2-24-122132/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122132

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi P. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

2 403,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja M. T.

Kostja P. K. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista P. K.lt B2 Impact OÜ kasuks P. K. ja LHV Finance AS vahel 03.01.2022

sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1 999,98 eurot, intress summas

157,57 eurot, sissenõudmiskulud summas 45 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas

200,65 eurot.

3. Jätta menetluskulud P. K. kanda.

4. Välja mõista P. K.lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 350 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus P. K.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.

K.lt (võlgnik, kostja) 2 247,38 euro saamiseks. Kohus tegi 13.06.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.09.2024 määrusega anti

nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi

18.10.2024, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2 403,20 eurot, millest

põhivõlgnevus 1 999,98 eurot, intress 157,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 200,65 eurot,

sissenõudmiskulu 35,00 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 10,00 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 06.11.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja LHV

Finance AS vahel sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse

täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt oli laenusaaja poolt esitatud

taotlus manuaalses krediidianalüüsi protsessis, mis tähendab, et taotlust on menetlenud põhjalikult

laenuspetsialist ning krediidiotsuse on kinnitatud ka laenuspetsialistid vastavalt kehtestatud pädevuse

tasemele (dtl 79-99). Kostja avaldas laenutaotluses (dtl 33-34), et tema igakuise netosissetuleku suurus

on 2670 eurot. Krediidiandja kontrollis kliendi sissetulekuid kliendi LHV arvelduskontolt (dtl 39-51)

ning sissetulekuks arvestati kliendi poolt deklareeritut. Kostja igakuiseid kohustusi ei deklareerinud

ning samuti ei tuvastatud kohustusi kliendi LHV konto väljavõttelt. Krediidiandja kontrollis kliendi

eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete

registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et

kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees

negatiivset makseajalugu. Krediidiandja järeldas, et kliendil puudub negatiivne maksekäitumine. Hagi

kohaselt jõudis krediidiandja kostja poolt esitatud taotluse analüüsimise tulemusena otsuseni, et kostja

on krediidivõimeline sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise

nõudeid. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku

põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi.

Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma

lepingust tulenevaid kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks

XXX. Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks samuti märgitud XXX. Kohtul ei ole

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, nimetatud aadressile saadetud

menetlusdokumendid tagastati kohtule. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastatud info kohaselt on

võlgniku ema varasemas menetluses kinnitanud (07.11.2023), et aadressid XXX ja XXX on kehtetud,

võlgnik elab Inglismaal. 23.04.2024 kinnitas võlgniku ema, et võlgnik elab jätkuvalt Inglismaal,

kontaktid puuduvad, ei suhtle. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada

ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele

õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või

viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev

kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2 403,20 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 500 eurot tasuda riigilõiv

summas 350 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 350

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik