3-24-1969/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1969

Haldusasi

OÜ Center Services kaebus Transpordiameti 27. juuni 2024.

a otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Center Services, esindaja vandeadvokaat Vahur

Kivistik

Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Transpordiameti taotlus tagastada kaebaja esitatud tõendid

paigaldatud välikaamerate kohta (kaebaja 4. märtsi 2025. a avalduse lisad 4.1–4.3.)

2. Rahuldada OÜ Center Services kaebus. Tühistada Transpordiameti 27. juuni 2024.

a otsus nr 11.2-7/24/18145-1.

3. Mõista Transpordiametilt OÜ Center Services kasuks välja menetluskulud 4040

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14. aprillil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks

asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet ja OÜ Center Services sõlmisid 1. juulil 2022 halduslepingu nr 3.2-

5/22/1534-1 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemiseks. Lepingu p-i 9.1 järgi

kehtib see kuni 30. juunini 2028.

2. 3. aprillil 2024 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuaril 2024. a otsus asjas nr x-

xx-xxxx, millega kaebaja ülevaatajad X. X ja Y. Y mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises

tehnoülevaatuse tegemisel (karistusseadustiku § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1).

3-24-1969

3. 3. juuni 2024. a teatisega nr 4-2/24/401-1 peatas Transpordiamet X. Xe väljastatud

atesteerimistunnistuse. Samal päeval sulges amet X. Xi ja Y. Y ligipääsu liiklusregistri

infosüsteemile.

4. 27. juuni 2024. a otsusega nr 11.2-7/24/18145-1 ütles vastustaja kaebajaga sõlmitud

halduslepingu üles alates 1. augustist 2024.

4.1.

Center Services OÜ pidi juba kohtumenetluse ajal teadma, et kahele tema ülevaatajale

on esitatud kahtlustus. Süütegu pandi toime tööülesannete täitmisel tehnoülevaatuspunkti

territooriumil. Ülevaatajatega töösuhet jätkates võttis kaebaja teadliku riski, et süüdimõistmise

korral võib Transpordiamet lepingu erakorralist üles öelda. Kaebaja jätkas töösuhet X. Xiga

pärast seda, kui amet peatas tema atesteerimistunnistuse. Kaebaja ei reageerinud ka

ülevaatajate kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisele 3. aprillil 2024. Seega lubas

ta ülevaatajana tegutseda inimestel, kes ei vastanud enam liiklusseaduse (LS) § 741 nõuetele.

Transpordiamet ei saa leppida kaebaja tegevusetusega korruptsiooniohu kõrvaldamisel.

Kaebaja kahjustab sellega kogu ülevaatuse sektori mainet. Kaebaja pole suutnud tagada

tehnoülevaatuse korraldamist vastavalt õigusaktidele. Seetõttu pole ta enam usaldusväärne.

4.2.

Poolte vahel sõlmitud halduslepingu p-i 9.4.6 järgi loetakse lepingu oluliseks

rikkumiseks seda, kui ülevaataja kohta on jõustunud haldusülesande täitmise ajal kohtuotsus,

millega teda on karistatud ülevaatuse tegemise nõuete rikkumise eest lepingupoolega

töösuhtes olemise ajal, ning lepingupool ei ole Transpordiameti hinnangul võtnud kasutusele

piisavaid meetmeid riski kõrvaldamiseks. Lepingu p 7.2 järgi vastutab kaebaja rikkumise eest,

mille ülevaataja paneb toime ülevaatuse tegemise ajal.

4.3.

Kaebaja ei ole täitnud lepingu p-i 4.1 piisava hoolega. Vastustaja on tuvastanud

kaheksal korral lepingu selle punkti rikkumise. Vastustaja on juhtinud sellele kaebaja tähele-

panu ja hoiatanud teda lepingu erakorralise ülesütlemise eest juhul, kui ta haldusülesannet

korrektselt ei täida. Kahel korral on vastustaja määranud kaebajale leppetrahvi ja ühel korral

peatanud tema ülevaataja õigused. Need meetmed pole uusi rikkumisi ära hoidnud.

4.4.

Kaebajal on olnud piisavalt võimalusi oma tööd parandada. Seega on õigustatud leping

erakorraliselt üles öelda. Kaebaja täidab haldusülesannet, mille eesmärk on tagada sõidukite

liiklusele ohutu ja loodust hoidev tehnoseisund, samuti sõiduki registreerimistunnistuse

andmete õigsus ja liiklusregistri andmete täpsustamine. Kaebaja esindab seejuures riiki ja

Transpordiametit. Amet ei või aktsepteerida lepingupartnerina äriühingut, kes ei suuda tagada

haldusülesannete kvaliteetset täitmist.

4.5.

LS § 192 lg 1 p 3 järgi ei tohi tehnoülevaatust tegev äriühing rikkuda oluliselt temaga

ülevaatuse tegemiseks sõlmitud halduslepingut. Lepingu järgi loetakse oluliseks rikkumiseks

korduv puudus ülevaatuse läbiviimisel või kvaliteedis (p 9.4.3). Kaebaja rikkumised on

kordunud. Rikkumised on olnud eri kaaluga. Seetõttu on amet rakendanud erinevaid

meetmeid. Amet on kaebajat korduvalt teavitanud vajadusest teha ülevaatust senisest

hoolsamalt ning vastavalt halduslepingule ja õigusaktidele.

4.6.

Amet ei saa aktsepteerida seda, et kaebaja jätkab töösuhet süüdimõistetud üle-

vaatajatega. Amet arvestab süüdimõistva kohtuotsuse asjaolusid ja seda, et kaebaja ei

teavitanud ametit nendest asjaoludest. Ka arvestab amet kaebaja varasemaid rikkumisi

kogumis.

5. OÜ Center Services esitas 4. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

Transpordiameti 27. juuni 2024. a otsuse tühistada.

5.1.

Kaebaja sai süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest teada ameti teatisest 3. juunil

2024. Samal päeval algas X. X ja Y. Y puhkus. Sellest ajast alates ei ole nad kaebaja juures

tehnoülevaatusi teinud. Kohus ei määranud neile LS § 74 lg-s 11 nimetatud lisakaristusi. Küll

2(14)

3-24-1969

aga ei tohi nad tehnoülevaatajatena töötada LS § 74 lg 11 viimase lause kohaselt. Kui töötajad

naasevad puhkuselt, otsustab kaebaja, kas lõpetada nendega töösuhe või pakkuda teist tööd,

näiteks abitöölisena. Seega on väär vastustaja väide, et kaebaja lubas teadlikult ülevaatusi teha

süüdimõistetud töötajatel.

5.2.

Amet ei kuulanud kaebajat enne otsuse tegemist ära (vt haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg 1). Vastustaja ei selgitanud välja, kas kaebaja on talle etteheidetava LS § 192

lg 1 p-de 1 ja 3 rikkumise üldse toime pannud. Transpordiametil ei olnud alust anda

haldusakti ilma kaebajat ära kuulamata (vt HMS § 40 lg 3). Halduslepingu lõpetamine on

kaalutlusotsus. Kaebajat ära kuulamata ei saanud vastustaja teostada kaalutlusõigust vigadeta.

Vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne (vt HMS § 54 ja § 56 lg-d 2

ja 3).

5.3.

Põhiseaduse (PS) § 22 sätestab süütuse presumptsiooni. Kaebaja teadis, et tema

töötajate üle toimub kriminaalmenetlus, kuid PS järgi ei tohi üksnes sel põhjusel töölepingut

lõpetada. Kaebaja rikkumine esineks üksnes juhul, kui ta poleks võtnud tarvitusele piisavaid

meetmeid (vt halduslepingu p 9.4.6). Vastustaja pole selgitanud, milliste meetmete võtmata

jätmist ta kaebajale ette heidab. Kui kaebajal oleks olnud pistmist oma töötajate toimepandud

kuritegudega, oleks ka tema olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kaebajale ei esitatud ei

kahtlustust ega süüdistust.

5.4.

Lepingu ülesütlemine pole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-ga 3.

Vastustaja ei võinud tugineda kaebajale varem tehtud järelepärimistele ja leppetrahvidele.

Need haldusjärelevalve menetlused on lõppenud. Mõistlik aeg neile rikkumistele, eriti 2023.

a-l toime pandud rikkumistele tugineda on möödunud. 26. aprilli ja 7. mai 2024. a vastustes

andis amet teada, et piirdub rikkumisele tähelepanu juhtimisega. Kaebaja jaoks on üllatuslik,

et amet tugineb nüüd samadele rikkumistele lepingut lõpetades. See pole kooskõlas hea

halduse tavaga.

5.5.

Kaebaja ei ole halduslepingut oluliselt rikkunud. Olulist rikkumist LS § 192 lg 1 p 3

tähenduses tuleb sisustada VÕS § 116 lg 2, mitte halduslepingu p 9.4 põhjal. Vastustaja ei

määranud kaebajale rikkumise lõpetamiseks mõistlikku tähtaega (vt VÕS § 196 lg 2 esimene

lause). Kuna VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 nimetatud asjaolusid ei esine, ei võinud vastustaja

lepingut üles öelda ilma lisatähtaega määramata. Ka halduslepingust ei nähtu, et vastustaja

võiks olulise rikkumise korral lepingu üles öelda tähtaega määramata. See, et vastustaja viitas

18. detsembri 2023. a leppetrahvi nõudes võimalusele leping erakordselt üles öelda, ei ole

käsitatav tähtaja andmisena VÕS § 196 lg 2 järgi.

5.6.

Süüdimõistetud töötajad ei tee tehnoülevaatust alates ajast, mil kaebaja sai teada, et

süüdimõistev otsus on jõustunud. Kaebaja ei mõista, miks amet talle varem kohtuotsuse

jõustumisest teada ei andnud. Vastustaja ütles lepingu üles pärast seda, kui rikkumine oli

lõppenud. Vaidlustatud otsus on kõike eeltoodut arvestades ebaproportsionaalne. Vastustaja

pole põhjendanud, miks ta ei pea kaebajat usaldusväärseks. Kaebaja on olnud koostöövalmis

ja vastutulelik. Kaebaja usaldusväärsust ei mõjuta see, et tema töötajad panid toime kuriteo.

5.7.

Kaebaja juhatuse liige kinnitab, et teavitas Maanteeametit kriminaalmenetlusest 2016.

a kevadel telefoni teel. Amet ei pidanud vajalikuks kirjalikku teavitust selle kohta. 2017. a-l

sõlmis Maanteeamet kaebajaga halduslepingu. Mingeid pretensioone ametil toona polnud.

Kriminaalmenetlus ei olnud saladus. Ka Transpordiamet pidi olema sellest teadlik, kui sõlmis

kaebajaga halduslepingu 1. juulil 2022. Kaebaja jaoks on üllatuslik vastustaja väide, et ta

kriminaalmenetlusest ei teadnud.

6. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

3(14)

3-24-1969

6.1.

Haldusülesande võib lepinguga üle anda juhul, kui see ei kahjusta avalikke huve ega

nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse (halduskoostöö seaduse (HKTS)

§ 5 lg 1 p-d 2 ja 3). HKTS § 12 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi kinnitab isiku usaldusväärsust see, kui tal

on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning ta ei ole rikkunud temaga sõlmitud haldus-

lepinguid. HKTS § 11 lg 1 p 3 järgi võib halduslepingu ühepoolselt lõpetada lepingus

sätestatud alusel. Kaebaja pidi halduslepingut sõlmides endale asjakohased õigusnormid

selgeks tegema. Avalikult kättesaadava seaduse nõuetele viitamine pole uus asjaolu, mille

vastustaja oleks esile toonud alles kohtumenetluses.

6.2.

Olulise rikkumise mõistet tuleb sisustada lepingu alusel. Lepingu järgi on olulisteks

rikkumisteks korduv puudus ülevaatuse läbiviimisel (p 9.4.3) ja ülevaataja suhtes jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus (p 9.4.6).

6.3.

OÜ Center Services ei andud ametile teada, et tema ülevaatajate vastu on algatatud

kriminaalasi, kuigi see on tema lepinguline kohustus (vt lepingu p 4.17). Viidates süütuse

presumptsioonile möönab kaebaja, et teadis ülevaatajate kriminaalasjast. Kaebaja saanuks ka

töölepingus näha ette töötaja kohustuse informeerida teda töösuhtega seotud olulistest asja-

oludest. Vastustaja ei saa kaebajale ette öelda iga sammu, mida ta tegema peaks. Ettevõtja

peab ise valima endale sobivad meetmed, kuidas õigusakte järgida, tagada lepinguga võetud

kohustuste täitmine ja reguleerida töökorraldust.

6.4.

Ülevaatajad panid rikkumised toime kaebaja tehnoülevaatuspunkti territooriumil. Pole

usutav, et kaebaja poleks teadnud, et politsei tegi seal menetlustoiminguid. Ka pole usutav, et

politsei poleks kaebajat sellest informeerinud ja temalt sellega seoses selgitusi küsinud. Pole

usutav, et kaebaja poleks kriminaalmenetluse tulemusest huvitatud olnud ega selle käiku

jälginud.

6.5.

Kaebaja ei saa oma tegevusetust vabandada väitega, et sai kohtuotsuse jõustumisest

teada alles 3. juunil 2024. Kaebaja väitel algas ülevaatajatel sellest päevast puhkus. Tegelikult

peatas Transpordiamet sellel päeval ülevaatajate atesteerimistunnistused ja ligipääsu liiklus-

registrile. Pole usutav, et kaebaja otsustas ülevaatajate tegevust piirata täpselt samal päeval.

6.6.

Kaebaja väide, et ta teavitas vastustaja eelkäijat Maanteeametit kriminaalmenetlusest

telefonitsi, pole kontrollitav. On ebatõenäoline, et niivõrd oluline info edastati telefoni teel,

mitte taasesitamist võimaldavas vormis. Tõendamiskoormis lasub kaebajal. Amet kontrollis

enne otsuse tegemist oma infosüsteeme ja kogus infot töötajatelt, kes on ametis pikalt

töötanud. Kaebaja väidetud telefonikõne kohta pole mingeid andmeid. Kaebaja ei saa

tugineda aastate tagusele väidetavale telefonikõnele Transpordiametiga, kui

informeerimiskohustus lasub temal ning ta ei ole olnud veendunud, et on teavitamiskohustust

lepingu kohaselt täitnud.

6.7.

Lepingu p 7.2 järgi vastustab kaebaja ülevaatuse tegemisel toime pandud rikkumiste

eest. Oluliste rikkumiste loetelu lepingus ei ole ammendav. Sõltuvalt asjaoludest võib

oluliseks rikkumiseks, mis õigustab lepingu erakorralist ülesütlemist, lugeda ka muu

lepingupartneri usaldusväärsust kahtluse alla paneva asjaolu.

6.8.

See, et haldusülesannet täitva isiku töötajatele esitatakse kriminaalmenetluses

kahtlustus või süüdistus, tähendab, et ta ei ole enam usaldusväärne HKTS § 12 lg 2

tähenduses. Kaebaja tegevusest sõltub see, kas liiklusesse jõuavad ohutud sõidukid. Kaebaja

ei nõua oma töötajatelt seaduse nõuete järgimist ega täitnud lepingujärgset kohustust ametit

informeerida. Kaebaja pole teinud piisavalt, et tagada ettevõtte tegevuse vastavus õigusaktide

nõuetele. Kaebaja on olnud teadlik kõigist endaga seotud menetlustest. Sellest hoolimata pole

ta ettevõttesiseseid kontrollimeetmeid parandanud. Amet on andnud kaebajale selleks

piisavalt aega.

4(14)

3-24-1969

6.9.

Kaebaja on oma usaldusväärsust teadlikult ohustanud, kui jätkas töösuhteid õigusakte

rikkunud töötajatega. Kaebaja usaldust X. Xi vastu ei kõigutanud tema atesteerimistunnistuse

peatamine 7. septembril 2023. Juhtkond on suhtunud rikkumistesse leebelt ja andestavalt. See

annab töötajatele signaali, et rikkumised on lubatud. Seda ilmestavad ka ettevõttes korduvalt

toime pandud rikkumised. Lisaks kaalub kaebaja ülevaatajatega töösuhte jätkamist ka pärast

nende süüdimõistmist. Seega pole nad endiselt oma usaldusväärsust kaebaja silmis kaotanud.

Tehnoülevaatuse sektor on kõrge korruptsiooniriski ja -tasemega. Korruptsiooni vastu

võitlemine ei peaks olema üksnes vastustaja mure.

6.10.

See, et osa menetlustest on lõppenud tähelepanu juhtimisega (hoiatusega), ei tähenda,

et rikkumist poleks toimunud ja seda ei saaks kogumis arvesse võtta. Kaebaja rikkus nõudeid

seejuures korduvalt väikese ajavahemiku jooksul. See kinnitab kaebaja suutmatust tagada

õiguskuulekas töökorraldus. Kõik rikkumised viitavad samale juhtimisprobleemile.

6.11.

Amet ei nõustu sellega, et kaebaja rikkumised, kus sõidukite kontrollkaartidele ei

kantud õigeid andmeid, on väheolulised. Sõidukil tuvastatud vea varjamise korral jäetakse

viga parandamata. See võib mõjutada sõiduki tööd. Tagajärjeks võib olla liiklusõnnetus. Amet

on kaebaja vastu isegi kaua leebe olnud ja andnud korduvalt võimalusi töökorralduses

esinevaid puudujääke parandada.

6.12.

Enne lepingu ülesütlemist polnud vaja kaebajat ära kuulata. Kõigi otsuses viidatud

rikkumiste raames oli kaebaja juba ära kuulatud. Ka on amet varasemates menetlustes

juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu võimalusele, et rikkumiste tagajärjel öeldakse leping

üles. Lepingu ülesütlemisel lähtus amet eelnevates menetlustes kogutud faktidest ja jõustunud

kohtuotsusest. Ärakuulamine poleks neid asjaolusid muutnud. Seega polnud see vajalik.

6.13.

Mõistlik ega põhjendatud poleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada ja pärast

kaebaja ärakuulamist samasisuline otsus teha (HMS § 58). Kaebaja pole esile toonud ühtegi

uut asjaolu, millest järeldada, et kaalutlusõigust oleks pidanud teostama teisiti. Kaebaja

tehnoülevaatajad on altkäemaksu võtmises kriminaalkorras süüdi mõistetud. Kaebaja töös

esinevad korduvad rikkumised. Kaebaja ei teavitanud ametit oma töötajatele kahtlustuse ja

süüdistuse esitamisest ja nende süüdi tunnistamisest. Tegu on selgelt olulise

lepingurikkumisega. Seda ei oleks saanud ärakuulamiseks antava ajaga olematuks muuta.

Kaebaja rikkumised ohustavad inimeste elu, tervist ja vara. Ohu realiseerumise korral

kaasnevaid tagajärgi pole võimalik enam kuidagi heastada.

6.14.

Kaebaja rikkumisi lisandub pidevalt. Ta ei suuda või ei soovi oma tööd õiguspäraselt

korraldada. Kaebaja pole usaldusväärne ega suuda talle antud haldusülesannet täita.

6.15.

Halduslepingu p 9.3 järgi võib halduslepingu erakorraliselt lõpetada päevapealt.

Vastustaja andis kaebajale 34 päeva oma tegevuse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja

rikkus VÕS § 196 lg 2 esimeses lauses sätestatud nõuet anda rikkumise lõpetamiseks tähtaeg.

Tähtaja määramine pole aga vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel (VÕS § 196

lg 2 teine lause).

7. Vastustaja täiendas vastust 4. märtsil 2025 esitatud seisukohas.

7.1.

Vastustaja võis jätta kaebaja ära kuulamata tulenevalt HMS § 40 lg 3 p-st 1. Avalikes

huvides oli vaja tegutseda viivitamatult. Kaebaja käitumine ning tema suhtumine eelnevalt

toime pandud rikkumistesse viisid selleni, et vastustajal kadus järjekordsest rikkumisest teada

saades lõplikult usaldus kaebaja vastu (HKTS § 12 lg 2 p-d 1 ja 5). Oli ilmne, et kaebaja ei

taha kasutada halduslepingu täitmiseks nõutavate teadmiste, oskuste ja isikuomadustega (sh

kriminaalkaristuseta) töötajaid. Kaebaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine ei oleks tema

usaldusväärsust taastanud. Avalike huvidega on vastuolus usaldada avaliku ülesande täitmisel

isikut, kes ei ole võimeline ega soovigi halduslepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt

5(14)

3-24-1969

täita. Samade põhjenduste alusel võis vastustaja halduslepingu üles öelda ka HMS § 102 lg 2

põhjal.

7.2.

Ärakuulamata jätmiseks esines ka HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud alus: kaebaja kohta

kogutud andmetest ei kaldutud kõrvale ja lisaandmeid polnud tarvis. Kaebusest nähtub, et

kaebaja teadis tema ülevaatajate suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest, kuid sellele

vaatamata vastustajat sellest ei teavitanud ega kavatsenudki seda teha, vähemalt mitte enne

kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist. Seejuures oli kaebaja lepinguga võtnud endale

teavitamiskohustuse (p 4.17). Kaebaja rikkus seda kohustust teadlikult.

7.3.

Arvestades HMS § 102 lg-t 1 on ärakuulamiskohustus halduslepingute puhul sarnane

VÕS § 196 lg-s 2 täiendava tähtaja andmise kohta sätestatuga. Täitjat pole vaja ära kuulata ja

lepingu lõpetamisega viivitada juhul, kui haldusorganil on usaldus täitja vastu lõplikult

kadunud ja on ilmne, et täitja ei soovi lepingut kohaselt täita või pole selleks võimeline.

7.4.

Praegusel juhul esinesid kõik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 nimetatud asjaolud. Seega

esines lepingu ülesütlemiseks ilma kaebajat ära kuulamata ka HMS § 40 lg 3 p-s 7 sätestatud

alus: muu seaduses sätestatud juhtum.

7.5.

Kaebaja ei võtnud kasutusele piisavalt meetmeid kõrvaldamaks riski, et tema üle-

vaatajad võtavad altkäemaksu. Vastasel juhul poleks rikkumisi toime pandud ja ülevaatajaid

süüdi mõistetud. Kaebaja oleks pidanud vähemalt vastustajat toimunust teavitama ning

tegema vastustajaga koostööd, et tõhustada kontrolli töötajate üle. Sellises olukorras ei pea

vastustaja hindama, kas kaebaja võttis meetmeid altkäemaksu riski kõrvaldamiseks.

Vastustaja hindas neid asjaolusid vaidlustatud otsust tehes. Kaebaja oli juba varem olulisi ja

korduvaid rikkumisi toime pannud. Kaebaja hoiatamine ei andnud tulemusi.

7.6.

Vaadata tuleb halduslepingu p-i 9.4 tervikuna. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja

lepingu p-i 9.4.6 täitnud, kuna süüdistuse saanud ülevaatajad töötasid ettevõttes edasi, sh

pärast süüdimõistvat otsust. Kaebaja pigem õigustas nende käitumist. Kaebaja ei võtnud

kasutusele meetmeid ülevaatajate töölt eemaldamiseks enne, kui vastustaja nende õigused

peatas.

7.7.

Vastustaja rõhutab, et süüdimõistev kohtuotsus on ainult üks asjaolu kogumist, mis oli

halduslepingu erakorralise üles ütlemise põhjuseks. Vastustaja arvestas halduslepingu

ülesütlemisel kaebaja käitumist ja lepingu kehtivuse ajal toime pandud rikkumisi kogumis.

7.8.

Halduslepingu erakorralise lõpetamise otsus on tehtud kaalutletult, mitte

kergekäeliselt. Seda kinnitavad korduvad menetlused ja nendes tehtud otsused. Vastustaja

püüdis kaebajat jätkuvalt usaldada, andes talle mõistlikult aega oma tegevust korrigeerida.

Kaebaja pidi teadma, et järgneva rikkumise korral võib teda oodata lepingu erakorraline

ülesütlemine.

7.9.

Vastustaja on hinnanud ka seda, milline mõju on lepingu lõpetamisel avaliku ülesande

täitmisele. Kuna Eesti on väga hästi tehnoülevaatuspunktidega kaetud, on mõju avalikkusele

väike. Lähikonnas on veel mitu ülevaatuspunkti. Lepingu ülesütlemine riivas kaebaja õigusi,

kuid selle kaalus üles oluline avalik huvi. Kaebajaga lepingu jätkamine kahjustaks nii

avalikke kui ka teiste tehnoülevaatajate huve. Viimased on teinud kulutusi lepinguga võetud

kohustuste ja kehtestatud nõuete järgimiseks ning rikkumiste ennetamiseks ja vältimiseks.

7.10.

Isegi kui vastustaja oleks halduslepingu ülesütlemisel käitunud mingis osas

formaalselt õigusvastaselt, ei muuda see lepingu ülesütlemist materiaalselt õigusvastaseks

(HMS § 58, Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366 ning

14. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-13-481, p-d 22 ja 28).

8. Kaebaja esitas 4. ja 11. märtsil 2025 seisukohad, milles lisas järgmist.

6(14)

3-24-1969

8.1.

Vaidlustatud otsuse kohaselt oli lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks see, et

kaebaja jätkas töösuhet kuriteos kahtlustatavate ülevaatajatega ega vabastanud neid töölt ka

pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebaja on selgitanud, et sai alles vastustajalt teada

kohtuotsuse jõustumisest. Sellest hetkest pole süüdimõistetud töötajad ühtegi ülevaatust

teinud. Seda nii põhjusel, et kaebaja juhatus keelas neil kohe ülevaatuste tegemise kui ka

põhjusel, et vastustaja tegi tehnoülevaatuse elektroonilisse süsteemi keelava märke. Kaebaja

töötajate süüdimõistmisest pole põhjust järeldada, et kaebaja pole usaldusväärne. Kaebaja

pole kuritegude toimepanemisega kuidagi seotud. Pelgalt kriminaalmenetluse toimumine ei

saa olla inimese töölt vabastamise aluseks. Kaebajale ei või ette heita seadusepärast käitumist

ja töösuhte ebaseaduslikult lõpetamata jätmist.

8.2.

Vastustaja pidi VÕS § 196 lg 2 ja § 114 lg 1 järgi määrama kaebajale enne lepingu

ülesütlemist mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna vastustaja tugines lepingu p-i

9.4.6 rikkumisele, pidi ta esile tooma, millised kaebaja võetud meetmed on ebapiisavad, ja

andma talle tähtaja piisavate meetmete rakendamiseks. Kui vastustaja ei tea, milliseid

meetmeid kaebaja on rakendanud, oleks ta saanud seda kaebajalt uurida. Kaebaja ei tea senini,

milliste meetmete võtmata jätmist vastustaja talle ette heidab. Kaebaja on teinud vastustajaga

koostööd ja kirjeldanud meetmeid, mida on võtnud talle etteheidetud puudujääkide

kõrvaldamiseks.

8.3.

Kaebaja pole toime pannud rikkumisi, mille puhul võiks jätta rikkumise

kõrvaldamiseks VÕS § 116 lg 2 p-de 2–4 alusel tähtaja andmata. Vastupidise äranäitamine on

vastustaja kohustus. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses seda teinud. Tähtaja andmise

kohustuse puhul tuleb arvestada ka VÕS § 116 lg-ga 4. Kaebaja on teinud kulutusi

lisameetmetele. Lepingu erakorralise ülesütlemise korral on need kulutused käsitletavad

kahjuna. Kui vastustaja oleks kaebajale lisatähtaja andnud ja ta ära kuulanud, oleks kaebajal

olnud võimalik selgitada, milliseid meetmeid ta on rakendanud.

8.4.

Vastustaja ei või tugineda varasematele järelepärimistele ja leppetrahvidele. Mõistlik

aeg selleks on möödas (VÕS § 196 lg 3). Vastustaja on tuginenud pea kaheaastase perioodi

jooksul haldusjärelevalve käigus leitud puudustele. Need probleemid on kaebaja hinnangul

lahenduse leidnud. Vastustaja ei ole tõendanud, et on neid tähelepanu juhtimisi käsitlenud

lepingurikkumisena. Vastustaja pole hoiatanud kaebajat halduslepingu erakorralise üles-

ütlemise eest. Tegu pole jätkuvate rikkumistega. Samuti pole vastustaja selgitanud, milliseid

rikkumisi ta peab korduvateks rikkumisteks. Tähelepanu juhtimised olid sisult erinevad.

Kuna vastustaja andis haldusmenetluste lõpus teada, et piirdub tähelepanu juhtimisega, on

kaebaja jaoks üllatav, et vastustaja tugines lepingut lõpetades samadele asjaoludele. See on

vastuolus seaduse ja hea halduse tavaga. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et ta rikkus korduvalt

ja jätkuvalt halduslepingut ning et see andis aluse leping kaebajat ära kuulamata üles öelda.

8.5.

Kaebaja on lisaks süüdimõistetud töötajate ülevaatuse tegemiselt kõrvaldamisele

rakendanud erinevaid meetmeid korruptsiooni ja muude rikkumiste riski vähendamiseks.

Kaebaja on palganud kassapidajad, kes tegelevad klientidega tasu küsimustes. Selle

eesmärgiks on viia ülevaatajate ja klientide kokkupuude miinimumini ja vältida ülevaatajate

kokkupuudet rahaga. Kaebaja sõlmitud töölepingutes on kirjeldatud ülevaatajate töö sisu, mis

ei hõlma kliendiga arveldamist. Töötajad on teadlikud ka vastustajaga sõlmitud

halduslepingust ja kohustatud seda arvestama. Klientidega arveldamine toimub vastavalt

hinnakirjale.

8.6.

Kaebaja on lisaks kohustuslikele kaameratele paigaldanud kuus lisakaamerat, sh kaks

sise- ja neli väliskaamerat. Töötajad teavad, et rikkumised võivad jääda kaamerapildile.

8.7.

Kaebaja soodustab ülevaatajate osalemist vastustaja ja Tehnoülevaatajate Liidu

korraldatavatel info- ja koolituspäevadel. Kaebaja suunab ülevaatajaid tutvuma vastustaja

7(14)

3-24-1969

edastatud materjalidega. Kaebaja hoiab ülevaatajate erialast pädevust, mille alla kuulub ka

ülevaatuste õiguspärane tegemine. Juhtkond korraldab vähemalt kord kuus töötajatele koos-

olekuid, kus rõhutatakse ettevõtte väärtusi, sh ausus ja korrektsus. Kaebaja juhtkond sai

esialgse info selle kohta, et toimunud võib olla õigusrikkumine, kaebaja juures toimunud

läbiotsimise ajal politseiametnikelt. Seepeale peeti kõigi ülevaatajate osalusega kohtumine,

kus räägiti juhtunust ja rõhutati firmas valitsevat nulltolerantsi korruptsiooni suhtes. Seda on

korratud järgnevatel koosolekutel.

8.8.

Vastustaja pidi tuvastama, et kaebaja ei võtnud piisavalt meetmeid riskide

kõrvaldamiseks (lepingu p 9.4.6). Vastustaja pole selgitanud, milliste meetmete võtmata

jätmist ta kaebajale ette heidab. Vastustajal polnud selleks ka piisavalt teavet, kuna ta jättis

kaebaja ära kuulamata. Vastustaja seisukoht, et kaebaja võetud meetmete puudulikkust saab

järeldada sellest, et altkäemaksu võtmine leidis aset, pole põhjendatud. See on otseses

vastuolus korruptsiooniriskide hindamise ja riskianalüüsi põhimõtetega. Korruptsiooniohtu

100% vältida pole võimalik. Halduslepinguga ei või panna kaebajale kohustust võtta

meetmeid, mis välistaksid korruptsiooni. Kaebaja ei vastuta oma töötajate tegude eest,

olenemata tema võetud meetmetest. Isegi Eesti korrakaitseorganid ei suuda kõiki

korruptsioonikuritegusid ära hoida. Halduslepingu lõpetamine iga äriühinguga, kelle töötaja

korruptsioonikuriteos süüdi mõistetakse, pole eesmärgipärane. Halduskiusu asemel on

oluline, et amet toetaks lepingupartnereid korruptsiooniga võitlemisel.

9. Transpordiamet lisas 11. märtsil 2025 esitatud seisukohas järgmist.

9.1.

Kaebaja paigaldatud välikaamerad ei võimalda jälgida ülevaatusprotsessi. Pigem on

need paigaldatud kaebaja vara kaitseks. Seega on kaebaja esitatud tõendid nende kaamerate

kohta asjassepuutumatud ja tuleb tagastada.

9.2.

Kaebaja seisukohale lisatud kaebaja juhatuse liikme selgituses märgitu, mille järgi

kaebaja pole lubanud liiklusesse ühtegi ohtliku rikkega sõidukit, on murettekitav. Ohtlike

riketega sõidukid ei tohi ülevaatust läbida. Lisaks tuleb korduvülevaatusele suunata ka ohtlike

puudustega sõidukid. Juhatuse liikme selgituse järgi peab ta õigusaktidega ettenähtud

töömahu täitmata jätmist pisiveaks, tuues näiteks sõiduki turvavarustuse ja töötulelaternate

kontrollimata jätmise. Tegelikult oli tegu tõsiste ja korduvate rikkumistega.

9.3.

Kaebaja leiab, et juhtkonnal pole lubatud sekkuda ülevaatusprotsessi. See kinnitab, et

kaebaja juhatusel pole ülevaadet ega teadmisi ülevaatajate tegevusest. Koosolekute pidamine,

kus rõhutatakse ettevõtte väärtusi, pole osutunud lepingurikkumiste vältimiseks piisavaks.

9.4.

Vastustaja peatas X. Xi atesteerimistunnistuse 7. septembril 2023 kaheks kuuks, kuna

tema tehtud tehnoülevaatus polnud kvaliteetne. Vahepealsel ajal ülevaataja töökvaliteet ei

paranenud. See kinnitab, et kaebaja ei võtnud kasutusele piisavalt meetmeid töökorralduse

parandamiseks. Et kaebaja ei kõrvaldanud ülevaatajaid töölt pärast süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumist, kinnitab ilmselgelt, et ta ei ole võtnud kasutusele piisavaid meetmeid rikkumiste

kõrvaldamiseks või vältimiseks.

9.5.

Kaebaja väidab, et sai jõustunud kohtuotsusest teada alles vastustaja käest. Seega ei

pidanud ta ise vajalikuks jälgida halduslepingu täitmisega otseselt seotud kriminaalmenetlust.

See näitab tema ükskõikset suhtumist korruptsioonijuhtumitesse. Kui ülevaatajad ei andnud

kaebajale teada süüdimõistva otsuse jõustumisest, on tegu selge alusega nende vastu usalduse

kaotamiseks ja töösuhte lõpetamiseks. Selle asemel otsis kaebaja võimalusi töösuhet jätkata.

9.6.

Varasemad rikkumised on tuvastatud haldusmenetlustes, kus kaebaja on ära kuulatud.

Rikkumise tuvastamise korral on lepingu jätkamise eelduseks see, et rikkumine lõpetatakse

kohe. Rikkumised ei pea seega olema jätkuvad. Korduvaks rikkumiseks loetakse iga

tuvastatud rikkumist peale esimest rikkumist. Lepingu ülesütlemise menetluses tuleb teha

8(14)

3-24-1969

kaalutlusotsus ainult selle kohta, kui palju rikkumisi on aktsepteeritav ja mis hetkest tuleb

leping üles öelda.

9.7.

Vastustaja on varem uskunud kaebaja väiteid ettevõttes valitseva hea tahte ja korra

kohta. Kaebaja tegevus näitab aga, et ta on rikkumiste, sh korruptsioonijuhtumite suhtes

hoolimatu ja ükskõikne. Seetõttu ta on kaotanud LS § 192 lg 1 p-s 1 nõutud usaldusväärsuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse tagastada kaebaja esitatud tõendid

ülevaatuspunkti paigaldatud välikaamerate kohta (kaebaja 4. märtsi 2025. a avalduse lisad

4.1–4.3). Isegi kui kaamerate põhiotstarbeks on kaebaja vara kaitse, võimaldavad need jälgida

ka ülevaatuspunkti vahetus läheduses toimuvat tegevust, sh ülevaatuspunkti töötajate ja

klientide võimalikke kontakte.

11. Vaidlustatud otsuse järgi lähtus vastustaja halduslepingut üles öeldes LS § 192 lg 1 p-dest

1 ja 3 ning lepingu p-dest 9.4.3 ja 9.4.6.

11.1.

LS § 192 lg 1 p-i 1 järgi peab sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrolliv äriühing

olema usaldusväärne. LS § 192 lg 1 p-i 3 järgi ei või tehnoülevaatust tegev äriühing olla

oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepingut.

11.2.

Lepingu p-s 9.3 (vt leping, digitoimiku lehed (dtl) 10–15) on sätestatud, et kui teostaja

rikub oluliselt lepingut või õigusakte või jätab täitmata ameti tehtud ettekirjutuse või tasumata

talle määratud leppetrahvi, võib amet lepingu erakorraliselt üles öelda.

11.3.

Lepingu p-i 9.4.3 järgi loetakse poolte kokkuleppel oluliseks rikkumiseks korduv

puudus ülevaatuse läbiviimisel või kvaliteedis. Vaidlustatud otsuse järgi on amet lepingu

kehtivuse jooksul (s.o alates 1. juulist 2022) tuvastanud kaheksal korral lepingu p-i 4.1

rikkumise. Viidatud lepingupunktis on ette nähtud teostaja kohustus teha ülevaatust vastavalt

lepingu dokumentidele ja õigusaktidele.

11.4.

Lepingu p-i 9.4.6 järgi loetakse oluliseks rikkumiseks see, kui teostaja ülevaataja

suhtes on jõustunud kohtuotsus, millega teda on karistatud ülevaatuse tegemise nõuete

rikkumise eest, ning teostaja ei ole võtnud kasutusele piisavaid meetmeid riski

kõrvaldamiseks. Vastustaja viitas ka lepingu p-le 7.2, mille järgi teostaja vastutab ülevaataja

toime pandud rikkumise eest ülevaatuse tegemisel.

12. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses esile järgmised kaebaja rikkumised.

a) 23. jaanuaril 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: ettevõte ei märkinud

ülevaatuse kontrollikaardile seisupiduri üldefektiivsuse näitusid.

b) 1. augustil 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: 2. veebruaril 2023 ei tehtud

sõiduki 353BDY ülevaatusel kõiki kohustuslikke kontrollitoiminguid. Tuvastati ka puudus

sõiduki ülevaatuse kontrollikaardil. Samad puudused esinesid sõidukile 23. veebruaril

2023 tehtud ülevaatusel.

c) 2. augustil 2023 määras amet kaebajale leppetrahvi: videosalvestise järgi ületas sõiduki

555SCA kabiini katusele paigaldatud laternate arv lubatut. Külgedele paigaldatud laternad

asusid lubatust kõrgemal.

d) 13. septembril 2023 peatas amet X. Xi atesteerimistunnistuse kaheks kuuks seoses

ebakvaliteetselt tehtud tehnoülevaatustega.

e) 13. septembril 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumistele: kõike nõutatavat ei

kontrollitud sõiduki 523AUF ülevaatusel 25. märtsil 2023, sõiduki 351BBR ülevaatusel 5.

aprillil 2023, sõiduki 421AUZ ülevaatusel 6. aprillil 2023 ja sõiduki 54ZSM ülevaatusel

21. aprillil 2023.

9(14)

3-24-1969

f)

18. detsembril 2023 määras amet kaebajale lepptrahvi: kaebaja ei esitanud sõidukile

780XMV 26. juuli 2023. a tehtud ülevaatuse kohta videosalvestist. Lubamatult kasutati

pidurite mõõtmise tulemusi, mis olid tehtud enne ülevaatuse algust.

g) 19. detsembril 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: kohapealsel kontrollil

tuvastati, et ülevaatajal I. Sutovil oli probleeme sõiduki heitmete mõõtmisega kõrgetel

pööretel. Seetõttu kandis ta kontrollikaardile väärtuse, mis ei vastanud mõõteseadme

väljatrükile.

h) 26. aprillil 2024 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: sõiduki 38ZRS ülevaatusel

15. märtsil 2024 ei tehtud kõiki nõutavaid kontrollitoiminguid.

i)

7. mail 2024 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: 12. jaanuari 2024. a salvestise

järgi oli sõiduki 30ZNN suunatulelaternate valgus vale, kuid seda ei kantud kontrolli-

kaardile.

j)

29. mail 2024 sai amet teada, et kahe kaebaja ülevaataja kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

13. Esmalt on poolte vahel vaidlus ärakuulamiskohustuse täitmise üle.

14. HMS § 40, mis näeb ette menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise,

kehtib ka haldusmenetluses, milles haldusorgan teeb otsuse halduslepingu ülesütlemise kohta

(vt HMS § 2 lg 1). HMS § 40 lg 1 on imperatiivne: enne haldusakti andmist peab haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited.

Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi võimalust kaitsta oma õigusi, vaid

loob eeldused tema huvide ja nende põhjenduste kohaseks arvestamiseks haldusaktis.

Haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata on õiguspärane üksnes seaduses

ettenähtud juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-52-

13, p 34).

15. Vastustaja ei kuulanud kaebajat enne vaidlustatud otsuse tegemist ära. Vaidlustatud

otsuses pole põhjendatud, miks vastustaja kaebaja ärakuulamist vajalikuks ei pidanud. Kohtu-

menetluses esitatud seisukohtades leidis vastustaja, et praegusel juhul esinesid HMS § 40 lg 3

p-des 1, 2 ja 7 nimetatud alused jätta kaebaja ära kuulamata.

15.1.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et praegusel juhul esines HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud

olukord. Vastustaja pole ära näidanud, et aja jooksul, mis oleks kulunud haldusmenetluses

kaebaja ärakuulamiseks, oleks võinud ilmneda mingisugune oluline kahju või avalike huvide

rikkumine.

15.2.

Vastustaja viide HMS § 40 lg 3 p-le 2 on ekslik. See erand ärakuulamiskohustusest on

kohaldatav vaid menetluses, kus haldusorganil on olnud isikuga varem kontakt: viimane on

esitanud avalduse, taotluse või andnud seletuse (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a otsus asjas nr 3-

3-1-80-16, p 18). Vaidlustatud otsusele eelnenud haldusmenetluses kaebajal sellist võimalust

ei olnud.

15.3.

HMS § 40 lg 3 p 7 järgi võib menetlusosalise jätta ära kuulamata muudel seaduses

sätestatud juhtudel. Vastustaja leiab, et see võimalus on sätestatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4

koosmõjus VÕS § 196 lg-ga 2. Kohus vastustajaga ei nõustu. VÕS-i viidatud sätted ei

reguleeri menetlusosalise ärakuulamist haldusmenetluses. Neist sätetest pole võimalik

tuletada iseseisvat alust öelda haldusleping üles teist lepingupoolt eelnevalt ära kuulamata.

16. Alust jätta kaebaja ära kuulamata ei tulene ka sellest, et vastustaja sõnul oli tal usaldus

kaebaja vastu lõplikult kadunud. Samuti sellest, et kaebaja oli saanud esitada seisukohti

10(14)

3-24-1969

varasemates haldusmenetlustes. Kuna ärakuulamine on seaduse järgi kohustuslik menetlus-

nõue, ei olnud vastustajal nõude järgimise üle kaalutlusõigust (vt HMS § 5 lg 1).

17. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et vaidlustatud otsuse tegemiseks toimus uus haldus-

menetlus. Kohaldada tuli teisi norme, kui eelnevates haldusmenetluses, kus vastustaja kaebaja

tegevust kontrollis. Kuigi osa nende normide kohaldamiseks kindlaks tehtavatest asjaoludest

kattus varasemates menetlustes kontrollitutega (lepingu p-i 4.1 rikkumised), tuli selgitada ka

uusi asjaolusid ning kaaluda mõnevõrra erinevaid õiguseid ja huve. Näiteks ei ole üheski

eelnevas menetluses selgitatud seda, kas kaebaja teavitas vastustajat oma ülevaatajate suhtes

kriminaalmenetluse alustamisest. Samuti seda, kas kaebaja on võtnud piisavaid meetmeid

ülevaatusel süütegude toimepanemise riski kõrvaldamiseks.

18. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud otsus on ärakuulamisnõude rikkumise

tõttu õigusvastane.

19. Vastustaja leiab, et otsust pole sellegipoolest põhjust tühistada, kuna rikkumine ei

võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).

Riigikohus on selgitanud, et mida ulatuslikum on haldusorgani kaalutlusõigus ja mida raskem

ärakuulamisviga, seda tõenäolisemalt mõjutab viga asja otsustamist. HMS § 58 alusel võib

jätta haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane

ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist (Riigikohtu

halduskolleegiumi 10. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-49-14, p 26).

Kohus selgitab järgmiseks seda, kas praegusel juhul on alust selliseks veendumuseks.

20. HMS § 102 lg 1 järgi toimub halduslepingu lõpetamine tsiviilseadustes sätestatud

korras, arvestades HMS-iga sätestatud erisusi. Sarnaselt halduslepingu p-le 9.3 näeb VÕS §

116 lg 1 ette, et lepingust võib taganeda, kui teine lepingupool on oma kohustusi oluliselt

rikkunud. Nõue, et tehnoülevaatust tegev äriühing ei tohi olla halduslepingut oluliselt

rikkunud, tuleneb ka LS § 192 lg 1 p-st 3. Seda, millised rikkumised loetakse oluliseks, on

lepingus täpsustatud.

21. Nii lepingu kui ka VÕS-i sätted näevad vastustajale ette kaalutlusõiguse, kas leping

oluliste rikkumiste tuvastamise korral üles öelda või mitte. Ka sisaldavad vastustaja viidatud

sätted määratlemata õigusmõisteid „usaldusväärne“ ja „piisavad meetmed“, mille sisustamisel

on vastustajal märkimisväärne otsustusruum. Olukorras, kus vastustajal on otsustus- ja

kaalumisruum, ei saa kohus üldjuhul olla veendunud, et ärakuulamisnõude rikkumine

vastustaja otsust kuidagi mõjutada ei saanud.

22. LS § 192 ei anna iseseisvat alust halduslepingut lõpetada. LS § 192 lg 3 näeb üksnes

ette, et äriühinguga, kes sama paragrahvi lg-tes 1 ja 11 sätestatud nõudeid ei täida, lepingut ei

sõlmita või ei pikendata. Äriühingu ebausaldusväärsus LS § 192 lg 1 tähenduses on aga

kahtlemata asjaolu, mida vastustaja võib lepingu lõpetamise üle kaalutlusõigust teostades

arvestada. Oluline avalik huvi räägib selle kasuks, et sõidukite tehnoülevaatus kui avalik üles-

anne oleks delegeeritud üksnes usaldusväärsetele äriühingutele, kes suudavad oma tegevuse

korraldada õigusaktidele vastavalt (vt ka HKTS § 12).

23. Kohus nõustub vastustajaga, et otsuse p-s 1 toodud asjaolud annavad põhjust kahelda

kaebaja usaldusväärsuses.

23.1.

Kaebaja eksib, kui leiab, et ei oleks võinud enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist

võtta distsiplinaarkorras meetmeid altkäemaksu võtnud ülevaatajate suhtes. Töötaja tegu võib

põhjustada tööandja usalduse kaotuse tema vastu ka juhul, kui teda kriminaalmenetluses

lõpuks süüdi ei mõisteta. Süütuse presumptsioon iseenesest ei takista tööandjal võimalike

rikkumiste asjaolude väljaselgitamist, töötajate tegevuse kontrollimist ja nende suhtes

11(14)

3-24-1969

asjakohaste meetmete võtmist. See võib hõlmata ka töölepingu erakorralist üleseütlemist (vt

töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5). Iseküsimus on see, kas tööandjal õnnestub võimaliku

rikkumise asjaolud distsiplinaarmenetluses piisaval määral välja selgitada. Kui kaebaja ei

reageerinud võimalikest korruptsioonijuhtumitest teada saades asjakohaselt, annab see aluse

kahelda tema usaldusväärsuses.

23.2.

Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja usaldusväärsust vähendab ka see, et ta,

kriminaalmenetluse toimumisest teadlik olles, ei võtnud meetmeid selleks, et menetluse

tulemustest võimalikult kiiresti teada saada. Seetõttu lubas ta pärast süüdimõistva otsuse

jõustumist oma ülevaatuspunktis ülevaatajatena tegutseda inimestel, kes seda LS § 74 lg 11

viimase lause järgi teha poleks tohtinud.

24. Korduvate rikkumiste esinemise korral lepingu ülesütlemise võimaluse kohta (lepingu p

9.4.3) selgitab kohus järgmist.

24.1.

Tegu ei pea olema jätkuvate või sarnaste rikkumistega. Piisab sellest, et korduvalt on

tuvastatud puudusi ülevaatuse läbiviimisel. Ameti kindlaks tehtud (jätkuva) puuduse

kõrvaldamise ettekirjutuse täitmata jätmine on lepingu p-i 9.3 järgi iseseisev alus leping üles

öelda.

24.2.

See, kuidas lepingupartner reageeris tähelepanu juhtimistele ja kas ta tegi ametiga

koostööd, on üheks asjaoluks, mida korduvatele rikkumistele tuginemise korral lepingu

lõpetamisel hinnata. Lepingu lõpetamine on õigustatud muuhulgas juhul, kui puudusi on

tuvastatud järjepidevalt ja äriühingu töö kvaliteet ei näita paranemise märke. Vajadus teha

lepingupartneri töö üle pidevalt kontrolli põhjustab ametile halduskoormust. Seetõttu võib

olla põhjendatud lõpetada koostöö järjepidevalt lepingut rikkuva partneriga ka juhul, kui

konkreetsed puudused on tähelepanu juhtimise järel kõrvaldatud.

24.3.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja arvestatud rikkumised jäid praegusel juhul

liiga kaugesse minevikku. Vastustaja arvestas puudujääke, mis olid ilmnenud konkreetse

lepingu kehtivusaja jooksul, s.o otsuse tegemisele eelnenud paariaastase ajavahemiku sees.

Tegu ei ole sedavõrd pika perioodiga, et varasemad rikkumised oleksid kaotanud kaebaja

tegutsemismustri hindamisel tähenduse. Ameti viidatud puudused ilmnesid järjepidevalt kuni

lepingu ülesütlemisele vahetult eelnenud kuudeni välja.

25. Punktile 9.4.6 tuginedes on vastustaja jätnud vaidlustatud otsuses selgitamata, millist

riski ta silmas peab ja miks ta leiab, et kaebaja pole võtnud piisavalt meetmeid selle

kõrvaldamiseks. Otsuse põhjendustes on vastustaja esile toonud üksnes selle, et jättes

ülevaatajatega töösuhte lõpetamata, võttis kaebaja riski, et ülevaatajate süüdimõistmise korral

ütleb amet lepingu üles.

25.1.

Lepingu ülesütlemise risk ei ole kohtu hinnangul selline risk, mida on lepingu p-s

9.4.6 silmas peetud. Lepingu sõnastus jätab lahtiseks, kas mõeldud on realiseerunud riski, et

ülevaatuse raames pannakse toime süütegu, või riski, et süütegude toimepanemine jätkub.

Kohtu hinnangul on mõlemad tõlgendused asjakohased ja need võib lugeda lepingu

eesmärgiga hõlmatuks.

25.2.

Kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et süütegu vältida, kuid tegu on siiski toime

pandud, ei pruugi olla alust lepingut üles öelda. Seda olenemata lepingu p-s 7.2 sätestatust,

mille järgi teostaja vastutab oma ülevaatajate toimepandud rikkumiste eest. See säte ei tee

olematuks lepingu p-st 9.4.6 tulenevat kohustust hinnata teostaja võetud meetmeid, samuti

HMS § 3 lg-st 2 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet.

25.3.

Kohus märgib siinkohal ka, et ainuüksi asjaolust, et kriminaalmenetlust ei alustatud

kaebaja kui juriidilise isiku vastu, ei saa järeldada, et kaebaja tegi omalt poolt kõik võimaliku

12(14)

3-24-1969

süütegude ärahoidmiseks. Kaebaja tegevus võis olla lepingu tähenduses ebapiisav ka juhul,

kui see tema kriminaalvastutusele võtmiseks alust ei andnud.

26. Lepingu p-le 4.17 ja sellest tuleneva teavitamiskohustuse rikkumisele vastustaja

vaidlustatud otsuses ei viidanud. Sellele on vastustaja asunud rõhuma alles kohtumenetluses.

Otsuses on märgitud „Transpordiamet ei saa aktsepteerida OÜ Center Services poolt

töösuhte jätkamist süüdimõistva kohtuotsuse saanud tehnoülevaatajatega, arvestades

seejuures kohtuotsuse asjaolusid ja nendest Transpordiameti mitteteavitamist ning

eelloetletud Teostaja poolt toimepandud rikkumisi kogumis“.

Kaebajal on õigus selles, et asjaolu, kas ta täitis teavitamiskohustust või mitte, on vaieldav.

Lepingust ei tulene, et teavitus peaks olema tehtud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (vrd nt lepingu p 4.8, milles on sätestatud nõue teavitada ametit

kirjalikult ülevaatajaga töösuhte lõpetamisest). Seega võis teavitamine toimuda ka suulises

vormis. Ei saa välistada, et 2016. a-l näiteks telefoni teel tehtud teavitamine oli vastustaja

ametnikel 2024. a-ks ununenud. Kaebajal peab juhul, kui vastustaja tugineb

teavitamiskohustuse rikkumisele, olema võimalus esitada oma selgitused ja tõendid, mida

vastustajal tuleb otsust tehes muude tõenditega kogumis hinnata (vt kaebaja juhatuse liikme

ütlused, dtl 96).

27. Kohtumenetluses on pooled eri meelt ka selles, kas vastustaja pidi VÕS § 196 lg-st 2

tulenevalt andma kaebajale tähtaja lepingulise kohustuse rikkumine kõrvaldada. Kohus leiab,

et see norm ei ole korduvatele (kuid mitte jätkuvatele) rikkumistele tuginemise korral asja-

kohane. Poolte sõlmitud leping annab vastustajale õiguse korduvate rikkumiste esinemise

korral leping üles öelda. Seejuures peab küll tegu olema proportsionaalse ja põhjendatud

otsusega, kuid n.ö katseaja andmine pole tingimata nõutav. Liiati on vastustaja hoiatanud

kaebajat võimaluse eest, et ütleb rikkumiste jätkumise korral lepingu üles (vt 18. detsembri

2023. a leppetrahvi määramise otsus, dtl 84).

28. VÕS § 196 lg 2 võib olla asjakohane olukorras, kus vastustaja heidab kaebajale ette

piisavate meetmete võtmata jätmist lepingu p-i 9.4.6 alusel. Seda eeskätt juhul, kui vastustaja

leiab, et kaebaja pole võtnud piisavaid meetmeid uute süütegude toimepanemise riski

vähendamiseks. Sellisel juhul on tegu jätkuva rikkumisega, mille kõrvaldamiseks võib olla

asjakohane anda lepingupartnerile lisaaega. Kui vastustaja leiab, et tähtaja andmine pole

nõutav VÕS § 116 lg 2 p-dest 2–4 tulenevalt, tuleb seda otsuses põhjendada.

29. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et on tõenäoline, et kaebaja ärakuulamine ei

oleks menetluse lõpptulemust muutnud. Lepingu ülesütlemiseks võib anda piisava aluse juba

see, et kaebaja tegevuses on tuvastatud korduvad puudujäägid ja kaebaja on kaotanud oma

usaldusväärsuse vastustaja silmis.

Vastustaja on siiski tuginenud ka sellistele alustele ja asjaoludele, mille puhul esineb eba-

selgust. Seetõttu ei saa välistada, et kaebaja selgitused oleks võinud vastustaja järeldusi

mõjutada, arvestades ka seda, et vastustaja otsuses esitatud põhjendused pole mitme viidatud

sätte kohaldamiseks piisavad. Ka kogumisse arvestatud rikkumiste kohta on kaebaja esitanud

varasemates haldusmenetlustes selgitusi ja vastuväiteid (vt dtl 25–37). Kui vastustaja tugineb

lepingu erakorralisel ülesütlemisel samadele rikkumistele, pidi kaebajal olema võimalus

esitada oma seisukoht ka praeguses menetluses. Samuti on korduvatele rikkumistele

tuginemise korral olulised kaebaja selgitused selle kohta, kuidas ta on tuvastatud

puudujääkidele reageerinud ja mida teinud ülevaatuspunkti töö senisest paremaks

korraldamiseks.

Seega pole kohtul praegusel juhul võimalik veenduda, et kaebaja ärakuulamine poleks

vaidlustatud otsust kuidagi mõjutada saanud. Sellest, et amet teeks kaebaja ärakuulamise järel

tõenäoliselt samasuguse otsuse, HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaldamiseks ei piisa.

13(14)

3-24-1969

Lisaks ei ole põhjendatud soodustada kohtupraktikaga seda, et haldusmenetluse adressaat

peab oma vastuväidete esitamiseks ja neile põhjendatud vastuse saamiseks pöörduma

kohtusse ning kandma selleks kulutusi.

30. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse.

31. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

palus mõista vastustajalt välja riigilõivu 40 eurot ja õigusabikulu 4000 eurot (õigusabi

osutamise aeg 25 tundi, tunnihind 160 eurot (ilma käibemaksuta)). Kaebaja on esitanud

menetluskulude taotluse, nimekirja, arved ja maksekorraldused (dtl 158–165). Vastustaja

menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et taotletud menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Vastustajalt tuleb

kaebaja kasuks välja mõista kokku 4040 eurot.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)