Legislator Case Law & Legislation
2-25-306/11 AI generated

2-25-306/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-306/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja S. M. (isikukood XXX) pankrot 14. märtsil 2025 kell 15:05. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.04.2025 kell 10:00. Koosolek

Legislator headnote

AI generated

2-25-306/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kuulutada välja S. M. (isikukood XXX) pankrot 14. märtsil 2025 kell 15:05. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.04.2025 kell 10:00. Koosolek

Keywords

AI generated
protection of the euro Eurocheque bank charges bankruptcy claim euro short term rate european System of Central Banks
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-306

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Aktsiaselts Scanweld avaldus S. M. pankroti

väljakuulutamiseks

Võlausaldaja: Aktsiaselts Scanweld (registrikood

10393880), lepinguline esindaja advokaat Toomas

Laanemaa (e-post toomas@tehver.ee)

Võlgnik: S. M. (isikukood XXX)

Usaldusisik: Martin Pärn (e-post martin@in.ee)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja S. M. (isikukood XXX) pankrot 14. märtsil 2025 kell 15:05.

2. Nimetada S. M. pankrotihalduriks Martin Pärn.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.04.2025 kell 10:00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Algatada S. M. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisiku Martin Pärn tasuks 2196 eurot (käibemaksuga). Maksta

usaldusisiku kindlaksmääratud tasu 2196 eurot välja võlausaldaja Aktsiaselts

Scanweld poolt 12.01.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse

teha Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arvelduskontole EEXXX.

12. Kohus määrab võlausaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts Scanweld (võlausaldaja) esitas 08.01.2025 Harju Maakohtule avalduse S. M.

(võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 15.10.2021

määrusega tsiviilasjas 2-21-11287 kohtuliku kompromissi, millest tulenev võlgniku võlgnevus

võlausaldaja ees on 08.01.2025 seisuga summas 217 900 eurot.

2. Kohus võttis 10.01.2025 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma

kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi

12.01.2025. Sama määrusega kohustati võlgnikku esitama kirjalik vastus

maksejõuetusavaldusele. Võlgnik talle määratud tähtajaks vastust ei esitanud.

3. 19.02.2025 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Martin Pärna.

4. Usaldusisik esitas 11.03.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule kuulub ühisomanikuna korteriomand Pärnus,

võlgniku osa eeldatav väärtus on 70 000 eurot. Võlgnikule kuuluvad osalused kolmes äriühingus

(OÜ A, P OÜ, X OÜ), kuid osaluste eeldatav väärtus on 0 eurot. Võlgniku kasuks on seatud

kolmanda isiku korteriomandile hüpoteek summas 240 000 eurot, kuid nii võlgniku kui ka

kolmanda isiku selgituste kohaselt hüpoteegi aluseks olev nõue puudub. Võlgniku igakuine

sissetulek on juhatuse liikme tasu summas 820 eurot (neto). Arvelduskontode jääk on 21,58

eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 804 880,50 eurot. Usaldusisiku

hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgnik nõustus sellega, et ta on püsivalt

maksejõuetu ja et võlgnik soovib, et tema pankroti väljakuulutamise korral algataks kohus

ühtlasi ka tema kohustustest vabastamise menetluse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

5. Kohus leiab, et võlausaldaja maksejõuetusavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks

kuulub rahuldamisele.

6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule kuuluva

realiseeritava vara väärtus on hinnanguliselt 70 000 eurot, kuid teadaolevad kohustused

moodustavad kokku vähemalt 804 880,50 eurot (vt ülal, p 4). Võlgnik ei ole seega suuteline oma

(sissenõutavaks muutunud) rahalisi kohustusi täitma, ka võlgniku sissetulekust selleks ei piisa.

9. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Martin Pärn andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Martin Pärna (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Usaldusisik märkis võlgniku vara- ja võlanimekirja punktis 6.5, et võlgnik soovib enda

suhtes ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on 11.03.2025 allkirjastanud

oma vara- ja võlanimekirja, mille punktis 6.4 on samuti märgitud, et võlgniku suhtes tuleks

algatada ka kohustustest vabastamise menetlus. Kohus järeldab sellest, et võlgnik taotleb enda

suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda

pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub

võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

Usaldusisiku tasu

19. Pankrotimenetluse kuluks on mh usaldusisiku tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2).

20. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

21. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

22. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1800 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 150

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab

usaldusisiku tasuks 1800 eurot, koos käibemaksuga 2196 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause,

PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

23. Võlausaldaja tasus 12.01.2025 kohtu deposiiti 3000 eurot. Kohus määrab, et kogu

usaldusisiku kindlaksmääratud tasu (2196 eurot) tuleb usaldusisikule välja maksta võlausaldaja

poolt kohtu deposiiti tasutud summast. See on kooskõlas PankrS § 31 lg 6 kolmanda lause ja

PankrS § 146 lõikega 11, millest tuleneb, et ajutine haldur/usaldusisik peavad saama oma tasu

katteks väljamakse kohe pankrotimääruse alusel.

Võlausaldaja menetluskulud

24. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja

kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas

3-2-1-23-13, p 11).

25. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Võlausaldaja

menetluskulude kindlaksmääramine (juba) käesoleva pankrotimäärusega tähendaks seda, et

võlgniku pankroti väljakuulutamine lükkuks edasi – kohus peab võlausaldaja menetluskulude

nimekirja võlgnikule kätte toimetama ja seejärel ka võlgniku seisukoha ära ootama. Kohus leiab,

et olulisem on võlgniku pankrot võimalikult kiiresti välja kuulutada, et pankrotihaldur saaks

vajalikke toiminguid tegema hakata.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

26. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

27. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;

mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik