2-25-1468/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-1468 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-1468 Tsiviilasi D.O hagi M.D vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D.O (isikukood XXX, viibimiskoht xxxxxxxxxxxx) Kostja M.D (isikukood XXX, e-postxxx) /ilmumata/ Kohtuistungi toimumise aeg 13. märts 2025 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada D.O hagi M.D vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada D.O ja M.D vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx poolt registreeritud abielu. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 4. M.D-l taastada perekonnanimi M. . 5. Menetluskulud jätta polte endi kanda. 6. Välja mõista M.D-lt menetluskulu, so riigilõiv 100 eurot, riigituludesse. Riigilõivu tasumise info on makseinfo lehel. 7. Toimetada otsus kätte pooltele, saata p-i 6 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele ning pärast jõustumist Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnale. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. 28. jaanuaril 2025 esitas D.O Tartu Maakohtule hagi M.D vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielusuhted on pöördumatult lõppenud kaks aastat tagasi. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, on abielu jätkamine võimatu. Hageja leiab, et abielusuhteid taastada ei ole võimalik. 2. 6. veebruari 2025 määrusega rahuldas kohus D.O taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta tsiviilasjas nr 2-25-1468 riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (dtl 9-10). 3. Kostja on kirjalikus vastuses abielulahutusega nõustunud (dtl 24). 4. 13. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada. Leppimisaega ei soovi, kuna abielusuhteid taastada ei ole võimalik. 5. Kostja 13. märtsil 2025 kell 13.30 toimuvale kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut ka ilmumata jätmise põhjustest. Küll aga esitas kostja samal päeval kirjaliku vastuse (dtl 24), milles nõustus abielu lahutamisega ning andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja esitas kohtuistungil taotluse lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta (TsMS § 410). Kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta kuna hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavat välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1). KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7. Rahvastikuregistri väljavõttest (dtl 26-28) nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Arvestades hagiavalduses toodut, hageja selgitusi ning kostja kirjalikku seisukohta ning asjaolu, et poolte vahel ei ole abielulist kooselu, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte vahel xxxxxxxx sõlmitud abielu, tuleb lahutada. PKS § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 8. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Arvestades kostja seisukohta, tuleb taastada tema varem kantud perekonnanimi M. . 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 10. 6. veebruaril 2025 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, s.o summas 100 eurot. 2

11. Tulenevalt TsMS § 190 lõike 3 esimesest lausest menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 3