3-23-1870/22 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-1870

Otsuse kuupäev

14. märts 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Mustvee valla vastu xxx külas xxx kinnisasjale

päikeseelektrijaama

ehitamiseks

antud

projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Mariliis Timmermann

Vastustaja XXX, esindaja Marju Soop

Kolmas isik X.X., esindaja vandeadvokaat Raul Keba

Kolmas isik Redang OÜ, esindaja vandeadvokaat Raul Keba

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Mustvee Vallavalitsuse 18.02.2021.a korraldus nr 118

ja selle alusel antud projekteerimistingimused nr 2111802/01504 ning 04.03.2021.a

korraldus nr 140 ja selle alusel antud ehitusluba nr 2112271/06394.

2. Jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks

välja menetluskulud 3980,60 eurot.

3. Jätta kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 14.04.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti

24).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Mustvee Vallavalitsus andis 18.02.2021.a korraldusega nr 118 projekteerimistingimused

Mustvee vallas xxx külas xxx maaüksusele (katastritunnus x:x:x, pindala xxx ha, sihtostarve

xxx) rajatava päikeseelektrijaama ehitusprojekti koosta-miseks (dtl 31-35). 2023. aastal

toimunud kinnisasja jagamise tulemusena paikneb päikeseelektrijaam praegu xxx kinnisasjal

(katastritunnus x:x:x, pindala xxx ha, sihtostarve xxx, dtl 64).

Projekteerimistingimused kanti 19.02.2021 ehitisregistrisse numbriga 2111802/01504 (dtl

36). Kohus selgitab, et korraldus ja ehitisregistri kanne moodustavad ühtse haldusakti

(edaspidi projekteerimistingimused).

Korralduse põhjenduste kohaselt on xxx maaüksuse suurus xxx ha ja sihtotstarve on xxx. xxx

päikeseelektrijaama ehitamine on võimalik, kuna see säilitab ehitise alusel pinnal põllumaa

potentsiaali ja pärast paneelide demonteerimist pargi kasutusaja lõpus on maad võimalik taas

xxx kasutada. Kohapeal taastuvast allikast elektri tootmine on kooskõlas avalike huvidega.

Alal kehtib 12.10.2017 kehtestatud xxx valla üldplaneering. Detailplaneeringu kohustust ei

ole, kuna üldplaneeringus ei ole ala määratud detailplaneeringu kohustusega alaks ja tegemist

ei ole olulise avaliku huviga rajatisega. Päikeseelektrijaam ei ole olulise avaliku huviga

rajatis, sest ehitisest tulenevad teadaolevad mõjud ei ulatu naaberkinnisasjadele. Isikuid või

asutusi, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, ei ole teada.

2. Mustvee Vallavalitsus andis 04.03.2021.a korraldusega nr 140 ehitusloa Mustvee vallas

xxx külas xxx katastriüksusele (katastritunnus xxx:xxx:xxx) päikeseelektrijaama rajamiseks

(dtl 28-29). Ehitusluba kanti 05.03.2021 ehitisregistrisse numbriga 2112271/06394 (dtl 45-

46). Kohus selgitab, et korraldus ja ehitisregistri kanne moodustavad ühtse haldusakti

(edaspidi ehitusluba). Otsuses on viidatud projekteerimistingimustele (otsuse punkt 1).

Ehitusloast ei nähtu võimalike puudutatud isikute kaasamine või selle kaalumine.

3. Kaebaja X esitas 23.08.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse projekteerimis-tingimuste ja

ehitusloa tühistamise nõudes. Kaebajale kuulub naaberkinnisasi, Mustvee vallas xxx külas

asuv xx kinnisasi (katastritunnus xxx:xxx:xxx, pindala xxx m2, sihtotstarve xxx, dtl 12).

Kaebaja omandas kinnisasja eesmärgiga rajada sinna üksikelamu ja abihooned. Kaebaja rajas

2020. aastal kinnisasjale puurkaevu, septiku ja imbsüsteemi (dtl 61-62) ning küsis 30.12.2020

vastustajalt selgitusi projekteerimistingimuste taotlemisel elamu ehitamiseks (dtl 14).

Kaebajale anti 18.03.2021 projekteerimistingimused ja 11.10.2022 ehitusluba (dtl 16-17).

Päikeseelektrijaam paikneb kaebaja kinnisasja piiri vahetus läheduses. Lähtuda tuli

kinnisasjade piiridest projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal. Kaebajat ei kaasatud

menetlusse projekteerimistingimuste ega ehitusloa andmisel. Arvestades päikesepargi suurust

(pindala 1,34 ha, 1860 päikesepaneeli, võimsus 827,70 kW) ja kaugust kaebaja kinnisasja

piirist (x-x m) rikuvad projekteerimistingimused ja ehitusluba kaebaja omandipõhiõigust.

Massiivne päikeseelektrijaam vähendab kaebaja kinnisasja väärtust, kuna senine

hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö on rikutud.

Päikeseelektrijaamaga võib kaasneda päikesepaneelide peegeldusest tulenev valgusreostus,

paneelide peegeldav pool on kaebaja kinnisasja poole. Piiratud on kaebaja võimalus istutada

oma kinnisasjale puid. Piirdeaia kõrgus ehitusloas ei vasta projekteerimistingimustele.

Vastustaja oli teadlik kaebaja kavatsusest oma kinnisasjale ehitada. Kaebaja rajas puurkaevu,

septiku ja imbsüsteemi ning küsis vastustajalt selgitusi elamu ehitusõiguse taotlemise kohta

enne seda, kui vastustaja andis projekteerimistingimused päikeseelektrijaama rajamiseks.

Kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse enne seda, kui vastustaja andis ehitusloa

päikeseelektrijaama rajamiseks. Olenemata ehitamiseks vajalike toimingute tegemisest tuli

lähtuda selles, et kaebaja kinnisasi paikneb elamumaa juhtotstarbega alal ja selle sihtostarve

on xxx. Vastustajale pidi olema arusaadav, et päikeseelektrijaama rajamine kaebaja

naabrusesse võib riivata kaebaja õigusi ning vajalik on tema menetlusse kaasamine.

Projekteerimistingimused ja ehitusluba on õigusvastased, kuna kaebajale ei tagatud

ärakuulamisõigust.

Vastustaja kaalutlusotsused projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel on õigusvastased,

sest nende andmisel ei ole kaalutud kaebaja põhjendatud huve. Kui seda oleks tehtud, oleks

projekteerimistingimused ja ehitusluba jäetud andmata või oleks need antud praegusest

erineva sisuga. Kaebaja huvi on saavutada päikeseelektrijaama paigutamine tema

kavandatavast elumajast oluliselt kaugemale. xxx katastriüksus oli ehitusõiguse taotlemise

hetkel xx,xx ha suurune ning seal oli piisavalt ruumi, et paigutada 1,34 ha suurune

päikeseelektrijaam kavandatavast elamust kaugemale. Projekteerimistingimused ja ehitusluba

on vastuolus nõudega, et ehitis peab sobima ümbritseva keskkonnaga. Piirkonda sobimatu

ehitamine halvendab vaadet ja võib vähendada kinnisvara väärtust.

Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal kehtinud Avinurme valla üldplaneeringu

maakasutuskaardi kohaselt paikneb kaebaja kinnisasi elamumaa juhtotstarbega maa-alal ning

Päikese kinnisasi põllumajanduse ja metsamaa maa-alal. Maa-alasid tehnoehitiste tarbeks

planeeringus ette ei nähtud ja sellega seotud huvide kaalumist ei teostatud.

Päikeseelektrijaama rajamist maatulundusmaale ei saa pidada üldplaneeringuga kooskõlas

olevaks põhjendusel, et see rajatakse tähtajaliselt, kuna iga üldplaneeringuga reguleeritud

maa-ala puhul võib selle kasutusotstarve tulevikus muutuda. Tegemist on tootmisega.

Üldplaneeringus mööndakse, et tootmine võib põhjustada visuaalset häiringut, mida tuleb

leevendada. Päikeseelektrijaamade rajamine on üldplaneeringus reguleeritud sedavõrd üldisel

tasemel, et huvide kaalumine tuleb läbi viia projekteerimistingimuste menetluses.

Asjaolu, et ehitusprojekti seletuskirjas oli märgitud, et päikeseelektrijaamal ei ole otsest mõju

naabritele, ei vabasta vastustajat kohustusest teha haldusorganina kindlaks, kes on antud juhul

puudutatud isikud. Kaebajal oli õigus avaldada oma arvamust ning õigus sellele, et tema

õigusi ja põhjendatud huve kaalutakse.

Kaebuse rahuldamist ei takista kolmanda isiku õiguspärane ootus. Projekteerimistingimuste ja

ehitusloa adressaat oli teadlik, et kaebajat ei ole haldusmenetlusse kaasatud ning talle ei ole

ärakuulamisõigust tagatud. See nähtub 18.02.2021.a korralduse põhjendustest ja ehitisregistri

kannetest. X.X. teadis kaebaja kavatsusest rajada elamu, kuna kaebaja ostis sellel eesmärgil

tema käest maad juurde.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ärakuulamisel ning projekteerimis-

tingimuste ja ehitusloa menetluse uuendamisel ei jõuaks ta teistsugusele järeldusele.

Kinnisasjad asuvad hajaasustuse piirkonnas ja päikesepaneelid asuvad kaebaja kinnisasjast

piisaval kaugusel, nii et need ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei mõjuta kaebaja

kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, valdamist ega eraelu, ei sea ohtu tema pere tervist.

Tõene ei ole väide, et piiratud on kaebaja võimalus istutada oma kinnisasjale puid. Kuigi

peegelduv pool on kaebaja kinnisasja poole, ei ole tegemist valgusreostusega. Ainuüksi

asjaolu, et päikesepargi rajamisega on muutunud kaebaja vaade naaberkrundile ning et

kinnisasjale ehitatakse rajatis, mida seal varem ei olnud, ei riku kaebaja õigusi ning ei

vähenda tema kinnisasja väärtust.

Vastustaja viitas esialgse õiguskaitse menetluses esitatud põhjendustele. Vastustaja leidis

nendes, et ainuüksi asjaolu, et tegemist on naaberkinnisasjaga, ei ole automaatselt isiku

kaasamise aluseks. Vastustaja ei kaasanud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel

menetlusse piirnevate kinnisasjade omanikke, kuna ehitisest tulenevad teadaolevad mõjud ei

ulatu naaberkinnisasjale (ei ehitata hooneid ja rajatisi teisele kinnisasjale, ehitist ei ehitata

naaberkinnisasjal asuvate ehitiste kaitsevööndisse, ehitise rajamisega ei kaasne kahjulikke

tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-,

soojus- , kiirgus- ja lõhnareostus). Samuti ei ole tegu häirivalt suure ehitisealuse pinna või

kõrgusega rajatisega (päikesepargi projekteeritud kõrgus on kuni 3,2 m). Kaebaja

omandiõiguse riivet ei ole, sest püstitatav rajatis ei põhjusta eeltoodud kahjulikke tagajärgi.

Vastavalt ehitusprojekti andmetele puudub väidetav valgusreostus (päikesepaneelidelt

peegeldub kuni 6% valgust ajas muutuvas suunas). Naaberkinnisasja omaniku ehitustegevust

ei saa lugeda teise kinnisasja suhtes väärtust vähendavaks tegevuseks, sest igasugune

ehitustegevuse mõju ning talumiskohustus naabrite vahel on vastastikune. Senise vaate või

miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Päikesepaneelide puhul

ei ole teada ka isikute hirmu kiirguse ees.

5. Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata. Osaliselt kattuvad kolmandate

isikute seisukohad vastustaja seisukohtadega (vt otsuse punkti 4), kohus seda osa ei korda.

Kolmandate isikute hinnangul puudub kahtlus, et vastustaja kaalus kaebaja menetlusse

kaasamise vajadust ning leidis põhjendatult, et päikesepargi ehitamisega ei kaasne kaebajale

püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada

ega leevendada. Kaebaja ära kuulamata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Piisav ei ole tugineda väitele, et päikeseelektrijaama rajamisega on muutunud kaebaja vaade

naaberkrundile ning et kinnisasjale ehitatakse rajatis, mida seal varem ei olnud. Kaebaja saab

soovi korral varjata vaadet haljastusega. Kõrghaljastust ei saa rajada kinnisasjade piirile, kuna

seal paikneb juurdepääsutee, kuid teest lääne poole kõrghaljastuse rajamisele ei ole

kolmandatel isikutel vastuväiteid. Piirinaabri sooviga mitte maha võtta võsa tuli arvestada,

kuna võsa kasvas sellele isikule kuuluval kinnisasjal. Kui kaebaja seda nõuab, siis püstitatakse

ehitusloas ette nähtud 2 m kõrguse piirdeaia asemel projekteerimistingimustes ette nähtud 1,5

m kõrgune piirdeaed. Kaebaja ei ole tõendanud kinnisasja väärtuse vähenemist, seda ei saa

pidada üldtuntud asjaoluks.

Projekteerimistingimused ja ehitusluba päikeseelektrijaama ehitamiseks anti enne

projekteerimistingimuste andmist kaebajale. Kaebaja ei ole elamu ehitamist alustanud. 2020.

aasta kevadel tuli X.X. kaebajale vastu ning müüs talle ca 2500 m2 maad, mis liideti kaebaja

kinnisasjaga (dtl 12). Algsest kinnisasjade vahelisest piirist on päikeseelektrijaam 33 m

kaugusel. Kaebaja ja kolmanda isiku suulise vestluse põhjal saab elamu kaebaja kinnisasjal

paigutada nii, et päikesepaneelid visuaalselt ei häiri.

Päikeseelektrijaama põhiprojekti seletuskirjas on öeldud, et päikesepaneelide valguse

peegeldus on alla 6,5%. Võrdlusena tavalise klaasi peegeldus on ca 93%. Paneelid on 30-

kraadise nurga all ning isegi kui need peegelduksid, oleks see peegeldus taevasse, mitte

inimese silmade kõrgusele. Peegeldus on ajas pidevalt muutuv ning ei saa kaebaja õiguste

riivet põhjustada.

Päikesepaneele ei saa Päikese kinnisasjal ümber paigutada:

- see osa xxx kinnisasjast, mis on kaetud metsaga, ei võimalda paneelide paigaldamist ega

kasutamist;

- põhja pool on elektriliin, mille kaitsevööndisse ei ole ehitisi lubatud rajada;

- põhja pool läbib kinnisasja ka tee;

- päikesepaneele ei saa paigaldada selliselt, et neile tekiks kasvõi osaline varjutus, kuna

varjutus põhjustab aja jooksul paneelidele kahjustuse, mille tagajärjel tuleb need uutega

asendada;

- Päikese katastriüksust läbivast teest vasakul (lääne pool) on kraav ja võsa, mis varjutab

paneele. Kraav on kinnisasjade piiriks ja naabri vastuseisu tõttu ei olnud võimalik võsa

maha võtta;

- Päikese katastriüksuse ida- ja lõunapoolne külg on kasutusele võetud, metsale lähemale ei

saa paneele paigaldada, kuna neile tekiks metsa tõttu varjutus.

Kolmandad isikud tõid välja, et ehitusloa kohaselt oli lubatud rajada päikeseelektrijaam võrku

antava võimsusega 660 kW, kuid põhiprojekti kohaselt on installeeritav tootmisvõimsus 490

kW, seega on paneelide arv juba ca 25% väiksem kui ehitusloaga lubatud. S.h on Päikese

kinnisasja kirdenurgas kolm ülemist (põhjapoolset) paneelirida oluliselt lühemad.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohtu hinnangul tuleb projekteerimistingimused ja ehitusluba tühistada. Haldusaktid on

õigusvastased, kuna kaebajat ei kaasatud nende andmisel menetlusse ning kaebaja huve ja

õigusi ei ole haldusaktides kaalutud. See on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga

54, mille järgi haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. Kaalutluste täielik puudumine ehk kaalutlusõiguse teostamata jätmine

on viga, mida ei saa kõrvaldada kohtumenetluses. Kohtuasja asjaoludel ei saa väita, et kaebaja

kaasamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).

7. Vaidlust ei ole selles, et projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisel ei kaasatud

kaebajat menetlusse ning vastavate haldusaktide andmisel ei ole kaalutud kaebaja huve või

ehitamise või ehitise mõju kaebaja õigustele.

Ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 3 sätestab, et pädev asutus kaasab projekteerimistingimuste

menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 42 lg 6 sätestab,

et pädev asutus kaasab ehitusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja

omaniku.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul

on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi

(vt näiteks Riigikohtu lahend asjas 3-14-52416 p 13).

8. Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja kaasamata jätmine oli õiguspärane. Haldusmenetlustes

lahendatavaks küsimuseks oli päikeseelektrijaama rajamine elektrienergia tootmise eesmärgil

maa-alale, mille juhtotstarve on üldplaneeringu järgi põllumajandus- ja metsamaa ning mis

piirneb elamumaa juhtotstarbega alaga. Tegemist on suurte mõõtmetega ehitisega -

ehitisealune pind oli ehitusloa taotluses 13 400 m2 (1,34 ha) ja ehitise kõrgus 3,2 m. Kaebaja

kinnisasi on juht- ja sihtotstarbelt elamumaa ning vastustajale oli projekteerimistingimuste

andmise seisuga teada, et kaebaja on alustanud tegevustega, mis on vajalikud kinnisasjale

elamu ehitamiseks (vt dtl 14, 61-62). Kohtu hinnangul on sellises olukorras ilmselge, et

esineb vajadus naaberkinnisasja omaniku kaasamiseks EhS § 31 lg 3 ja § 42 lg 6 tähenduses.

9. Kaebaja on kohtumenetluses vastuväidetena välja toonud, et päikeseelektrijaam rajatakse

tema kinnisasjale väga lähedale, rajatis võib põhjustada valgusreostust, piirata kaebaja

võimalusi istutada oma kinnisasjale puid, rajatis põhjustab visuaalset häiringut, muutub

hajaasustusele iseloomulik põllu- ja metsamaadega ümbritsetud miljöö, esineb vastuolu

üldplaneeringus ette nähtud maa juhtotstarbega.

10. EhS § 26 lg 3 p 3 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada

üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 32 p 2 järgi keeldutakse projekteerimistingimuste

andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule.

Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise ajal kehtis Avinurme valla üldplaneering

(seletuskiri dtl 227-265, maakasutuskaart dtl 266).

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.6 järgi on tehnoehitise maa-alaks muuhulgas

elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala. Tehnoehitisi planeeringuga ei kavandata.

Arendussoovi korral tuleb jälgida seletuskirjas toodud tingimusi, neist on praeguses vaidluses

asjakohased järgmised:

* taastuvenergeetika - väiketuulikute ja päikesepaneelide jms - arendamisel lähtuda

tingimustest, mis on toodud peatükis 5.9.2;

* maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud ilusate

vaatekohtade vaatekoridoridesse.

Viidatud peatükis 5.9.2 sisalduvad järgmised nõuded:

* hajaenergeetikas on nende energia-allikate kasutuselevõtmisel, mis vajavad suuri

maatulundusmaa alasid (nt päikesepaneelide paigutamine), oluline eelistada esmajärgus

vähem väärtuslike alade kasutamist: näiteks alasid väljaspool väärtuslike

põllumajandusmaade ja väärtuslike maastike avamaastikku;

* kulude optimeerimise seisukohast on asukohavalikul ja tootmisvõimsuse kavandamisel

oluline jälgida liitumisvõimalusi võrguga;

* päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada

väheväärtuslike alade kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike

põllumajandusmaade avamaastikku).

Seletuskirja punktis 4.12 reguleeritakse põllumajandusmaa ja metsamaa alade kasutamist.

Soodustamaks ettevõtlust võib hajaasustuses põllumajanduse ja metsamajanduse maa-alale

rajada äri- ja tootmisettevõtteid ning muu otstarbega hooneid ja rajatisi juhul, kui need

jälgivad peatükis 2 toodud laiemaid põhimõtteid ning soovitud juhtotstarbele vastavaid

tingimusi (viidatud on ärimaa kasutamist reguleerivale peatükile 4.3 ja tootmismaa kasutamist

reguleerivale peatükile 4.4). Erinevalt mitmetest teistest juhtotstarvetest ei ole siin selge

sõnaga ette nähtud, et maale võib rajada tehnoehitisi.

Üldplaneeringu maakasutuskaardi järgi on kaebaja kinnisasi ja selle kõrval paiknev Sadulsepa

kinnisasi elamu maa-alad (tähistatud kollase värviga), neid ümbritsevad põllumajanduse ja

metsamaa maa-alad (tähistatud vastavalt valge ja rohelise värviga). Kaebaja kinnisasja ja xxx

kinnisasja piirkonnas ei ole tähistatud olemasolevat või planeeritavat tootmismaa või

tehnoehitiste maa-ala. Samuti ei ole tähistatud väärtuslikku põllumajandusmaad (kaardil on

märgitud, et tähistatud on 1 ha ja suuremad massiivid).

11. Kohus mõistab üldplaneeringus toodut nii, et päikeseelektrijaama rajamine

põllumajandusmaa juhtotstarbega alale ei ole iseenesest välistatud. Üldplaneeringus on

päikeseparkide paiknemise küsimus tahtlikult jäetud lahtiseks, samuti on avatuks jäetud

võimalus, et põllumajandusmaa võetakse kasutusele tootmismaana.

Küll aga tähendab üldplaneeringus sedavõrd avatud võimaluste sisaldumine, et kaebaja (ja

teiste lähiümbruse kinnisasjade omanike) kaasamine projekteerimistingimuste ja ehitusloa

menetlusse oli tavapärasest olulisem. Ehitusõiguse andmise haldusmenetlus sisaldab

praegusel juhul endas ka ehitise asukoha valikut (vt Riigikohtu 11.10.2019.a otsus asjas 3-15-

2232 p 11). Üldplaneeringut ei saa mõista nii, et kui tegemist ei ole väärtusliku

põllumajandusmaa või väärtusliku maastiku / vaatekoridoriga, siis peab iga

põllumajandusmaaga piirneva kinnisasja omanik arvestama, et tema naabrusesse võidakse

rajada päikeseelektrijaam ja isegi tema seisukohta selle rajamise otsustamisel ära ei kuulata.

Kaebaja kinnisasi paiknes põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega piirkonnas ning

üldplaneering ei näinud ette, et just kaebaja naaberkinnisasjale rajatakse päikeseelektrijaam.

Tegemist on olulise muudatusega - põllumajandusmaa võetakse kasutusele tehnoehitise

maana. Kaebajal ei ole üheski menetluses olnud võimalust kaasa rääkida küsimuses, kas tema

naaberkinnisasjal võiks paikneda üldisemalt tehnoehitis või konkreetsete omadustega

päikeseelektrijaam. Tegemist on olulisema mõjuga kui vaid miljöö ja vaate muutumine.

Projekteerimistingimuste andmisel oleks nende vastavust üldplaneeringule (EhS § 32 p 2)

tulnud hinnata ka kaebaja huvide ja õiguste aspektist. Ehitusloa andmisel oleks tulnud

hinnata, kas kaebaja välja toodud mõjud on EhS § 44 p 4 tähenduses püsivad negatiivsed

mõjud, kas need on üleliia koormavad ja kas neid on võimalik piisavalt vähendada või

leevendada.

12. Kohus ei nõustu projekteerimistingimuste andmisel esitatud vastustaja põhjendusega, et

päikeseelektrijaama ehitamine maatulundusmaale on lubatud, kuna ehitise alusel pinnal säilib

põllumajandusmaa potentsiaal ja pärast paneelide demonteerimist saab maad taas

põllumajandusmaana kasutada. Sel juhul kaotaks maale juht- ja sihtotstarbe omistamine

igasuguse tähenduse, kuna ükski ehitis ei ole igavene ja pärast selle lammutamist saab maad

kasutada muul otstarbel. Ehitusõigust ei ole antud ajutise ehitise rajamiseks EhS § 3 lg 4

tähenduses ehk lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitisele, mis

lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.

13. Kohtu hinnangul ei saa üldsõnaliselt ja tingimusteta väita, et kaebajal ei ole subjektiivset

õigust sellele, et olemasolev elukeskkond tema kinnisasja ümber jääb samaks. Kohus lisaks

märgib, et ka kolmandatel isikutel ei ole subjektiivset õigust sellele, et nad saavad

põllumajandusmaa juhtotstarbega ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjale rajada

(soovitud suurusega) päikeseelektrijaama. Tegemist on konkureerivate huvidega, mida

vastustajal tuleb haldusmenetluses kaaluda ja võimalusel ühildada.

Kaebajal on aga kahtluseta subjektiivne õigus sellele, et kui elukeskkond tema kinnisasja

ümber oluliselt muutub, siis saab ta vastavas haldusmenetluses osaleda ning tema õigusi ja

huve haldusaktis kohaselt kaalutakse. Neid subjektiivseid õigusi on praegusel juhul rikutud.

Kohtupraktikas on võimalikuks peetud ehitusloa tühistamist põhjendusel, et haldusmenetluses

ei kaalutud võimalusi vähendada rajatava ehitise mõju vaatele (Tallinna Ringkonnakohtu

22.02.2024.a otsus asjas 3-22-1311 p 15). Samuti on kohtupraktikas leitud, et päikesepargi

rajamisel tuleb arvesse võtta, kas see vähendab naaberkinnisasja omaniku võimalusi viibida

senises miljöös, kas see võib muuta vaadet ja mõjutada kinnisasja hinda. Ümbruskonna

muutumisel tuleb lähtuda kehtivatest ühiskondlikest kokkulepetest, mis reeglina sisustatakse

planeerimismenetluse käigus. Kaalumis- ja põhjendamiskohustus ei lange ära seetõttu, et

isikul puudub õigus miljöö muutumatuna püsimisele. Kuigi isik peab teatud ulatuses leppima

ümbruskonnas miljöö muutumisega, seab EhS § 44 p 4 kohustuse kontrollida, ega ei ole

tegemist püsiva negatiivse mõjuga, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada (Tallinna Halduskohtu 09.12.2024.a otsus asjas 3-24-1578).

Riigikohus selgitas 28.12.2021.a otsuses kohtuasjas 3-17-2023 (p 22), et seadused tagavad

naaberkinnisasja omanikule projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu

koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks: õiguse

olla menetlusse kaasatud, õiguse avaldada oma arvamust ning õiguse, et tema õigusi ja

põhjendatud huvisid kaalutakse. Seejuures on naaberkinnisasja omanikul nii

projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluse käigus õigus välja tuua miljööga

seotud õigusi ja huve. HMS § 4 lg 2 järgi on naabril õigus, et mõlema menetluse käigus tema

huve hinnatakse ning kui need on põhjendatud, siis kaalutakse. Miljöö kahjustamine võib

riivata naabri omandiõigust (vt nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 12 ja otsus nr 3-15-

2232/93, p 8.3), kuid välistada ei saa ka naabri miljööga seotud huvide põhjendatust.

14. Kohtul tekib otsuse punktis 10-13 toodut arvestades kahtlus, kas päikeseelektrijaama

rajamist sai lubada detailplaneeringut koostamata. Vastustaja on seda küsimust käsitlenud

aspektist, kas tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega. Kohus nõustub sellega, et olulise

avaliku huviga rajatisega tegemist ei ole. Kuid kohus kahtleb, kas täidetud on EhS § 32 p 2

tulenev nõue, et projekteerimistingimused saab anda üksnes üldplaneeringuga kooskõlas

oleva ehitamise puhul. Detailplaneeringu koostamise vajadusele viitab see, et maad ei

kasutata üldplaneeringus ette nähtud juhtotstarbel.

Kohtupraktikas ei ole välja kujunenud seisukohta, kuidas peaks toimuma

päikeseelektrijaamade paiknemise ja asukoha valik ning kas päikeseelektrijaama rajamisel

tootmise eesmärgil saavad selle aluseks olla projekteerimistingimused või tuleks koostada

detailplaneering.

Kliimaministeeriumi väljaandes „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia

käsiraamat“1 on öeldud, et päikesepargi rajamiseks detailplaneeringu alusel peab

üldplaneeringus olema alale üldjuhul määratud tootmismaa juhtotstarve. Kui tegemist pole

valdava maakasutuse juhtotstarbega, tuleb kontrollida, kas on seatud täiendavad tingimused

energiatootmiseks või kaasotstarveteks (lk 49). Projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kui

esineb vastuolu kehtiva üldplaneeringu või maakonnaplaneeringuga (lk 56).

Projekteerimistingimuste taotluses kavandatud tegevus peab vastama üldplaneeringus

määratud maakasutuse juhtotstarbele, seda ka juhul, kui päikesepark rajatakse ajutise

ehitisena (lk 58, 59). Kohus selgitab, et viidatud väljaanne ei ole käsitletav tõendina, vaid

tegemist on õiguskirjandusele ja kohtupraktikale sarnase allikaga.

15. Kolmandad isikud on välja toonud mitmeid asjaolusid, mis päikeseelektrijaama suurust ja

paiknemist mõjutavad: osal Venna kinnisasjast kasvab mets ja sinna ei saa päikesepaneele

paigaldada, päikesepaneele ei saa paigaldada selliselt, et neile tekiks kasvõi osaline varjutus,

varjutust põhjustab Päikese kinnisasjast lääne pool kasvav võsa, mida selle kinnisasja omanik

(kohtu arusaamisel on tegemist Väljarametsa kinnisasjaga) ei olnud nõus maha võtma,

varjutust põhjustab ka Päikese kinnisasja ida- ja lõunaküljes kasvav mets. Kolmas isik on

ehitusloas ette nähtud paneelide arvu ca 25% võrra vähendanud, kuid seda kinnisasja

kirdenurgas, mitte kaebaja kinnisasja vahetus läheduses.

Kui eeltoodu kõrvale panna kohtuasjas välja toodud kaebaja huvid, siis ei saa kuidagi öelda,

et tehtud otsused (näiteks päikeseelektrijaama suurus, paneelide paiknemine, haljastuse

rajamine paneelide varjamiseks Päikese kinnisasjale) oleksid kindlasti jäänud samaks.

Kaebaja ärakuulamine ja tema huvide kaalumine projekteerimistingimuste ja ehitusloa

menetluses sai tehtavaid otsuseid mõjutada. Praegu arvestavad haldusaktid täies ulatuses

kolmandate isikute huvi paigutada Päikese kinnisasjale maksimaalses võimalikus koguses

päikesepaneele, kuid mitte raiuda kasvavat metsa, ning kolmandad isikud on ise välja

selgitanud ja arvesse võtnud vähemalt ühe naaberkinnisasja omaniku huvid. Vastustaja roll on

haldusmenetluses piirdunud sellega, et vastustaja otsustas, et isikuid, kelle huve või õigusi

võib ehitis või ehitamine puudutada, ei ole.

Vastustaja võimalus esitada haldusakti põhjendused kohtumenetluses on piiratud - vastustaja

peab muutma usutavaks, et ta tugines samadele põhjendustele juba haldusakte andes. Kui

vastustaja oli haldusmenetlustes seisukohal, et ehitisel ei ole kaebaja õigustele ja huvidele

1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Kohalike%20omavalitsuste%20tuule-

%20ja%20p%C3%A4ikeseenergia%20k%C3%A4siraamat%20%282021%29.pdf

mingit mõju, siis ilmselgelt ei saanud ta samal ajal lähtuda muudest võimalikest

põhjendustest, näiteks põhjendustest, mille järgi kolmandate isikute huvid on kaebaja huvidest

kaalukamad.

16. Haldusmenetlus ei saa üle kanduda kohtumenetlusse ning kohtuasja lahendamisel ei tohi

asuda ulatuslikult muutma vaidlustatud haldusakti õiguslikku ja faktilist alust, s.t asuda

otsima põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks haldusaktis märgitust oluliselt erinevatel

põhjustel (Riigikohtu otsused 04.03.2020 asjas 3-18-1740 p 18.4, 06.12.2021 asjas 3-20-39 p

13.5). Selleks, et vaidlus ehitusõiguse andmise sisuliste põhjenduste üle oleks

kohtumenetluses lubatav, peab esmalt haldusmenetluses lahendama küsimuse, millised on

ehitusõigust taotleva isiku ja puudutatud isikute huvid ning kuidas neid vastastikku arvestades

ja kaaludes ehitusõiguse taotlus lahendada. Kui kolmandad isikud jäävad ehitamise soovi

juurde, siis tuleb vastustajal esmalt projekteerimistingimuste taotlus ja vajadusel hiljem ka

ehitusloa taotlus uuesti lahendada.

Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades täpsemalt kaebaja ja kolmandate isikute esitatud

põhjendusi ja tõendeid. Olukorras, kus vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud, tähendaks

see ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse, milleks halduskohtul volitusi ei ole.

Halduskohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust järelkontrollina. Ehitusvaldkonnas

tehtavad otsused, eriti olukorras, kus esineb vajadus naaberkinnisasjade omanike huvide

tasakaalustatud arvestamiseks, sisaldavad endas alati kaalutlusõiguse teostamist ning kohus ei

saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaebajal ja kolmandatel

isikutel on oma väited ja tõendid võimalik esitada haldusmenetluses. Vastustaja saab

haldusmenetluses muuhulgas välja selgitada kolmandate isikute lõpliku seisukoha selle osas,

kuhu ja millist haljastust saab päikesepaneelide läheduses rajada, ning kui vastustaja peab

seda ebausutavaks, siis anda kaebajale võimaluse tõendada, et päikeseelektrijaama rajamise

korral väheneb kaebaja kinnisasja väärtus.

17. Tallinna Halduskohus leidis sarnases päikeseelektrijaama rajamiseks antud ehitusloa üle

peetud vaidluses 09.12.2024.a otsuses asjas 3-24-1578, et ehitusluba on oma olemuselt

kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb tuvastada asjakohased huvid, õigused ja häiringud,

hinnata häiringute leevendamise võimalusi ning kokkuvõttes põhjendada, kas kaalukamad on

ehitada soovija (arendaja) või naabruskonna huvid. Piirinaabri õigused ehitusloa andmise

menetluses ei piirne üksnes sellega, et ta oleks kaasatud ja ära kuulatud, vaid peab toimuma

ka huvide reaalne kaalumine. Piirinaabri huvideks, mida tuleb kaaluda, võivad olla kinnisasja

turuväärtuse vähenemine, senise loodusmaastiku asemel tehismaastiku tekkimine, vaate

muutumine. Piirinaabri huvidega arvestamine ei tähenda tingimata ehitusloa väljastamata

jätmist, vaid piirinaabri argumendile õige kaalu andmist ja seejärel kaalumisotsuse tegemist.

Kui haldusaktis puuduvad põhjendused huvide kaalumise kohta, siis on tegemist sedavõrd

ulatusliku puudusega, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Kohus nõustub

nende seisukohtadega.

18. Menetlusosalised ei ole tõstatanud küsimust, kas projekteerimistingimuste tühistamise

nõue on lubatav pärast ehitusloa andmist. Kohtu hinnangul on nõue lubatav. Esiteks ei saa

öelda, et projekteerimistingimused kaotavad ehitusloa andmisel kehtivuse. Tegemist on

iseseisva haldusaktiga, mis määrab õiguslikult siduvalt kindlaks teatavad ehitamisega seotud

küsimused (HMS § 52 lg 1 p 2). Teiseks, isegi kui projekteerimistingimused on kehtivuse

kaotanud, esineb käesoleva kohtuasja asjaoludel vajadus nende „ületühistamiseks“

(Riigikohtu lahendi 3-3-1-44-14 p 10-11), kuna üksnes ehitusloa tühistamise korral jätkub

projekteerimistingimuste mõju kaebaja õigustele.

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ning tühistab projekteerimistingimused

ja ehitusloa.

Menetluskulud. Selgitused

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja

kohustus.

21. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi tema

menetluskuluks on esindaja kulu (kulu õigusabile ) 4867,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja

riigilõiv 40 eurot. Kaebajale on osutatud õigusabi 21,25 tunni ulatuses, see sisaldab osalemist

esialge õiguskaitse asjas toimunud määruskaebemenetluses.

Kaebajale on väljastatud õigusteenuse osutamise eest järgmised arved:

- 04.09.2023 arve nr 2331006 kogusummas 2 583,24 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt

on ajavahemikul 09.08-23.08.2023 tehtud töödeks materjalidega tutvumine, suhtlus

kliendiga, kaebuse koostamine ja selle kohtule esitamine kokku 11 tunni ulatuses;

- 31.12.2023 arve nr 2331046 kogusummas 998,08 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on

ajavahemikul 12.09-06.11.2023 tehtud töödeks kolmandate isikute väidetele seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine, suhtlus kliendiga määruskaebuse teemal ning

määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine kokku 4,25 tunni ulatuses;

- 08.07.2024 arve nr 2431092 kogusummas 835,64 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on

ajavahemikul 10.04-11.06.2024 tehtud töödeks ringkonnakohtu määrusega tutvumine,

tagasiside kliendile, tegevused seoses kompromissettepanekuga ning esialgse õiguskaitse

taotlusega (muutmise vajaduse analüüs, täitmise kontrollimise taotluse koostamine) kokku

3,5 tunni ulatuses;

- 28.01.2025 arve nr 2531011 kogusummas 596,89 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on

tehtud töödeks täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 2,5

tunni ulatuses.

Väljastatud arved sisaldavad büroo üldkulu, mille väljamõistmist kaebaja ei taotle.

Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

22. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud

HKMS § 109 lg 6 tähenduses.

Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, täiendava

seisukoha kolmandate isikute seisukohtadele koos taotlusega jätkata esialgse õiguskaitse

kohaldamist kuni kohtumenetluse lõpuni, vastuse määruskaebusele, taotluse esialgse

õiguskaitse määruse täitmise kontrollimiseks, täiendava seisukoha pärast kaebuse

läbivaatamiseks kirjaliku menetluse määramist koos menetluskulude nimekirjaga, vastuväite

kolmandate isikute täiendavale seisukohale ning vastuväite kolmandate isikute

menetluskulude nimekirjale. Kaebaja seisukohad erinevates menetlusdokumentides on

paljuski korduvad, eelkõige kaebuse tähtaegsuse, kaebaja kaasamata jätmise ja

ärakuulamisõiguse tagamata jätmise ning kaebajale tekkivate kahjulike mõjutuste osas.

Riigikohus on selgitanud, et vajalikkuse ja põhjendatuse puhul tuleb arvestada nii

õigusküsimuste keerukust kui faktiliste asjaolude mahukust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-

80-16, p 35). Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse puhul tegemist õiguslikult keeruka

vaidlusega. Küsimus on projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise õiguspärasuses,

eelkõige kaebaja kaasamise ja tema huvide kaalumise alusel, mille osas on välja kujunenud

ulatuslik kohtupraktika.

Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kaebaja kulud õigusabile 17 tunni ehk 3230

euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 710,60 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt

kaebaja kasuks välja esindaja kulu 3940,60 eurot + riigilõivu 40 eurot, kokku 3980,60 eurot.

23. Kolmandate isikute menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel nende endi kanda,

kuna kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel.

24. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks