2-24-12987/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12987

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F L M B vastu võla nõudes.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

25 084,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja F L M B (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega alternatiivse nõude osas.

2. Välja mõista F L M Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 15 000

eurot.

3. Välja mõista F L M Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 15 000 eurot alates 28.12.2021 kuni

võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista F L M Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

1520 eurot.

6. Välja mõista F L M Bilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

2-24-12987

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 29.08.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda

tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega

14.09.2024 (TsMS § 326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 04.10.2024. Kostja ei ole hagile

vastanud. 11.11.2024 määras kohus kostjale tähtaja hageja 22.10.2024 esitatud täiendavale

seisukohale ja alternatiivsele nõudele vastamiseks seitsme päeva jooksul kirja saamisest. Kuna

dokumente ei olnud võimalik üle anda tema eluruumis isiklikult, loeb kohus dokumendid kätte

toimetatuks postkasti panemisega 14.11.2024 (TsMS § 326 lg 1). Seisukoha esitamise tähtaeg

saabus 21.11.2024. Kostja jättis seisukoha esitamata.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 teeb kohus

tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on AS xxx ja kostja 23.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping xxx, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

AS xxx loovutas 28.12.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Porfolio koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. AS Aktiva Portfolio on 06.11.2023 ühendatud Aktiva Finance Group OÜ-ga.

VÕS § 4034 lõike 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud

omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lõike 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Hagejal on kohustus välja

tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (vt RKTKo 2-21-13098, p 17).

Riigikohus on tsiviilasjas 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

2 (2)

2-24-12987

võimet krediit tagasi maksta./…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Viidatud Riigikohtu lahendis on märgitud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

maksehäireid polnud. Muud teavet laenuandja ei kogunud. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja teabe

saamise kohustuse täitmiseks omandanud teavet kostja olemasolevate finantskohustuste,

väljaminekute ja varasemate kohustuste kohta, mis võisid mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Kohtu hinnangul ei saa laenuvõtja krediidivõimelisust hinnata ainult sissetuleku suuruse,

maksehäirete puudumise ja kostja kui laenust huvitatud isiku esitatud andmete kaudu, seda enam

juhul kui kostja ei ole avaldanud enda igakuiseid kulusid ja on märkinud igakuiseks kohustuseks 0

eurot. Seetõttu ei ole laenuandja jälginud vajaliku hoolsusega vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult

põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud

intressi ulatuses ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

lubatud intressi ulatuses (RKTKo 2-21-13098, p 26).

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

22.10.2024 seisukohas on hageja esitanud alternatiivse nõude: „Juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute

alusel saadud krediidisumma 15 000 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o. alates 28.12.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele 22.10.2024 esitatud alternatiivse nõude järgi.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulu 507

eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 1400 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

3 (2)

2-24-12987

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja ümberarvestuse tegemisele lugeda

1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 46) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on

kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel

määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120

eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1520 (1400+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1520 eurot. Hageja taotlusel ning

juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva, kohtunik

4 (2)