agressiivset tooni, kohatuid näiteid. Kõik see võib vallandada isikus emotsionaalset reaktsiooni. Kohus möönab, et teatud asjaoludel võib väljend „venelased “ olla okupandid konkreetsele isikule solvav. Kohus leiab, et süüdistataval ei ole sedastatav äkki tekkinud tugeva hingelise

erutuse seisund. Süüdistatava endi ütlustest nähtub, et vallandatud emotsionaalne reaktsioon seisnes selles, et talle oli ebameeldiv, närv viskas

üle. Ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav viibis alkoholi mõju all, mis samuti soodustab agressiivsuse vallandamist. Kohus leiab, et äkki tekkinud

hingelise erutuse seisundi

sedastamiseks ei piisa süüdistatava

konstateeringut, et kannatanu sõnad olid talle ebameeldivad ja solvavad.

8 Arutamise käigus on tuvastatud, et tapmisele eelnes rahulik ühine jooming ja

kannatanu käitumine ei olnud selline, et tekitada süüdistatava hinges

emotsionaalset pinget. Ka pärast teo toimepanemist käitus süüdistatav

rahulikult ja mõistlikult – jäi kohale, kutsus

telefoniga kiirabi ja politsei ja

teatas, et ta tappis inimese ära. Kohus leiab, et süüdistatav viibis tavalises alkoholijoobeseisundis, mille tõttu oli tema võime hoida agressiooni kontrolli

all häiritud. Agressiooni tunnet võis suurendada ka asjaolu, et kannatanu viibis süüdistatava kodus ja tarvitas süüdistatavale kuuluvat alkoholi ja sõi süüdistatavale kuuluvat sööki. Sellises olukorras purjus oleva kannatanu iga

kergemeelne ebameeldiv sõna võibki vallandada süüdistatava purjus oleva

psüühikas agressiooni tugeva . Sel juhul ei ole alust rääkida äkki tekkinud hingelise erutuse seisundist KarS § 115 mõttes, vaid tegemist on tapmisega KarS § 113 mõttes, mis on toime pandud alkoholijoobes .

Tahtlus

Kohus leiab, et G. Nxxx tegu, teise inimese tapmine, on toime pandud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus märgib, et tahtlusest inimese surma tekitamisele võib teatud asjaoludel

teha järelduse juba välise teopildi alusel. Sellele on viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06:

„7. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi

võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks

õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise

korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba

ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb

mitmest isiku elu

ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse),

ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).“

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanule oli tekitatud rinnaõõnde tungiv haav südame vigastusega. Nimetatud vigastusele kaasnes südame tamponaad, mis oligi otseseks surma põhjuseks. Eksperdi arvamusel

on kehavigastus ohtlik selle tekitamise momendil. Keskmiste teadmistega inimesele on selge, et organid rinna piirkonnas paiknevad sellised elutähtsad nagu süda, kopsud, mille vigastamine kutsub esile verejooksu ja väga suure

tõenäosusega võib kaasa tuua inimese surma. Kannatanul ei olnud seljas vastupidavamaid riideid, mis võiksid noalööki leevendada. Lüües noaga,

9 mille tera laius on vähemalt 2,4 cm ja tera pikkus 10,6 cm, rinna piirkonda, pidas

, et t süüdistatav võimalikuks a põhjustab kannatanule surma ja möönis seda. Haavakanali sügavus on 8 cm, mis tähendab, et süüdistatav lõi noaga sellise füüsilise jõuga, et 10,6 cm noatera tungis kannatanu kehasse peaaegu

käepidemeni. Süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine

tähendab, et isik soostub, lepib asjaolu saabumisega. Kohus leiab, et

süüdistatav möönis kannatanu surma saabumist, sest tegi noaga löömisel märkimisväärset füüsilist pingutust.

Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatava ütlusesse, et tegelikult ta ei soovinud lüüa südame noaga piirkonda, vaid tahtis haavata puusa piirkonda. Kannatanu hakkas noaga löömisele vahetult eelneval hetkel püsti tõusma ja nii saigi nuga

südamesse, mitte puusa piirkonda. Süüdistatava ütlustest nähtub, et tema arvates tekitas ta surma ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse analüüsimisel ei saa

piirduda konstateeringuga, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava tagajärje saabumist. See on subjektiivse külje intellektuaalne moment. Tõendamisele kuulub ka subjektiivse külje voluntatiivne moment ehk see, et isik mitte ainult pidas võimalikuks tagajärje saabumist,

Kuna kaudse tahtluse ja kergemeelsuse juhul on subjektiivse külje

intellektuaalne moment kokkulangev (isik peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist), siis selleks, et eristada eluohtliku tervisekahjustuse ning surma ettevaatamatusest tekitamine - KarS

§ 118 ja 117 – tapmisest KarS § 113 järgi, tuleb kontrollida subjektiivse külje

voluntatiivset momenti – kas isik möönis surma saabumist ( KarS § 113-

tapmine) või lootis seda vältida teatud asjaoludel ( KarS § 117- surma

tekitamine ettevaatamatusest). Kergemeelsuse tuvastamine või

mittetuvastamine ei pea tulenema ainult süüdistatava paljasõnalistest

ütlustest, et tal oli lootus kannatanu ellujäämisele. Sellele on viidatud Riigikohtu praktikas 3-1-1-128- – 06 16.04.2007 M. A. süüdistusasjas. Kohus peab vajalikuks esitada tsitaat: „9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud,

et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada

tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr - RT III, 2006, 3-1-1- - 142 05 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine,

kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult

konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on

subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb

eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse

tulemina või lootis, et see ei saabu (vt siinjuures ka Riigikohtu poolt kohtuasjas

10

nr 3-1-1-124-03 - RT III, 2003, 32, 328 tehtud otsuses märgitut). Otsuses nr 3-1-1-142-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium seejuures toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud (p 23). Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. 10. Lootus, et selline tagajärg le, mis on lähedal - konkreetne ja vahetu oht elu

võimalikule surmale - ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nr

3-1-1- - 142 05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja

teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt

äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt

loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega

ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui

loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 2 mõttes.“ 18 lg

Süüdistatav tunnistas, et hetkel, kui ta võttis kätte noa ja lõi sellega kannatanu suunas, püüdis kannatanu taburetilt veidi püsti tõusta. Süüdistatava ütlustest

ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu asend oli enam

vähem fikseeritud ja seostatav konkreetse kohaga- asend taburetil istudes. Kuna võileivad asusid taldrikul süüdistatava ees ja viinapudel diivanilaua all,

pidi süüdistatavale olema selge, et kannatanu võib sooritada vastavaid liigutusi, nagu võtta põrandalt viinapudeli või võileiba taldrikult, tõusta püsti

ja panna teler sisse või välja. Kui kannatanu peamine asend oli istudes taburetil ja süüdistatav l oleks noaga löönud konkreetselt ja sihipäraselt puusa

piirkonda, oleks vähetõenäoline, et noaga saaks tagatud hoopis süda ja seda veel sügavusele 8 cm. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et haavakanali suund on kannatanu püstise asendi suhtes vasakult paremale eest taha ja Kui süüdistatav möönaks tegelikult, et ta lööb puusa piirkonda, vähetõenäoline, et ta oleks teinud löögi alt üles. Keha alaossa löömisel oleks löögi suund mitte alt üles, vaid vastup , kas otse või ülalt . Sellest lähtudes tuleb idi

alla poole

kohus järeldusele, et süüdistatav mitte ainult pidas võimalikuks tegelikult

surmava löögi tegemist, vaid ka möönis surma saabumist, kuna keha piirkonna löömisel saab isik aru, et võib tabada ka elutähtsaid kehaorganeid. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud ühtki mõistlikku asjaolu, mille alusel võiks

keskmise elukogemusega inimene tulla järeldusele, et süüdistatava poolt

loodud oht (kannatanu löömine noaga rindkere piirkonda, kus asuvad

elutähtsad organid – süda, kopsud) ei realiseeru tagajärjes, teisisõnu, et

kannatanu ei sure. Järelikult, antud juhul võib kõne alla tulla üksnes tahtluse, mitte aga ettevaatamatuse ( kergemeelsuse või hooletuse vormis) olemasolu. Kohus leiab, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi- teise inimese tapmine.

11

Õigusvastasus

Süüdistatav avaldas muuhulgas kohtuistungil, et võis tegutseda enesekaitsel, sest kannatanu võis teda noaga rünnata. Kohus kontrollib süüdistatava poolt esitatud hädakaitse versiooni.

(1)Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Hädakaitse versiooni kontrollimisel arvestab kohus selle kahte momenti-

isikul peab tekkima hädakaitseseisund, mis omakorda annab talle õiguse hädakaitsetegevusele. Hädakaitseseisund tekkib isikul juhul, kui teda või teist isikut ähvardab vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne.

Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu tegevus vahetult enne

süüdistatavapoolset noalööki oli järgmine. Kannatanu istus taburetil

diivanilaua ees. Diivanilaual oli taldrik söögiga (võileivad), kruusid, Fanta,

viin oli laua all. Kannatanu püüdis püsti tõusta ja ulatas käe süüdistatava

arvates noa suunas. Sellele eelnes jutt rahvuslikul teemal, mille käigus

kannatanu väljendas seisukohta, et venelased on okupandid Noa asukoht .

laual ei ole kohtuliku arutamise käigus väga täpselt tuvastatud, kuid süüdistatava ütluste järgi oli nuga laual kohas, mis oli süüdistatavalt paremat kätt süüdistatav võis nuga kätte võtta parema käega. Kannatanu jaoks, ehk

kes istus laua teiselt poolt ja süüdistatava asukohast üle laua diagonaalselt,

oli nuga kättesaadav vasaku käe poolt. Sündmuskoha fotodest nähtub, et

taldrik söödikraamiga asub otse süüdistatava eest. Sellest, et näiteks võtta

midagi peale hammustada, peaks kannatanu ulatama vasaku käe vasaku ja süüdistatava poole. Seega ei saa olla välistatud, et kannatanu võis olla soov l võtta taldrikult võileibu. Samas kohus nõustub, et vahetu ründe puhul ei ole

isikul kohustust asuda analüüsima, kuivõrd rünne on vahetu või ees

seisev,

vaid tal on õigus hakata ennast kaitsma ja seda sobiva vahendiga Samas .

õigusvastase ründe vahetus peab olema reaalselt tajutav ja piisavalt

tuvastatav kõrvaltvaataja vaatenurgast. Riigikohtu praktika kohaselt, lahend

3-1-1- - situatsiooni 34 08 p 8: „ tuleb hinnata tervikuna … kontrollides hädakaitseseisundi esinemist tuleb arvestada ka eelnenud sündmuste käiku vt nr 3-1-1-124-01, 3-1-1- - 17 04…“. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et vahetult

enne seda liigutust (käe ulatamine noa ja/või süüdistatava suunas)

oleks

kannatanu väljendanud kas oma käitumisega või sõnaliselt ähvardust

süüdistatava aadressil, või tema käitumine oleks üldiselt agressiivne ja võis ohustada süüdistatava elu ja tervist. Süüdistatava ja tunnistajate

Solovievi ja

Klyuevi ütlustest nähtub, et toimus ühine alkoholi tarvitamine, mis kulges rahulikult, vaadati televiisorit. Ainuke kannatanupoolne ebameeldiv tegu, mis

on süüdi atava ütlustest tuvastatav, oli suust kõlanud st kannatanu jutt rahvuslikul teemal.

12 Ühtlasi on kohtupraktika hädakaitse küsimuses on välja kujunenud. Eelkõige

tuleb tuvastada inimesest lähtuv õigusvastane rünne. Riigikohtu lahendis 3-1-

1-17.04 p 10 on rõhutatud:“ Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema

õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks).

Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab

katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust.

See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga

vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse

kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele

oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata

selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal

(nn hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas.“ Sama seisukoht on korduvalt kinnitatud lahendites 3-1-1- - 95 06, 3-1-1- - 34 08.

Süüdistatav ei ole kordagi kohtus väitnud, et jutuajamises oleks tunda

reaalne olevat, et asi võib minna kaugemale kui süüdistatavale ebameeldiv

jutt rahvuslikul teemal ehk süüdistatavat ohustab kannatanupoolne reaalne rünne Kõrvalvaataja seisukohalt ei olnud kannatanu käitumises midagi sellist, .

et süüdistatav saaks tunda ennast ohustatuna. Kannatanu ei ähvardanud

sõnaliselt ega tegudega, ei kasutanud süüdistatava suhtes vägivalda.

Süüdistatav ja kannatanu mõlemad viibisid alkoholijoobes ehk nende reaktsioonid on muutunud ja häiritud. Kohus nõustub, et alkoholijoobes võib

isik muutuda agressiivseks, see on aktuaalne nii kannatanu kui ka

süüdistatava puhul. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kannatanu oli igal

juhul füüsiliselt rohkem haavatum vaatamata süüdistatava ja kannatanu

vanuse erinevusele, sest tal on proteseeritud jalg. Kohtu arvates ei olnud

kannatanupoolne rünne reaalne ega tõenäoline. Süüdistatava versioon

hädakaitse kohta

ei ole põhjendatud. Süüdistatav ei viibinud hädakaitseseisundis ja tal puudus õigus alustada hädakaitsetegevust.

Muid õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud Isiku süü Kohus leiab, et U.Z on talle esitatud KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi arvestades KarS § 32 ja 33 sätestatut, sest ta on

täiskasvanu ja süüdiv. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav ei olnud või ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima või selline võime oleks oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes seoses kas vaimuhaigusega,

13

ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. KOHTU MEETMED

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld kui ka eripreventiivsed eesmärgid. -

Riigikohtu lahend 3-1-1- -07, p 6: 14 „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus

määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat

lahendist 3-1-1- - Klassikalise arusaama kohaselt 43 06: „13.1 on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu - andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1- -06. p 15.1: 99

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS §

56 lg 1 teises lauses

sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt

14 välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - RT III 2004, 14, 3-1-1- - 40 04 174).“

KarS § 113 näeb karistusena ette vangistuse 6 sanktsioon -15 aastani. Seega sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud.

U.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. U.Z-i karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

U.Z-i teo olemust iseloomustab seda, et ta pani üheepisoodilise,

esimese astme kuriteo toime, ühe kannatanu suhtes, kasutades torke-

lõikevahendiks nuga, lüües rindkere piirkonda noaga ühel korral tabades

südant. Kurite u leidis aset ühise joomingu käigus. Kohus arvestab, e g t süüdistatav pani raske kuriteo toime kannatanu suhtes, kes on invaliid ja kelle

enesekaitse võime on seega kehvem. Kohus arvestab, et kannatanu on

osaliselt ise viinud ennast olukorda, mil tema reaktsioonid võisid olla täiendavalt häiritud alkoholi mõju Kohus arvestab süüdistatava positiivset all. käitumist pärast teo toimepanemist. Süüdistatav ei põgenenud sündmuskohalt,

kutsus kohale kiirabi ja politsei ja jäi neid kohapeal ootama. Süüdistatav ei

takistanud pahatahtlikult uvastamist. Kohus kriminaalmenetluse ajal tõe t arvestab, et esimese astme kuriteo tagajärjeks on teise inimese surm, mis on korvamatu. Kannatanu A.Vxxx on tekitatud kannatus ja moraalne valu seoses tema poja vägivaldse surmaga.

Kuritegu on toime pandud detsembris 2010 ja esimese astme kohtuotsuseni

jõuti oktoobris 2011, mis näitab, et mõislik menetlusaeg ei ole rikutud ja karistuse kergendamiseks KrMS § 306 lg 1 p 6 1 mõttes ei ole alust. -

Süüdistatava isikut iseloomustatakse järgmiselt. Ta ei ole varem kordagi kriminaal- eokorras karistatud. Kohus arvestab, et ta on lesk, tema ega väärt vanust, sellest tulenevat terviseseisundit ja seda, et ta on pensionär ea tõttu.

Nagu eelnevalt märgitud, ei takistanud süüdistatav pahatahtlikult kriminaalmenetlust, tunnistas süüdi ja väljendas vähemalt sõnalist kahetsust,

mis iseloomustab süüdistatava isikut positiivsest küljest. Karistuse suurusele ei pea kohtu arvates mõju osutama (ega osuta) asjaolu, et süüdistatav kasutab kohtuliku arutamise käigus erinevaid kaitseversiooni oma olukorra kergendamiseks. Süüdistatavl on õigus ennast kaitsta.

Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega keskmisest määrast veidi väiksemal määral – -aastase vangistusega. 10

15 Prokurör taotles karistada süüdistatava 8-aastase vangistusega. Kuigi kohus ei

leia, et kohtu mõistetav 10-aastane vangistus on oluliselt rangem kui

prokuröri taotletud 8 , põhjendab kohus, miks ta mõistab -aastane vangistus süüdistatavale prokuröri taotletust rangem karistus. Kohus leiab, et raskete

isikuvastaste kuritegude puhul tuleb karistuse määra valimisel lähtuda sanktsiooni keskmisest mitte alammäärast. 8 aastane vangistus on alammäära -

ja keskmise määra vaheline. Kohus leiab, et selline karistus oleks põhjendatud juhul, kui oleks tuvastatud mitu kergendavaid asjaolusid, või teo

toimepanemise asjaolusid oleksid sellised, mille alusel oleks tõesti

põhjendatud karistuse mõistmine lähtudes alammäärast. Samuti

süüdistatava isikust tulenevad asjaolud võivad anda kohtule aluse mõista karistust lähtudes alammäärast. Antud juhul ei ole kohus selliseid asjaolusid

tuvastanud. Ka prokuröri taotlusest ei ole kohus selliseid põhjendusi välja lugenud.

Tõkend

Kohus leiab, et U.Z-i suhtes tuleb jätta tõkendiks vahistamine

kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdistatavat on karistatud pikaajalise 10-

aastase vangistusega, mille puhul on mõistlik ja proportsionaalne menetluse tagamise meede nimelt vahistamine.

Kriminaalmenetluse kulud

Kaitsja esitas kohtule taotluse jätta osa kulusid riigi kanda. Põhjendused on

järgmised. Kui süüdistatavat karistatakse vangistusega, jääb süüdistatav

seaduse alusel ilma pensionita. Muid sissetulekuid isik ei oma. Kohus leiab,

et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus nõustub, et kriminaalmenetluse kulud on võrreldes isiku võimaliku sissetulekuga ebaproportsionaalselt suured ja võivad jääda isikule ilmselt üle jõu.

Antud kriminaalasja raames on menetluskuludeks järgmised summad: 695 eurot sundraha, 57,64 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 6,49 eurot toimiku paljundamise eest, 456 eurot DNA ekspertiisi tegemise kulu, 373 eurot kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu.

Kaitsjatasu, ekspertiisi kulud ja toimiku paljundamise kulud tuleb jätta riigi

kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava resotsialiseerimise väljavaateid.

16 Asitõend

Kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamisel jäi kohtu vea tõttu lahendamata

asitõendiga seotud küsimus. 14.10.2011 kohtumäärusega on kohtuotsuse

lõpposa parandatud ja määratud: “Asitõend- nuga, mis asub kriminaalasja

juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel“. Asitõend- nuga kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Rahvakohtunik Elle Porkman

Rahvakohtunik Aime Tamm

Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2012. otsusega

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 6.

oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-6462 osaliselt, see on U.Z-ile mõistetud karistuse osas.

Mõista U.Z-i karistuseks KarS § 113 järgi 7 aastat vangistust.

Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata.

Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 13.04.2012

Nooremreferent

Liivi Õun