2-24-16184/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-16184 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2025. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-24-16184 Tsiviilasi C.W, V.G ja P.K hagi L.F-i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: C.W (isikukood XXX); Hageja II: V.G (isikukood XXX); Hageja III: P.K (isikukood XXX); Hagejate seaduslik esindaja: G. O. (isikukood 49011262721; elukoht XXX, XXX); Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Toomas Metsma; Kostja: L.F (isikukood XXX; XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: jurist Merike Roosileht Kohtuistungi aeg 13.03.2025. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hagejate, C.W, V.G ja P.K, ning kostja L.F-i vahel 13.03.2025. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1.C.W loobub elatise nõudest L.F-i vastu ja pooled lepivad kokku, et C.W ei nõua elatist G. O. 1.2.L.F kohustub tasuma V.G-le ja P.K-le elatist perioodi eest 24.10.2024. a kuni 31.01.2025. a ühekordse summana kokku 637,70 eurot. Summa tuleb kanda G. O. arvelduskontole nr XXX hiljemalt 15.03.2025. a, märkides makse selgituseks „V.G ja P.K elatis“. 1.3.Alates 01.02.2025. a kohustub L.F tasuma V.G ja P.K ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni elatist kokku 287,72 eurot kuus, millest 143,86 eurot tuleb maksta V.G pangakontole nr EE272200221075762482, selgitusega „elatis“, ja 143,86 eurot P.K pangakontole nr EE072200221086245147, selgitusega „elatis“. Elatist makstakse hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval. 1.4.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 1

1.5.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16184 menetlus. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. G. O. esitas 23.10.2024. a kohtule alaealiste C.W (hageja I), V.G (hageja II) ja P.K (hageja III) nimel hagiavalduse L.F-i (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotleti kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel alates 01.09.2024. a. 11.11.2024. a esitasid hagejad kohtule hagiavalduse täienduse, milles taotletakse kostjalt elatise väljamõistmist hageja II ja III, V.G ja P.K, kasuks alates 01.09.2024. a seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ning hageja I, C.W, kasuks perioodi eest alates 01.09.2024. a kuni 30.09.2024. a seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ja alates 01.10.2024. a 200 eurot kuus. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad G. O. ja kostja ühised alaealised lapsed, hageja I - C.W sündinud 26.07.2011. a, hageja II- V.G sündinud 19.04.2015. a ja hageja III- P.K sündinud 21.12.2018. a. Vanemate kooselu lõppes 15.09.2024. a. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäid hagejad elama ema juurde. Vanemad käisid perelepituses perioodil 21.07.-06.10.2024. a ja seal koostatud vanemluskokkuleppe kohaselt on lapsed isa juures kahel nädalavahetusel kuus, laupäeval kella 10:00-st kuni pühapäeval kella 16:00-ni. Alates 01.10.2024. a elab hageja I, C.W , kummagi vanema juures pool ajast, kostja pakub lapsele voodikohta ja toitu, aga kõik muud vajalikud lapse kulud kannab ema. 2. Kohus võttis hagi 12.11.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja, L.F, esitas 11.12.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas et ta hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu, aga peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud väitega selle kohta, et hageja I, C.W, elab kummagi vanema juures pool ajast. Kostja väitel elab hageja I tegelikult alates 01.10.2024. a tema juures, samas kui lapsetoetused ja lasterikka pere toetus makstakse laste emale. Kostja leiab, et seetõttu ei pea tema maksma hagejale I elatist ja kuna laps elab kostja juures, siis peaks lapse ema maksma elatist lapse ülalpidamiseks. Kostja väitel on ta ka hagejatele II ja III, kes elavad ema juures, maksnud elatist seaduse alusel arvutatud summas, sh hagejale II 250,22 eurot kuus ja hagejale III 240,22 eurot kuus. Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tingimusel, et elatiste nõuded tasaarvestatakse, mille tulemusena peab kostja maksma hagejatele II ja III elatist kokku 200,22 eurot kuus. 4. Hagejad, seadusliku esindaja G. O. vahendusel, esitasid 02.01.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatasid, et ei nõustu kostja vastuväidetega, sh kostja väitega selle kohta, et hageja I, C.W elab alates 01.10.2024. a kostja juures. Hagejate esindaja väitel on hagejal I tegelikult jagatud elukoht mõlema vanema juures. Hagejate esindaja teatas, et ei 2

nõustu kompromissiga kostja poolt välja pakutud tingimustel ja hagejad jäävad esitatud nõuete juurde. Hagejate esindaja arvates on kostja käitumine pahatahtlik ja hagejate huvidega mittearvestav. Kostja avalduse alusel peatas Sotsiaalkindlustusamet 31.12.2024. a seisuga hageja I kasvatamiseks määratud lapsetoetuse maksmise ja 31.12.2024 seisuga lõpetati perele ka lasterikka pere toetuse maksmine. 5. 13.03.2025. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hagejate seadusliku esindajana G. O. ja hagejate lepinguline esindaja, jurist Merike Roosileht, ning kostja L.F isiklikult ja kostja lepinguline esindaja, advokaat Toomas Metsma. Hagejate seaduslik esindaja avaldas, et alates 2025. a veebruarist elab hageja I kostja juures ja seetõttu on ta valmis hageja I osas elatise nõudest loobuma. Pooled pidasid läbirääkimisi ja jõudsid hagejatele elatise maksmise osas kokkuleppele ning sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Vastavalt TsMS § 661 lg-le võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul leppisid pooled kompromissiga kokku, loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. Seega TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust ja määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3

Käesoleval juhul leppisid pooled kompromissiga kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkulepitule ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4