1-08-8882/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 28. oktoober 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-08-8882 (kohtueelses menetluses nr 07260200321)

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsus

L.A

süüdimõistmises KarS § 424 ja § 121 järgi ja karistamises

rahalise karistusega 252 o 12 600 krooni päevamäära, s. kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Jane Rumjantseva Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Süüdimõistetu L.A (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Kohtu otsustused

1. Kohtu asendada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2008 otsusega

lahendi täitmiseks L.A-le

mõistetud tasumata rahaline karistus päevamäära üldkasuliku tööga ükssada 252

168 (

kuuskümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. mai 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada L.A rS § 1 sätestatud käitumis Ka 75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx .

2.

Täiendavad otsustused

2. S

aata määruse koopia karistusregistrile, avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusasutusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna talituse juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldustalitusele;

3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu - Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

2

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud 1.1.

Kohtulahend L.A n süüdi mõistetud Tartu Maakohtu o 16. detsembri 2008 otsusega KarS § 424 ja § 121 järgi ja karistatud rahalise karistusega päevamäära, s.

252 o 12 600 krooni. 1.2.

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Tasumata rahaline karistus on 252 o 12 600 krooni. päevamäära, s.

Kohtute Raamatupidamiskeskus on esitanud kohtule

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse

rahalise karistuse asendamise otsustamiseks L.A-le mõistetud

karistusseadustiku - ud korras. A on tasumata (KarS) § des 70 ja 71 sätestat valdusest nähtuvalt rahaliseks karistuseks 252 päevamäära, s. o 12 600 krooni. 1.3.

Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu taotluse lahendamisel avaldas, et maal ei ole enam tööd ja ta hooldab üle 90 aastast ema. On nõus tegema üldkasulikku tööd. 2.

Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

(Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 417 ( ) lg 1 kohaselt jõustunud Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole

tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei

ole KrMS - § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise § des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude KarS - võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3).

Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab

täitmiskohtunik KrMS § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt

kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS §-des 425-4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud

küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde

kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdi-

mõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arva- muse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistus- järgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrat (KrMS § 4 a ekspertiisi 32 lg 3). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada tasumata rahalises karistuses. kohtulahendi täitmine

3

TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku ( ) lg 1 Sissenõude pööramise järjekord

varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 1

kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist

KrMS

§ 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise

karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud

ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta

möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid

mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise

võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja

avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt

karistusseadustiku § 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. -des 70 ja Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile (TMS § 206 lg 2). KrMS §

417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui

osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse

tasumise tähtaega ei ole § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab KrMS - täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise § des 70 ja 71 sätestatud korras KarS - või pöörab sissenõude võlgniku varale. Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4 peatüki

(Karistuse kohaldamine Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse ) 3. jaos ( asendamine; § 70 § 72). -

KarS § 70 ( lg 1 kohaselt, Rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga)

kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üld ööga. kasuliku t

KarS § 69 ( ) lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes Üldkasulik töö

või käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust -

täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks

tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb

üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2).

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada

kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja

kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3).

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4). -

Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset

reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdi- mõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5). 2.3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena

vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara

4

olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku

menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine . üldkasuliku töö või vangistusega

Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu

avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et L.A on tasumata

rahaline karistus 252

päevamäära. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust KarS § 70 lg 3 kohaselt rahalise karistuse vangistusega . asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 12 600 krooni, s. o 252 päevamäära, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule vangistuse kestuseks . 84 päeva

Kohtus L.A nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku

tööga, mida des süüdimõistetu isikut pidas kohus ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvesta võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö tundi võrdub ühe päeva vangistusega. kaks

KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 12 600 krooni, s. o 252 päevamäära, seega on põhjendatud määrata L.A-le üldkasuliku töö

ajaks 168 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja,

mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks

tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise

karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 01. mai 2012.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontroll- nõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt -

on põhjendatud al L.A üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni lutada

01. mai 2011 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxx . 2.4.

kuludes Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse Menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. pea- tüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus-

tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik