4-25-822/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-822

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liina Pohlak

Määruse tegemise aeg ja koht

14.märtsil 2025.a. Tallinn

Väärteoasja number

4-25-822

Väärteoasi

A K kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlusgrupi kohtuesindusgrupi uurija

abi Aivar Hirss 22.11.2024 otsuse peale väärteoasjas

2317,24,009378

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1

Jätta A K kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 22.11.2024 otsuse peale väärteoasjas

2317,24,009378 läbi vaatamata ja tagastada kaebus

kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

03.03.2025.a laekus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja A K kaebus PPA Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusgrupi kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar

Hirss 22.11.2024 otsuse peale väärteoasjas 2317,24,009378. Kaebuse esitaja soovib

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Pärnu Maakohus koostas 05. märtsil 2025 kohtumääruse, millega saatis A K kaebuse

väärteoasjas nr 4-25-822 (231724009378) menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Harju

Maakohtule.

Harju Maakohust registreeriti posti teel laekunud kaebus 10. märtsil 2025.

Kohtumääruse põhjendused

VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kohtuvälise menetleja üldmenetluses

tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohus tutvus kaebuse ja sellele lisatud materjalidega ning väärteoasja 4-25-822 raames

väljanõutud väärteotoimikuga tuvastas, et A K suhtes väärteoasjas nr 2317,24,009378 31.10.2024

koostatud väärteoprotokollist nähtub, et protokolli on isikule tutvustatud 31.10.2024 ja protokollis

on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks 02.12.2024. Menetlusalusele

isikule on väärteoprotokolli tutvustatud 31.10.2024, mille kohta ta on andnud allkirja ja palunud

saata otsuse e-postiga (protokollis antud e-posti aadress xxx). Seega oli kaebuse esitanud isikule

tehtud teatavaks, et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 02.12.2024 kättesaadav.

Kohtuväline menetleja tegi otsuse väärteoasjas 22.11.2024, mistõttu oli otsus menetleja juures

02.12.2024 reaalselt olemas ja kättesaadav. Otsuses on märgitud, et otsuse peale on õigus esitada

kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks

kättesaadav.

Eeltoodust tulenevalt hakkas kaebuse esitamiseks seaduses kehtestatud 15. päevane tähtaeg

kulgema 02.12.2024 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 17.12.2024, ms on märgitud ka

kohtuvälise menetleja otsuses.

Nähtuvalt kohtute infosüsteemist toimetati A Kle üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

231724009378 kätte avaliku e-toimiku süsteemi kaudu 28.11.2024 kell 17.05. Seega oli A Kl

võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega juba 28. novembrist 2024 ning aega otsuse

vaidlustamiseks oli 19 päeva. A K esitatud kaebuse laekus maakohtule aga 05.märtsil 2025 ehk

rohkem kui 3 kuud pärast otsuse kättesaamist, ületades VTMS § 114 lg-s 4 märgitud tähtaega

oluliselt..

Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on A.K suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine alates

21.11.2024. Kuivõrd A.K on kohtuvälise menetleja otsuse vastu võtnud 28.11.2024, ei ole

vahistamise tõttu rikutud A.K õigust saada kätte tema suhtes väärteomenetluses tehtud otsus.

Seonduvalt A K väitega, et ta viibis alates 21. novembrist 2024 vahi all ja temalt võeti asitõendina

ära mobiiltelefon, peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega, mis

õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kohtupraktika kohaselt tuleb möödalastud kaebetähtaja

ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks

kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi-

või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus,

ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007 määrus nr 3-

1-1-5-07, p 6).

Kinnipeetule on Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses tagatud võimalus tutvuda enda suhtes

tehtud otsustega nii väärteo- kui kriminaalmenetluses, sh tagatud võimalus esitada otsuste peale

kaebusi ja apellatsioone. Lisaks on kinnipeetutele tagatud võimalus kirjavahetusele ja

telefonikõnedele (vangistusseadus § 28). Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 47 kohaselt saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi

Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule adresseeritud kirjad vangla

kulul. Samuti sätestab eeskirja § 522 võimaluse kinnipeetaval kasutada e-toimiku süsteemi. Seega

on kinnipeetavale tagatud suhtlus nii uurijate kui ka kohtuga.

Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on A K e-toimiku vahendusel esitanud 12. detsembril 2024 ja 14.

detsembril 2024 kohtule kaebused kohtuvälise menetleja otsuste peale väärteoasjades nr

257024001641 ja nr 257024001581. Samuti on ta esitatud 19.12.2024 määruskaebuse enda

vahistamise määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule. Seega oli A Kl ligipääs e-toimikule,

millest saab järeldada, et tal oli võimalus ka väärteoasjas nr 231724009378 tehtud otsusega

tutvumine selle kättetoimetamisest alates. Kohtu hinnangul ei ole A K kaebuses välja toodud

ühtegi asjaolu, mille alusel oleks kohtul alust arvata, et kaebuse esitajal olid mõjuvad põhjused

kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks. Ka 03.03.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse esitamine

käesolevas ajas kinnitab, et isikul on võimalik vahi all viibides suhelda kohtuga ja edastada

kaebusi.

Asjaolu, et kaebuse esitanud isik viibib vahi all, ei mõjuta VTMS § 114 lg 4 sätestatud

edasikaebamise tähtaega, milleks on 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus

on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsus

oli alates 02.12.2024 menetleja juures kättesaadav ja nagu nähtub kohtuinfosüsteemist on isik

otsuse kätte saanud juba 28.11.2024 s.o veel enne kui hakkas kulgema kaebuse esitamiseks

ettenähtud 15-päevane tähtaeg.

Kaebus on laekunud Pärnu Maakohtule 03.03.2025 ja A.K esitatud dokumentidest ei nähtu, et ta

oleks kaebust kohtusse edastamiseks andnud Tallinna Vanglale üle varem kui 19.02.2025 s.o 2

kuud peale otsuse jõustumist. Seega on A K kaebus esitatud peale kaebetähtaja möödumist.

Kaebuses ei ole otseselt taotletud kaebetähtaja ennistamist, kuid on selge, et sellise taotluse

esitamisel ei kuuluks see tähtaeg kaebuses toodud asjaoludel ennistamisele.

Kohus juhib veelkord kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt on

kaebuse esitamiseks 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

VTMS § 70 lg 6 sätestab üheselt, et kaebetähtaeg hakkab kulgema lahendi kohtuvälise menetleja

juures isikule tutvumiseks kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Asjaolu, et isik viibib vahi all ei

muuda kaebetähtaja kulgemist kui isik on õigeaegselt kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud.

VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud

pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei

ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise

tähtaeg on mööda lastud ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud tuleb kaebus jätta läbi

vaatamata ja tagastada see kaebuse esitanud isikule.

Liina Pohlak

Kohtunik