1-11-7001/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-7001

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-11-7001 (10240103793)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Kriminaalasi V.P KarS § 169 süüdistuses järgi üldmenetluses

Kohtuistungi aeg 03. oktoober 2011.a.

Prokurör Saskia Kask

Süüdistatav V.P - isikukood: XXX, Eesti

kodanik; keskharidusega; elukoht: xxx; ei tööta; varem

kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 4

korral (trahvid osaliselt tasumata); tõkend - elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

advokaat Jelena Benevolenskaja

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.P KarS § 169 4 (neli)

järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.P 3(kolme)-aastase kateaja kestel ei pane toime uut tahtliku kuritegu

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2

2. Välja mõista V.P-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse:

määratud

kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 287,64 eurot 208 eurot.

Menetluskulud 10 kuu jooksul võrdsetes osades, on võimalik tasuda vabatahtlikult arvates kohtuotsuse jõustumisest,

10220034796011 SEB-s või nr Rahandusministeeriumi arvele nr

221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-11-7001 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7

päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 28.10.2011.a.

SÜÜDISTUS V.P süüdistatakse selles, et tema alates 2007.a detsembrist hoidub kuritahtlikult

kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest. Nimelt on V.P jätnud täitmata temale Ida-Viru Maakohtu 08.12.2005.a (tsiviilasi nr 2-3073/05) otsusega pandud kohustuse maksta elatusraha tütre KR(sünd. XXX) igakuiseks ülalpidamiseks LR kasuks alates 02.09.2005 1345

krooni (85,96 eurot) kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX), kusjuures

igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. V.P on töövõimeline, kuid on pika aja jooksul põhjendamatult ja süstemaatiliselt,

s.o kuritahtlikult jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse. Elatusraha võlgnevuseks

seisuga aprill 2011 on ca 6700 eurot. Sellega on V.P jätnud täitmata temale

Perekonnaseaduse §-dest 96, 97 ja 100 tuleneva kohustuse anda igakuist ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

Kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani V.P toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise so KarS § 169 sätestatud kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et V.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist

leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. V.P on

keskharidusega, töövõimeline isik, kes peab tegema kõik endast oleneva, et täita lapse ülalpidamiskohustust. Ta ei ole end töötuna arvele võtnud, ei ole ise aktiivselt käitunud, et

leida tööd ja vahendeid, et lapsele elatusraha maksta. Kuritahtlikkust iseloomustab tema tegevusetus ja ükskõiksus oma kohustuste täitmisel pea nelja aasta jooksul.

3

Kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista, kuna tal puudusid vahendid lapsele elatise maksmiseks ning elatusraha mittemaksmine ei olnud kuritahtlik. Praegu on raske tööd leida ning süüdistatav on endale pidevalt tööd otsinud interneti kaudu, kuid pole endale seni tööd leidnud. Ta saab aru, et elatist tuleb maksta, et on tekkinud võlgnevus, kuid saab seda tasuma hakata alles siis, kui on endale leidnud töökoha.

Süüdistatav tunnistas, et lapsele pole ta elatist maksnud, kuid kinnitas, et tal puudusid selleks

võimalused. 2007.a. detsembrini tasus ta igakuuliselt 1000 krooni lapse ema pangaarvele.

2007.a. juulis ostis ta tütrele 4 000 krooni eest pianiino, andis lapse ema kätte 2007.a. detsembris sularaha 15 000 krooni ja augustis 2008.a. 10 000 krooni sularahas. Kuna ta kaotas

töö ja alates 2008.a. alalist tööd pole leidnud, puudusid tal võimalused elatise maksmiseks ning mittemaksmist ei saa lugeda kuritahtlikuks.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

KarS § 169 objektiivse koosseisu moodustab lapsele elatise maksmata jätmine. Lapse all mõeldakse isikut, kelle suhtes tema emal või isal on vanemaõigused – ta põlveneb emast või isast või on lapsendatud. KRsünnitunnistuse ärakiri (tl.8) kinnitab, et tema isa on V.P. Vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada tuleneb , kuid KarS § 169 perekonnaseadusest koosseisuga on ülalpidamiskohustus tagatud üksnes siis, kui elatise on välja mõistnud kohus. V.P-lt on Ida-Viru Maakohtu 08.12.05.a. otsusega (lk. 6 -7) välja mõistetud elatusraha

LR kasuks igakuuliselt 1 345 krooni alates 02.09.2005.a. kuni tütre KR(sünd.XXX.a.)

täisealisuseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei saa olla väiksem perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast.

Kohtutäituri M. Roodese täitmisteade 28.07.09 (tl.9-10), järelepärimine (tl.11), V.P kaebus (tl.12), maksete aruanne (tl. 13 -15), L.R vastus (tl.16), SEB-i vastus järelepärimisele (tl.17-33) kinnitavad, et V.P ei ole vabatahtlikult kohtuotsust täitnud ning täitemenetlust

alustas kohtutäitu M.Roodes, kes on asjaga ka aktiivselt tegelenud, s.h. kontrollinud V.P osalisi vastuväiteid tasutud maksete suuruse osas. Eesti Töötukassa vastus infopäringule (tl.47) kinnitab, et V.P ei ole olnud töötuna arvele võetud.

V.P pangakonto väljavõttest nähtub, et sissemakseid oma kontole on ta 2005.a. septembrist teinud ise, kontole ei ole laekunud raha tööandjalt või mõnelt äriühingult. L. R

kontole on ta ta teinud ülekandeid 20-l korral (enamuses 1 000 krooni kuus) ning viimane ülekanne on olnud 27.11.2007.a. (tl.17 - 33).

Kannatanu L. R ütluste kohaselt ei ilmunud V.P kohtuistungile, kui lahendati lapsele elatise maksmise küsimust. Pärast otsuse saamist helistas ta V.P-le ja küsis, kas viimane hakkab elatist tasuma. Selle peale palus V.P kompromisslahendust ning ta nõustus, et isa hakkab oma lapsele elatist maksma 1 000 krooni kuus, kuigi siis oli tekkinud juba võlgnevus. V.P oli eelnevalt juba 2 last ning ta palus kompromisslahendust põhjusel, et peab ülal pidama ka oma teisi lapsi. Raha maksmine käis pangakonto kaudu kuni 2007.a. detsembrini. Sularahas ei ole V.P

talle ega tütrele midagi maksnud. 2007.a. kinkis ta tütrele sünnipäevaks pianiino. Kuna

4 igasusgused maksed lakkasid, pöördus ta 1, 5 aasta pärast kohtutäituri poole, kuid siiani ei ole V.P elatusraha maksmist jätkanud.

Süüdistatav V.P oma ütlustes kinnitas, et kuni detsembrini 2007.a. maksis ta elatusraha LRpangakontole 1000 krooni kuus ning see oli vastastikune kokkulepe. Sel ajal töötas ta AS- s S l. Tema ülalpidamisel oli siis veel 2 vanemat last eelmisest kooselust. 2007.a.lõpus tuli talle külla L.R oma praeguse mehega. Külaskäik lõppes sellega, et ta ärkas

põrandal verisena, muhk peas ja hambad välja löödud. Sellisena ei saanud ta enam tööle minna. Kaotas töökoha. Hamaarsti juures käimiseks ja ravimitele kulutas ta raha ca 30 000 krooni ja ütles L. R , et kaks aastat ta ealtist ei maksa, kuna vigastused oli talle põhjustanud L. R mees. 2008.a. töötas ta juhutöödel ja hiljem pole enam tööd leinud, elab sisuliselt oma ema

ülalpidamisel, kuigi on pidevalt internetist tööd otsinud. Töötukassasse ei ole pöördunud, kuna loodab ise tööd leida. Tööle ei võetavat teda selletõttu, et tal on peal suur võlgnevus, täitur on arestinud pangaarve ja kuna ta saab enda kätte jätta vaid 193 eurot (ülejäänu võtab ära täitur), siis üksi tööandja ei olevat teda nõus tööle võtma, sest mees, kel jääb kätte 193 eurot, ei olevat perspektiivikas, sellisel iskul puuduvat motivatsioon tööd teha. Olevat käinud kuulutuste peale vaid paaripäevastel „proovitöödel“, kus tööandaja laseb päeva või kaks tööd

teha ja teatab, et nad ei soovi lepingut sõlmida. Sealt saadud summad on kulunud enda söögirahaks ja pole olnud võimalust tasuda lapsele elatusraha.

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et V.P, kes on töövõimeline isik (tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud), ei ole end pea 4 aasta jooksul töötuna arvele võtnud ning

alates 2007.a. detsembrist ei ole tasunud ühtegi senti elatusraha oma alaealise lapse

üalpidamiseks, on oma tegevusetusega toime pannud kuritahtliku kõrvalehoidumise lapsele

kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi.

Paljasõnaliseks peab kohus V.P väiteid selle kohta, et lapsele elatusraha on ta maksnud

LRkätte ka sularahana: korraga 15 000 krooni 2007.a. detsembris ja viimati 10 000 krooni

2008.a. augustis. LR on nii vastuses kohtutäiturile kui ka oma ütlustes kohtuistungil

kinnitanud, et selliseid summasid ei ole ta V.P-lt saanud. V.P on ise kohtule

väitnud, et alalist tööd pole tal olnud alates 2008.a., raha tuli tal kulutada oma vigastuste

ravimiseks (s.h. hammmaste ravile). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et peale intsidenti 2007.a detsembris, mida V.P on ise kohtus kirjaldanud, annaks ta LR kätte nii suured summad sularaha, võtmata selle kohta allkirjagi. Küllat keerulised ja pingelised omavahelised suhted ei soosinud sellist vastasikust usaldust.

Isegi juhul, kui V.P oleks LR kätte maksnud need väidetud rahasummad, ei ole ta

ikkagi rohkem kui 2 aasta vältel maksnud enam ühtegi summat oma lapse

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kusjuures elatis oli temalt välja mõistetud igakuulise maksena. Perioodiliselt ehk igal kuul oli V.P kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks määratud elatise.

Juba ainuüksi nii pikk ajavahemik ja süstemaatiline elatusraha mittemaksmine kujutabki endast kuritahtlikkust ning sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkoleegium oma otsuses 3-1-1-92-01.

5

Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et V.P puudusid võimalused elatise

maksmiseks, ta ei ole siiani suutnud tööd leida ning seetõttu ei saa mittemaksmist lugeda kuritahtlikuks kõrvaledoidumiseks.

Lisaks sellele, et V.P on töövõimeline isik, on ta kohtule kinnitanud, et tal tuli pärast

2007.a. sündmusi kulutada enda väljalöödud hammaste ravimiseks ca 30 000 krooni. Järelikult olid tal olemas selleks materiaalsed võimalused. Ta on kohtus ise väitnud, et pärast

2007.a. intsidenti on ta LR öeldnud, et kahe aasta jooksul ta elatist tütrele ei maksa, sest vigastused tekitas talle LR mees. Kohtu aravtes realiseeris V.P oma solvumist selliselt, et jättis elatisest ilma oma alaealise tütre. Samuti peab kohus vajalikuks märkida ka asjaolu, et päris kriitikata ei saa suhtuda V.P väitesse, et ta kaotas oma töökoha 2007.a. detsembris. Tema pangakonto väljavõte näitab, et

sissemakseid oma kontole tegi ta 2005-2007.a. ise, mitte tööandja. Järelikult oli tema otsustada, kas teenitud tulu või osa sellest kannab ta oma kontole, hoiab seda sularahana või

annab kellelegi teisele. Tema võimalused olid kahtlemata suuremad kui seda kajastab pangakonto väljavõte, sest ülalpidamist andis ta väidetavalt ka oma teistele lastele. V.P ei ole tööd otsinud töötukassa kaudu ja üksnes paljasõnaliselt väitnud, et keegi teda

tööle võtta ei taha. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et isik, kellel on kohustus ülal pidada oma alaealist last, ei saa tööd valida, tal tuleb vastu võtta ükskõik milline töö ja leida vahendid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. V.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning vastavalt toimepandule tuleb teda ka karistada.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolude antud asjas puuduvad.

Süü suurust hinnates tuleb märkida, et V.P on elatise jätnud lapsele maksmata mitte kuude vaid mitme aasta jooksul ning tema süü ei ole väike. Samas tuleb arvestada ka süüdlase

ja LR keerulisi ja teravaid suhteid, mis on kohtu arvates olulisel määral mõjutanud süüdistatava käitumist. V.P on toime pannud teise raskusastmega kuriteo, mille eest seadusandja on ette näinud rahalise karistuse või kuni ühe-aastase vangistuse.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et V.P-le pole võimalik karistuseks mõista

rahalist karistust, sest tal on tasumata elatise võlgnevus, ta peab jätkasma elatise maksmist oma alaealisele lapsele ning tasuda tuleb ka menetluskulud. Seega ei oleks rahaline karistus tema puhul täidetav.

Kohus leiab, et varem kriminaalkorras karistamata isikuna on V.P võimalik ja

otstarbekohane karistada 4-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga, kohaldades tema suhtes KarS § 73 sätteid.

Menetluskulud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

6 KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära , s.o. 417,03 eurot. Arvestades süüdistatava varalist olukorda ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa sundrahast riigi kanda ning annab võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi, s.o. 10 kuu

jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene ja täielik hüvitamine käib V.P-le ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 311- 313.

Kohtunik