2-25-1477/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-1477

Tsiviilasi

E.T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine, istungiaja tühistamine

ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): E.T (isikukood XXX, elukoht XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu E.T maksejõuetusavaldusest loobumine ja lõpetada

maksejõuetusavalduse menetlus.

2. Vabastada Svetlana Pilden E.T usaldusisiku kohustustest.

3. Tühistada 24. märtsiks 2025 kell 11.45 määratud kohtuistung.

4. Jätta menetluskulud E.T kanda.

5. Määrata E.T usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 961,40 eurot, millele lisandub

käibemaks 211,51 eurot.

6. Anda E.T-le menetlusabi usaldusisiku tasu 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu

194,92 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahendite arvel. Ülejäänud usaldusisiku tasu 75,40 eurot, millele lisandub käibemaks

16,59 eurot, mõista välja E.T-lt.

7. Usaldusisiku tasu kanda Business Law Firm OÜ (pangakonto nr xxx), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

8. Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2025 määrusega kohaldatud käsutuskeeld

ning E.T vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

9. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

10. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

11. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

määruse tegemist viie kuu möödumist.

ASJAOLUD

1. E.T (avaldaja, võlgnik) esitas 28. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Maakohus võttis avalduse 31. jaanuari 2025 määrusega menetlusse ning nimetas

usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas

võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes

toimuva võimaliku sundtäitmise.

3. Usaldusisik esitas 4. märtsil 2025 usaldusisiku aruande, sh võlgniku vara- ja

võlanimekirja. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1820 eurot, millele lisandub käibemaks

400,40 eurot. Kuna võlgniku vara ei kata usaldusisiku tasu, palub usaldusisik hüvitada tasu

menetlusabi korras riigi vahenditest summas 1080,92 eurot (sh käibemaks) ning ülejäänu

mõista võlgnikult välja.

4. Avaldaja esitas 11. märtsil 2025 kohtule avalduse, milles loobub esitatud

maksejõuetusavaldusest ja palub menetlus lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb

vastu võtta ja maksejõuetusmenetlus lõpetada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri

maksejõuetusavaldusest loobumist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 1

kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kohus ei ole käesolevaks ajaks võlgniku maksejõuetusavaldust läbi vaadanud.

Kohtul on võimalik võtta maksejõuetusavaldusest loobumine vastu ning TsMS § 428 lg 1 p 3

koostoimes TsMS § 477 lõikega 1 võtta vastu avaldaja loobumine ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

8. Avaldaja esitas kohtule taotluse avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada.

9. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Kohus kohaldas 31. jaanuari 2025 määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse lõpetamise tõttu tuleb

tühistada määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning määruse alusel võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul

määrus saata ka kohtutäituritele.

11. Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb võlgniku ärakuulamiseks määratud istung tühistada

(TsMS § 352 lg 1 esimene lause).

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik loobub maksejõuetusavaldusest, tuleb

asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab

menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusmenetlus lõpetatakse avaldaja

loobumise tõttu.

13. Usaldusisik on taotlenud 4. märtsil 2025 oma ülesannete täitmise eest tasu 2220,40 eurot

(sh käibemaks). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku tasuks tuleb

määrata 1172,91 eurot (käibemaksuga).

13.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

13.2.

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

13.3.

Kuigi avaldaja on maksejõuetusavaldusest loobunud, on usaldusisik oma seadusest

tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teinud (muu hulgas tutvunud võlgniku

maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites päringud ja saatnud kolmandatele isikutele

järelpärimised, suhelnud võlgnikuga, analüüsinud võlgniku kontosid, maksejõuetuse

tekkimise põhjuseid ja järelpärimistele saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja

ja usaldusisiku aruande), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldusest loobunud ning

usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul

ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi.

13.4.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul

kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul menetlust lõpetades, kuna seadus ei näe ette

usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku loobumise

tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning

võlgnikul selleks raha puudub.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele

haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt

TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile

tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kohtu hinnangul on menetlustoimingute mahtu ja hulka arvestades usaldusisiku ajakulu 14

tundi põhjendatud arvestades, et usaldusisik esitas kohtule vara- ja võla nimekirja, seejuures

analüüsides põhjalikult võlgniku maksejõuetuse põhjuseid.

Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, loobudes oma avaldusest

pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt valdavas osas ülesannete täitmist,

tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu

maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi

analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Samas ületab praegusel juhul usaldusisiku tasu TsMS §

183 lg-s 2 kehtestatud määra (usaldusisik arvestanud tunnitasuna 130 eurot, mitte 66 eurot).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) tuleb

hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning ülejäänud tööaeg 0,58 tundi (14 -

13,42) tuleb hüvitada võlgniku vara arvel (75,40 eurot) (0,58 × 130), s.o kokku 961,40 eurot.

Summadele lisandub käibemaks.

13.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane.

(allkirjastatud digitaalselt)