2-24-142788/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-142788

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi A.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

86 eurot 19 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ)

Kostja A.K. (isikukood XXX), e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista A.K.-lt

AS ÜHISTEENUSED kasuks välja võlgnevus 40 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 70 senti.

3. Mõista A.K.-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis alates 18. veebruarist 2025

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 40 euro

kohase tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta A.K. kanda. Mõista A.K.-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks

menetluskulu 220 eurot. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220

eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

1

2-24-142788

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas kohtule hagiavalduse A.K. (kostja) vastu, milles palus

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 11 eurot 70 senti. Samuti palus hageja mõistja kostjalt välja viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Esitatud hagiavaldusest nähtub, et kostja on rikkunud parkimiskorralduse nõudeid, millest

tulenevalt on hageja väljastanud kostjale 9. juunil 2022 leppetrahvi nr 1031000741 summas 40

eurot. Kostjale kuuluv sõiduk parkis Kalevi tn 1 kinnistul. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja

teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel.

Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes

sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv kuni 57 eurot. Kostja ei ole

talle määratud leppetrahvi tasunud.

2. Kostja soovis kohtult 26. veebruari 2025. a e-kirjaga näha lepingut, mille aluselt temalt

võlgnevust nõutakse.

3. Kohus 28. veebruaril 2025. a määrusega kohustas kostjat kõrvaldama hagivastuse puudused, sh

esitama allkirjastatud vastus hagiavaldusele 12. märtsiks 2025. Kohus selgitas ka, et tasulisel

parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele ning parkimistingimustes

on kirjas, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on

sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates

parkimistingimustes ettenähtud korras. Kui kostja ei nõustu, et sel ajal oli parklas teistsugused

parkimistingimused, tuleb tal seda tõendada. Kostja kohtule 12. märtsiks 2025 vastanud ei ole.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude

õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2

2-24-142788

6. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

7. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 35 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 65 eurot ning

õigusabikulust summas 358 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta

kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise ja kohtule esitamise kulu 65 eurot.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja lepingulise esindaja kulud on seoses hagi dokumentide

analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamisega kokku 2 tundi ja

hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite

kogumist. Hagi sisuline pikkus on 5 lk. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tund.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Siinjuures märgib kohus, et Riigikohus

on seni 169 euro suuruse tunnihinna kohta avaldanud arvamust vandeadvokaadi esinduse korral.

Praegusel juhul hagejat ei esinda vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks

tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 1 töötunni eest kokku 120

eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 220

eurot (35+65+120).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik

3