2-24-133539/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133539

Tsiviilasi

Bondora AS hagi J.E vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2 450,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja V.A

Kostja J.E (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J.E-lt Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus summas 1 747,67 eurot, intress summas 268,1 eurot, lepingu haldustasu summas

53,15 eurot, lepinguga seotud lisateenused summas 139,9 eurot, sissenõudmiskulu summas 15

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,94 eurot ning alates 16.11.2024 kuni

põhinõude (1 747,67 eurot) täitmiseni viivis määraga 11,18% aastas.

3. Jätta menetluskulud J.E kanda.

4. Välja mõista J.E-lt Bondora AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus J.E-le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Bondora AS (hageja) esitas 18.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.E-lt

(võlgnik, kostja) 2 179,65 euro saamiseks. Kohus tegi 22.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.10.2024 määrusega anti nõue

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas kohtule hagi 15.11.2024 (täpsustatud 19.12.2024), milles palus kostjalt välja mõista

2254,76 eurot, millest 1747,67 eurot on tagastamata krediidisumma, 268,1 eurot sissenõutavaks

muutunud intress, 53,15 eurot lepingu haldustasu, 15 eurot sissenõudmiskulud ning 30,94 eurot viivis.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 16.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni viivis 11,18% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 20.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX (mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 3 189

eurot) tulenev võlgnevus. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 900

eurot. Kostja märkis, et igakuised kohustused puuduvad ning samuti ei märkinud kostja, et tal oleksid

igakuised elamiskulud. Kostja märkis, et elab koos vanematega ning tema tööandjaks on X. Hageja on

analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet, millelt nähtus, et kostja sissetulek oli 1268,23 eurot,

igakuised kohustused olid 182,33 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 380 eurot. Hageja on

toonud välja, et kulutusi hasartmängudele ei nähtunud, samuti puudusid laenutaotluse esitamise ajal

kostja suhtes avaldatud maksehäired. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli

80,25 eurot. Maksevõime analüüsi tulemusel jäi kostjale igakuiselt 648,32 eurot muude kulutuste

tarbeks. Hageja lisas vastutustundliku laenamise väljavõtte (sh kostja pangakonto väljavõtte) ehk

krediiditoimiku hagiavaldusele. Hagi kohaselt hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust lisaks

muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja krediidiandja tegi kostja kohta põhjaliku

krediidivõimelisuse hinnangu. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja

kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid

ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks XXX, Harjumaa.

Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks samuti märgitud XXX-i. Kostja lisa-

aadressina on märgitud XXX, Harjumaa. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada, nimetatud aadressile saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule. Maksekäsu

kiirmenetluses tuvastatud info kohaselt kinnitas kostja isa 15.10.2024, et võlgnik ei ela aadressidel

XXX-i, XXX ja XXX-i. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 18.10.2024, et PPA andmebaasides puuduvad andmed

võlgniku elu- või asukohtade osas. Võlgniku ema kinnitas 23.10.2024, et võlgnik töötab Soomes,

kindel elukoht puudub, elab objektidel. Seisuga 23.10.2024 ei omanud võlgnik Soome

rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule

kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada

kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2 450,15 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 500 eurot tasuda riigilõiv

summas 350 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 350

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

180 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 1,5 tundi. Kohus

leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi

istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot. Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks

ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1,5 tundi, mis on mõistlik

ajakulu hagiavalduse koostamiseks, hagiavalduse lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks

ning riigilõivu tasumiseks.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik