Legislator Case Law & Legislation
2-24-132217/13 AI generated

2-24-132217/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-132217/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xlt Evergreen Capital OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1083 eurot. Välja mõista Xlt Evergreen Capital OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

Legislator headnote

AI generated

2-24-132217/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xlt Evergreen Capital OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132217

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ rahalise nõudega hagi X vastu.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

5 404,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964),

lepinguline esindaja Henrik Kirsimäe

Kostja X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Evergreen Capital OÜ kasuks 5404,30 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 3000 eurot, intressist 200,37 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisest 2203,93 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista Xlt Evergreen Capital OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1083 eurot.

5. Välja mõista Xlt Evergreen Capital OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada Xle tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

2-24-132217

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 27.01.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte

16.02.2025 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.01.2025 (TsMS §

317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 10.03.2025. Kostja ei ole hagile vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on hageja ja kostja 28.05.2024 sõlmitud käendusleping L240528001, millest

tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot (hagiavalduselt 595 eurot

ja määruskaebuselt 70 eurot) ja õigusabikulu 800 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot. Kuivõrd kohus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel hagejale

12.03.2025 määrusega tagastanud määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot, siis nimetatud kulu

ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega

ning määruskaebuse koostamisega ning kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist

vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab

põhjendatud ajakuluks hagiavalduse ja määrusekaebuse koostamisele (sh dokumentide

komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2,5 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga

160 eurot/h (800/5), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 400

eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

2 (2)

2-24-132217

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks maakohtu menetluses 488 eurot (käibemaksuga). Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 1083 (595+488) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 1083 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4

märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)