2-23-17799/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17799

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Investime grupp OÜ hagi Andmar Trading OÜ vastu

kahju hüvitamiseks

21 782,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Investime grupp OÜ (registrikood 16170388)

Hageja lepingulised esindajad: Mari-Liis Lega, Tõnis

Kõiv,

(e-post

mari-liis.lega@youroffice.ee;

tonis.koiv@youroffice.ee;)

Kostja: Andmar Trading OÜ (registrikood 11414940)

Kostja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Kenno

Vilippus (e-post kenno.vilippus@vilippus.ee)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Investime grupp OÜ kanda.

3. Välja mõista Investime grupp OÜ-lt Andmar Trading OÜ kasuks põhjendatud

menetluskulud kokku 1950 eurot, s.o esindaja tasu.

4. Välja mõista Investime grupp OÜ-lt Andmar Trading OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

18.12.2023 esitatud ja 05.02.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Investime grupp

OÜ (hageja) ja Andmar Trading OÜ (kostja) 06.05.2021 töövõtulepingu, mille kohaselt kostja

kohustus teostama hageja korterites asukohaga Talu tee 8 korterites 1, 2, 3 ja 4 ehitus- ja

remonttöid. 10.06.2021 lisandus lepingusse ka korteri nr 6 remont. Lepingus sätestatud tööde

kestuseks leppisid pooled kokku kaks kuud, st tööd pidid valmima hiljemalt 2021.aasta juulis.

Kuna kostja ei teostanud lepingus kokkulepitud töid ka täiendavaks tähtajaks, ütles hageja

17.03.2022 kostjaga sõlmitud lepingu üles.

Hageja sõlmis 2022 aasta märtsi lõpus teise töövõtulepingu kolmanda isikuga (Reiant OÜ)

remonttööde lõpetamiseks kõnealustes korterites. Kolmas isik lõpetas kokkulepitud tööd

14.06.2022, kuid kui korterites avati veekraanid, selgus koheselt veeleke korterites 1 ja 3. Reiant

OÜ avas nimetatud korterite seinad, et kontrollida seinataguseid veeühendusi. Kolmas isik

likvideeris lekked korterites 1 ja 3. Kostjat teavitati tuvastatud probleemist e-kirja teel, saates nii

fotod kui videod. Hageja tasus Reiant OÜ-le kokku korterites remondi lõpetamise, sh

ebakvaliteetse töö ringitegemise eest kokku summas 9 810 eurot.

10.05.2023 teavitas Talu tee 8-2 üürnik hagejat, et korteri elutoa põrandal on vesi. Hageja

kasutas öisel ajal veelekke sulgemiseks avariiteenust ning esitas kindlustusele (BTA)

kahjujuhtumi avalduse. BTA tellimusel teostas 12.05.2023 korteri ülevaatuse Kahjuhaldus OÜ

spetsialist, kes tuvastas, et korteri nr 2 duširuumis on WC poti ümber niiskuskahjustus ja elutoa

laminaatpõrand on veest kahjustatud. Hageja kutsus kohale kolmanda isiku (Remondikompanii

OÜ), kes 06.06.2023 tuvastas ülevaatust teostades, et üks seina taga olnud torustiku tihend oli

järgi andnud ja seetõttu lekkis sealt intensiivselt vett. Remondikompanii tuvastas, et lekete

toimumise põhjus on ebakvaliteetne paigaldus. Remondikompanii OÜ likvideeris hageja

tellimusel ebakvaliteetsed ühendused. Korteris teostatud kahjujuhtumi torutööde maksumus oli

kokku 1 790 eurot. Kokku kulus korteris nr 2 kahjujuhtumi põhjuste ja tagajärgede

kõrvaldamiseks 1 950 eurot (avariiväljakutse vee sulgemiseks – Torudeabi ja Elektritööd OÜ

arve nr TE2300103 summas 110 eurot, õhukuivati rent korterist liigniiskuskuse eemaldamiseks

Trollo Grupp OÜ arve nr 2023/405 summas 20 eurot ja arve nr 2023/406 summas 30 eurot).

Kindlustus tegi 25.08.2023 otsuse nr IE6-104662/01-23/1, millega keeldus hüvitamast Talu tee

8-2 korteris toimunud kahjujuhtumi kulusid, sest kahju põhjustas kostja ebakvaliteetne töö.

29.06.2023 tekkis veekahju Talu tee 8 korteris 4, mille tulemusena sai korter 4 ulatuslikke

veekahjustusi. Hageja esitas kahjujuhtumi avalduse kindlustusele (BTA). BTA tellimusel teostas

05.07.2023 korteri ülevaatuse Kahjuhaldus OÜ spetsialist, kes tuvastas, et korteri nr 6 duširuumi

põrandas on toimunud veeleke, mille tulemusel on korter nr 4 saanud ulatuslikke veekahjustusi.

BTA poolt võetud hinnapakkumiste kohaselt on korteris nr 4 vajalike taastamistööde maksumus

7 212 eurot, millele lisandub uus köögimööbel summas 2 018,99 eurot (IKEA) ja korteris nr 6

vajalike taastamistööde maksumus 792 eurot. Remondikompanii OÜ koostas BTA-le 27.07.2023

kahjupõhjuse akti, mille kohaselt tuvastas, et leke oli põhjustatud köögi püstaku vahetus

läheduses oleva Alupex veetoru põlve ühe poole pressimata jätmisest. Kindlustus tegi

25.08.2023 otsuse nr IE6-143408/02-23/1, millega keeldus hüvitamast Talu tee 8-4 korteris

toimunud kahjujuhtumi kulusid, sest kahju põhjustas kostja ebakvaliteetne töö.

Korterites nr 2 ja 6 teostas torutöid kostja 2021.aasta teises pooles lepingu alusel. Seega on

kostja jätnud veetoru põlve ühe poole kinni pressimata ehk vastutav veelekke ja sellest tuleneva

kahju eest.

Hageja on kõnealused korterid omandanud väljaüürimise eesmärgil, kuid tulenevalt kostja

ebakvaliteetsest tööst tekkinud veekahjustustest, ei saa hageja kortereid välja üürida. Kindlustus

ei korva kahjujuhtumite kõrvaldamise kulu ja hagejal puuduvad vahendid kahjude

kõrvaldamiseks. Seetõttu toob kostja ebakvaliteetselt tehtud töö tagajärjel tekkinud veekahju

hagejale kaasa jätkuvat kahju saamatajäänud tulu näol, sest hageja ei saa korterite

väljaüürimisest tulu, mida ta on õigustatud saama.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 9810 eurot ning hageja

poolt tekkinud ja tulevikus tekkiva kahju summas 11 972,99 eurot.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei

ole Talu tee 8 korterites 1, 2, 3 ja 4 ehitus- ja remonttöid teinud. Lepingu sõlmimiseks ei piisa

ainult pakkumise tegemisest. Hageja peab tõendama, et kostja tegi objektil töid. Tööde

tegemisele võiksid viidata näiteks akt tööde tegemise kohta või arve, millega töövõtja soovib töö

eest raha saada või maksekorralduse koopia, millest selgub, et hageja on kostjale tööde eest

maksnud. Selliseid tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

tööd oleksid teostatud ebakvaliteetselt ega ka seda, et hageja kahju oleks põhjuslikus seoses

kostja väidetava tööga. Suur ajavahe lepingu ülesütlemise ja kahju vahel viitab sellele, et hageja

on täies ulatuses osaline talle kahju tekkimisel (VÕS § 139 lg 1).

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hageja on tuginenud hagiavalduses asjaolule, et pooled on sõlminud 06.05.2021 ning

10.06.2021 töövõtulepingud, mille järgi kohustus kostja Talu tee 8 korterites 1, 2, 3, 4 ja

6 tegema ehitus- ja remonttöid.

3.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

3.2 Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tõendatuks, et kostja on teinud hagejale 03.05.2021

hinnapakkumise summas 11 030,40 eurot remonttööde tegemiseks Talu tee 8 korterites 1,

2, 3 ja 4 kahe kuu jooksul (dtl 9, 104-113) ning hageja on hinnapakkumist aktsepteerinud

(dtl 114). Seega võib järeldada, et kostja pidi teostama viidatud hinnapakkumises

märgitud tööd hagejale kahe kuu jooksul. Ühtegi muud lepingu tingimust ei ole hageja

välja toonud ega tõendanud.

3.3 10.06.2021 on kostja juhatuse liige saatnud T. T. e-kirja hinnapakkumisega korterile

suurusega 28,65m2, kuid samas ei nähtu, et antud e-kirjaga oleks ühtegi hinnapakkumist

manusena saadetud (dtl 115). Hageja on küll esitanud kohtule eraldi hinnapakkumise

dokumendi korterile suurusega 28,65m2, kuid üksnes antud dokumendist ei ole aru saada,

kas just see hinnapakkumine on ka reaalselt hagejale saadetud või millise objektiga antud

hinnapakkumine seotud on (dtl 10). Samuti ei saa kohus lugeda hinnapakkumist

aktsepteerituks üksnes hageja 12.06.2021 e-kirjast (dtl 116). Viide, et „muidu tundub

OK“ ei saa lugeda aktseptiks, kui eelnevalt on ka märgitud, et hinnapakkumises on puudu

akende vahetus. Seega on kohtu hinnangul tõendamata, kas, millistel tingimustel ja

millistes konkreetsetes töödes on pooled 10.06.2021 täiendavalt kokku leppinud, s.h on

jäänud tõendamata hageja poolt viidatud suulised kokkulepped lepingu tingimuste osas

poolte vahel.

3.4 Hageja on ka välja toonud, et hageja on tellinud pärast lepinguliste tööde alustamist

hagejalt ka lisatöid (s.o aknapaled (välis); II korruse aknad; kilbiruum (sein ja uks); ahju

lammutus; drenaaž) ja viidanud kostja 16.11.2021 e-kirjale. Kohtu hinnangul ei tõenda

antud e-kiri lisatööde kokkulepete olemasolu, kuna e-kirjas on üksnes ülevaade hindadest

(dtl 118). Seega on tõendamata, kas, millal ja millistes lisatöödes on pooled täiendavalt

kokku leppinud.

4. Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista kostja teostatud ebakvaliteetse töö

tulemusel tekkinud kahju ja tööde ümbertegemise kulu kokku summas 21 782,99 eurot

viidates VÕS §-le 641 lg 1 ning VÕS §-le 115 lg 1.

4.1 VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 641 lg 1

esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele ning VÕS § 641 lg 2

sätestab üldised alused, millal töö lepingutingimustele ei vasta. VÕS § 646 lg 1 kohaselt,

kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue

töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja

töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha

ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Kohus selgitab, et VÕS § 646 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõudeõiguseta ei saa tellijal

olla ka VÕS § 646 lg 5 kohast kulutuste hüvitamise nõuet. Ehkki tellijal on õigus nõuda

VÕS § 646 lg-s 5 sätestatu asemel ka kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi

alusel, eeldab sellise nõude esitamine omakorda, et tellijal oleks VÕS § 646 lg-st 1

tulenev nõudeõigus (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-20-18112).

4.2 Kohus on oma 11.04.2024 kirjas selgitanud, et hageja nõude lahendamiseks tuleb hagejal

m.h kohtule selgitada ja tõendada, millised tööd, millises mahus kostja teostas; millised

tööd jättis kostja teostamata või teostas ebakohaselt; kuidas konkreetselt on seotud

veelekked korterites 1, 2, 3, 4 ja 6 kostja tegevusega ning selgitanud ka täiendavalt, et

juhul, kui hageja tugineb kostja poolt ebakvaliteetse töö tegemisele, siis tuleb hagejal iga

korteri kohta eraldi välja tuua, millega hageja tõendab, et just kostja need tööd tegi ning

milles seisneb kostja tööde ebakvaliteetsus (dtl 91-93).

4.3 Iseenesest ei oma asja lahendamisel käesoleval juhul tähtsust, millised võimalikud

kokkulepitud tööd kostja teostamata jättis, kuna hageja on oma 03.05.2024 esitatud

dokumendi p-s 2.4 kinnitanud, et hageja nõuab kostjalt hüvitist ainult kostja poolt

puudustega teostatud tööde puuduste kõrvaldamise eest (dtl 97).

4.4 Hageja on 03.05.2024 esitatud dokumendi p-s 2.6 välja toonud, et korterites esinesid

järgnevad puudused: kipsseinte katmine seineksiga ebakvaliteetselt teostatud, õhumullid,

kortsud; värvimistööd ebakvaliteetselt teostatud, kohati vaid üks kiht, osade kohtades

kruntvärv värvitud põhivärvi peale. Kahes korteris oli seinte värvimise käigus lagi

määritud seinavärviga, st lagi vajas ülevärvimist; dušialused paigaldatud viltu ja

silikoonitud ebaühtlaselt; santehnika paigaldatud mitte projektijärgselt (pesumasinale

ruumi tegemiseks tuli nihutada segisteid ja kapp u 10 cm teise kohta); kogu vee- ja

kanalitorustik on paigaldatud valesti ja ehitusnõudeid eirates (selgus hiljem); vaheuksed

olid paigaldatud hooletult, liistud kehvasti; laminaatparket oli paigaldatud

ebakvaliteetselt, vahed ja augud sees, põrandaliistud olid paigaldatud halvasti ning

vajasid kogu ulatuses ringitegemist; värskeõhuklapi paigaldus ebakvaliteetne, tuli välja

vahetada, paigaldamata jäeti välisosa klapp ja toru; koristus/utiliseerimine oli teostamata,

st ehituspraht oli objektilt eemaldamata.

Hageja poolt esitatud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et teatud probleemid

hagiavalduses märgitud korterites esinesid, eelkõige veelekked korterites (27.07.2023

ülevaatuse akt dtl 136; kindlustuse dokumendid dtl 16-23). Ühtegi muud väidetavat

puudust ei ole hageja tõendanud (s.h värvimistööd, parkett, liistud jms). Kohus peab

vajalikuks ka märkida, et korterite 1 ja 3 veeleke toimus hageja väitel 14.06.2022,

korteris nr 2 toimus veeleke 10.05.2023 ning korteris nr 4 toimus veeleke 29.06.2023 (dtl

16, 21) ehk lekked on toimunud pärast kolmanda isiku (Reiant OÜ) poolt tööde

teostamist. Seega on tõendamata, et hageja poolt väljatoodud puudused oleksid seotud

kostja tegevusega. Samuti on tõendamata, kas ja millises ulatuses kostja reaalselt töid

üldse hagejale teostas. Ülevaade hindadest, asjatundja arvamus või võimalikud esitatud

arved ei tõenda tööde tegemist kostja poolt (16.11 ja 17.11 kirjavahetus dtl 118;

15.03.2022 e-kiri dtl 119; 03.05.2024 e-kiri dtl 151; arved dtl 152, 156; asjatundja

arvamus dtl 122-125, 158-196). Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud arved on

esitatud kolmandate isikute poolt ning arvetel märgitud „remonttööd“ ei kinnita, kas ja

milliseid konkreetseid töid oleks kostja teinud või et hageja oleks kostjale teatud tööde

eest tasunud. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi akti tööde võimaliku teostamise kohta.

Kuna puuduvad tõendid, kas ja milliseid konkreetseid töid hageja on teostanud, siis ei pea

kohus vajalikuks ka hinnata, kas ja milliseid töid oleks kostja teinud ebakvaliteetselt.

4.5 Kohus peab vajalikuks üksnes selgitada, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on

teatud töid teinud (s.h ebakvaliteetselt), siis puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjat

väidetavatest puudustest teavitanud ja andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. VÕS §

115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda kohustuse täitmise asemel

pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kuigi

hagiavalduses on märgitud, et kostjat teavitati tuvastatud probleemidest e-kirja teel,

saates nii fotod kui videod, siis ühtegi tõendit ei ole hageja selle kohta esitanud. See, et

hageja on 17.03.2022 lepingu üles öelnud, nimetatud asjaolusid ei kinnita (dtl 121). VÕS

115 lg 3 võimaldab võlausaldajal erandina nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ka

võlgnikule eelnevalt täiendavat tähtaega täitmiseks määramata. Tegemist peaks olema

aga juhtumitega, kus leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on

jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selline tagajärg

pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ette näha. Nimetatud asjaolusid

käesoleval juhul aga kohtu hinnangul ei esine.

5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud

kokku 2115 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu 14,1 tunni eest. Esindaja on osutanud

järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta): 04.03.2024 vastuse

koostamine hagiavaldusele 6,5 h; 17.05.2024 vastus hageja 03.05.2024 dokumendile 2,5

h; 05.08.2024 vastus hageja 31.05.24 dokumendile 3,6 h; 29.11.2024 ning 09.12.2024

asjaajamine seoses tunnistajaga (tunnistaja kohtusse ilmumise küsimus, 6.12.24 istungi

edasilükkamise taotlus, tunnistaja taotlusest loobumine) 1,5 h.

Kohus arvestab, et esmased toimingud võivad menetluses olla ajakulukamad, kuna

vajalik on analüüsida hagiavaldust ja selle lisasid, suhelda kliendiga ning kujundada

õiguslik positsioon. Kohtu hinnangul on seega vastuse koostamine hagile põhjendatud 6,5

tunni ulatuses. Arvestades 17.05.2024 ning 05.08.2024 esitatud dokumentide sisu ja

mahuga, on kohtu hinnangul dokumentide mõistlikuks koostamise ajakuluks kokku 5

tundi. Kohus arvestab, et kostjal on tulnud enne dokumentide koostamist tutvuda ka

hageja poolt esitatuga. 29.11.2024 ning 09.12.2024 toimingud peab kohus põhjendatuks

1,5 tunni ulatuses arvestades kohtule esitatud dokumentidega. Seega on kostja lepingulise

esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 13 tundi.

Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot

käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta

(RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p

14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning

arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab

pidada põhjendatud tunnitasuks 150 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kostja

esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 1950 eurot, mis kuuluvad hagejalt

väljamõistmisele.

9. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1950 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik