2-24-17783/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-17783 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2025. a, Jõgeva Tsiviilasja number 2-24-17783 Tsiviilasi T.R.-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Avalduse

menetlusse

võtmisest keeldumine Avaldaja: T.R., isikuandmed esitamata, epost: XXX RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast T.R.-i taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD T.R. saatis 24.11.2024. a kohtule e-kirja, milles laused: „Palun kohaldada esialgset õiguskaitset. Edasikaebamise tähtaeg on 05.12, aga kohtutäitur Oksana Kutšmei pannud juba enampakkumisele kinnisvara.“ Tartu Maakohus jättis avalduse 25.11.2024 määrusega käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus saatis määruse korduvalt avalduses esitatud e-postile, kuid avaldaja määruse kättesaamist ei kinnitanud. Määrus on loetud avaldajale kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel 04.01.2025. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda muuta üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 4771 lg-d 1-3). Kohus ei võta avaldust menetlusse, kui sellel ei ole pädeva isiku allkirja või kui see ei vasta olulistele vorminõuetele (TsMS § 477 lg 1, TsMS § 371 lg 1 p 9). Kohus ei võta avaldust menetlusse, kui nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 477 lg 1, TsMS § 371 lg 1 p 10). Kohus võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 477 lg 1, § 371 lg 2 p 2). Avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on esitatud puudustega ning seda ei saa esitatud kujul menetlusse võtta. Avalduses puuduvad igasugused andmed, et identifitseerida avaldajat ja vastaspoolt. Avalduses puuduvad andmed selle kohta, milles seisneb pooltevaheline vaidlus või õigussuhe, mida soovitakse esialgse õiguskaitse korras reguleerida. Avalduses ei ole märgitud, milliseid abinõusid soovitakse esialgse õiguskaitse korras rakendada, kelle kasuks ja kelle vastu. Avaldus on allkirjastamata. Tasumata on riigilõiv. Kohus on 25.11.2024 määruses avalduse puudusi selgitanud ja määranud tähtaja nende kõrvaldamiseks, kuid avaldaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ega tasunud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10, lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kuna menetluses on osalenud ainult avaldaja, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik