2-25-1747/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1747

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S Ki vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1874,72 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindajad lepinguline esindaja S R

Kostja: S K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S Ki vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S Ki (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) kasuks AS xxx (esialgne krediidiandja) ja kostja S Ki vahel 20.09.2023

sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1279 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 159,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (1279

eurot) alates

31.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 88% ulatuses S Ki ja 12% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

5. Määrata hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 555

eurot ja mõista kostjalt S Ki (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance

Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 88% hageja menetluskuludest ehk

488,40 eurot. Kostja S Kil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-25-1747

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi S Ki vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Vastavalt 31.01.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS xxx (esialgne krediidiandja) ja

kostja S Ki vahel 20.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust

1279 eurot, intresse 118,60 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

207,48 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates

31.01.2025 lepingujärgses määras 16% aastas.

3. Laenulepingu nr xxx kohaselt sai kostja kauba maksumusega 1299 eurot järelmaksuga.

Krediidi kulukuse määr oli 34,21% aastas: krediidisumma 1299 eurot, igakuine osamakse

suurus 72,22 eurot, intressimäär 16% aastas ja 0,58 eurot päevas, viivisemäär 16% aastas ja

0,04% päevas, laenu tagastamise periood 15.10.2023 kuni 15.09.2025.

4. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 18.01.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 25.01.2024

lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

5. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 15.10.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud

osamakseni 15.01.2024. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega.

6. AS xxx (esialgne võlausaldaja) loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

2-25-1747

7.1.

põhivõlg 1279 eurot (1299-20), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba

maksumusega 1299 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel

perioodil 15.10.2023 kuni 15.09.2025, kostja tasus põhiosa katteks 20 eurot;

7.2.

intressid 118,60 eurot, kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 1. osamaksest ehk

alates

15.10.2023

kuni

ülesütlemiseni

25.01.2024

kokku

summas

118,60

eurot

(25,40+30,72+28,76+28,66), intress perioodi 16.01.2024 kuni 25.01.2024 eest on 5,06 eurot

(1138,66 x 16% / 360 x päevade arv 10), kostja intressi tasunud ei ole;

7.3.

lepingutasu 15 eurot, kuivõrd pooled leppisid lepingutasus kokku;

7.4.

võla sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 08.02.2024 kiri 25 eurot; 23.02.2024 kiri 5 eurot;

14.05.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud);

7.5.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 207,48 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1279 eurot

alates

26.01.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 30.01.2025 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 16% aastas;

7.6.

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

31.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 16% aastas.

8. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 20.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr

xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 700

eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired

puudusid) esitatud andmetest. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul

on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 72,22 eurot.

9. Hageja esitas 05.02.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt soetas kostja

lepingu alusel kauba maksumusega 1299 eurot ning on teinud tagasimakseid 20 eurot,

mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1279 eurot. Hageja selgitab, et kuna kostja oli

pärast tagasimaksete ümberarvestust võlgnevuses alates 1. osamaksest, s.o 15.10.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni, s.o 15.02.2024, siis on lepingu ülesütlemine kehtiv.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1279 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o. alates 26.01.2024) kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani (s.o 30.01.2025) lepingujärgses viivisemääras 16% aastas ning

edasiulatuvad viivised (põhivõlgnevuselt 1279 eurot) alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast (s.o 31.01.2025) lepingujärgses viivisemääras 16% aastas.

10. Kostjale S K on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

23.02.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 10.03.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-25-1747

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud

nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

12. Kohus tuvastab, et kostja S K ja AS xxx (esialgne krediidiandja) sõlmisid 20.09.2023

järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1299 eurot (dtl 13 jj) ja

ning kostja tegi tagasimakseid kokku 20 eurot (dtl 50). Kostja ja AS xxx vahel sõlmitud

leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et AS xxx (esialgne krediidiandja) loovutas

30.01.2025 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 25).

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

16. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses

ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.

17. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

18. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 20.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr

xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 700

eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister, kehtivad maksehäired

2-25-1747

puudusid) esitatud andmetest. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul

on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 72,22 eurot.

20. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ning lähtunud

kostja laenutaotluses esitatud andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole

krediidiandja kogunud. Seega ei ole laenuandja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi.

Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes

teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on

sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus

väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased,

mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.

21. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid

otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS §

4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid

piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

22. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

23. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 20-22), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

24. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

25. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1279 eurot, kuivõrd kostja soetas

lepingu alusel kauba maksumusega 1299 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku

alusel perioodil 15.10.2023 kuni 15.09.2025, kostja tasus põhiosa katteks 20 eurot.

26. Hageja ümberarvutuse (dtl 50-51) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu

1279 eurot (1299-20), kuivõrd kostja sai kauba maksumusega 1299 eurot ning on teinud

tagasimakseid kokku 20 eurot.

27. Hagiavalduse kohaselt on kostjale väljastatud krediiti kokku 1299 eurot (dtl 3, dtl 13),

kostja on teinud tagasimakseid kokku 20 euro (dtl 7, dtl 51) ulatuses.

28. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 23), milles anti kostjale

2-25-1747

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 18.01.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga 04.01.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o

15.10.2024, 15.11.2023, 15.12.2023. Esialgne võlausaldaja ütles 25.01.2024 lepingu üles (dtl

24), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

29. Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 04.01.2024,

võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 15.10.2024, 15.11.2023, 15.12.2023

maksetega), on lepingu ülesütlemine 25.01.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja ümberarvutuse kohaselt

palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1279 eurot (1299-20). Kohtu hinnangul on

hageja hagiavalduses ja ümberarvutuses esitatud põhinõue 1279 eurot põhjendatud. Seega kohus

rahuldab põhinõude. 30. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 118,60 eurot,

kuivõrd kostjal on intressivõlgnevus 1. osamaksest ehk alates 15.10.2023 kuni ülesütlemiseni

25.01.2024 kokku summas 118,60 eurot (25,40+30,72+28,76+28,66), intress perioodi

16.01.2024 kuni 25.01.2024 eest on 5,06 eurot (1138,66 x 16% / 360 x päevade arv 10). Kuivõrd

kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast

kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu

on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada

ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks

muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu

on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb

hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

31. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutasu 15 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kooskõlas 4034 lg-ga 7 tarbija

muid tasusid krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seetõttu jätab kohus hageja lepingutasu

nõude 15 eurot rahuldamata.

32. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud

viivised 207,48 eurot põhinõudelt 1279 eurot alates 26.01.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev

päev) kuni

30.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses määras 16% aastas. Viivis on arvestatud

hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 30.01.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne

viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on

12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on

lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei

saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1279 eurot perioodi 26.01.2024 kuni 30.01.2025 eest 159,07 eurot (26.01.2024 kuni

30.06.2024 määraga 12,5% aastas 68,58 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25%

aastas 78,77 eurot, 01.01.2025 kuni 30.01.2025 määraga 11,15% 11,72 eurot). Seega kohus

rahuldab viivisenõude osaliselt 159,07 eurot ja jätab viivisenõude 48,41 euro (207,48-159,07)

ulatuses rahuldamata.

33. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 31.01.2025 kuni kohustuse

täitmiseni määraga 16% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (1279

eurot) alates 31.01.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

34. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest 08.02.2024 kiri 25 eurot; 23.02.2024

kiri 5 eurot; 14.05.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude

2-25-1747

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

35. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

36. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

37. Hageja põhinõue on 1279 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p

3. 38. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

39. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 08.02.2024 kiri 25 eurot; 23.02.2024 kiri 5 eurot; 14.05.2024

kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 15 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata.

Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt

sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

41. Hageja nõuete kogusummaks oli 1670,08 eurot (1279+118,60+15+50+207,48). Kohus

rahuldas hageja nõude 1473,07 euro (s.o 1279+159,07+35) ehk ca 88% ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.

42. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot ning

õigusabikulud summas 338 eurot käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot).

Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada.

43. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot.

2-25-1747

44. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

45. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse

esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide sisu.

Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul

ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma

käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta

(hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja

menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x

120).

46. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 555 eurot (315 + 240).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 88% hageja

menetluskuludest ehk 488,40 eurot.

47. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust.

48. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

50. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 23.02.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik