2-25-2977/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-25-2977

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-2977

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

4790,52 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hagejad: A (isikukood XXX)

B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX, elukoht

xxx, e-post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A ja B hagi Y vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Ylt A kasuks alates 21.02.2025 kuni A täisealiseks saamiseni s.o.

xx.xx.xxxx, igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista Ylt B kasuks alates 21.02.2025 kuni B täisealiseks saamiseni s.o.

xx.xx.xxxx, igakuine elatis 244,56 eurot (baassumma 272,76 eurot lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) - ja 15% PKS § 101 lg 7 alusel, mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Välja mõistetud elatis tuleb maksta iga kuu 10-ks kuupäevaks hagejate seadusliku

esindaja X pangakontole nr. XXXXXXXXX AS Swedbank, selgitusega „Elatis A ja

B“.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1(4)

2-25-2977

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30

päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale

kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale

või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi kontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad välja

mõista elatise A ja B kasuks seadusega sätestatud miinimummääras.

Viru Maakohtu 25.02.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg 14

päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult KÄPO vahendusel

25.02.2025.

09.03.2025 ja 10.03.2025 esitas kostja e-kirjalised päringu/teate (vene keeles), milles ta märkis, et

maksab elatist kokkuleppe alusel ja maksab korrapäraselt; ainult 1 kuu oli, kui ta hilines raha

maksmisega, kuid on alati maksnud elatist ringide, lasteaia, jne eest.

10.03.2025 kirjaga teatati kostjale, et: „Teil tuleb esitada nõuetele vastav taotlus hagile. Elatist

makstakse PKS järgi igakuiste perioodiliste maksetena rahas, käesoleval ajal 287,00 eurot ning

2(4)

2-25-2977

teatud arvete maksmine ja lapsele esemete ostmine ei ole elatise maksmine. Vanemate vahelised

kokkulepped ei välista elatise nõude esitamist lapse poolt.”

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult KÄPO vahendusel 25.02.2025. Kostja hagile kirjaliku

vastuse esitamise tähtaeg oli 11.03.2025. Kostja kohtule korrektset vastust koos kohtu poolt

nõutud dokumentidega ei esitanud, seega loeb kohus, et kostja ei ole kohtule sisulist vastust

esitanud. 09.03.2025 ja 10.03.2025 kirjade puhul on tegemist päringuga/teatega, mitte vastusega

hagile. Kohus on kostjale selgitanud mida ta peaks tegema.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 1. jaanuarist 2022

väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o

kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis

Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ ),

alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 moodustab elatise baassumma 272,76 eurot ning elatise summa

287,72 eurot lapse kohta kuus. Elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi

on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1,

100 lg 1 ja 4 ja 101.

PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat.

Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja elatise A kasuks alates 21.02.2025 kuni A

täisealiseks saamiseni s.o. xx.xx.xxxx, igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot,

lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus mõistab kostjalt välja elatise B kasuks alates 21.02.2025 kuni B täisealiseks saamiseni s.o.

xx.xx.xxxx, igakuine elatis 244,56 eurot (baassumma 272,76 eurot lisandub 3% Eesti Vabariigi

3(4)

2-25-2977

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) - ja

15% PKS § 101 lg 7 alusel, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Välja mõistetud elatis tuleb maksta iga kuu 10-ks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja X

pangakontole nr. XXXXXXXXX AS Swedbank, selgitusega „Elatis A ja B“.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja

juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4790,52 eurot (9x287,72 + 9x244,56).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)