2-25-1783/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025 kell 13.00, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-1783

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

L.H maksejõuetusavaldus

Võlgnik L.H, isikukood XXX, elukoht XXX-i, 93810, e-

post XXX

Võlgniku usaldusisik Andrus Õnnik, Andrus Õnniku

Õigusbüroo osaühing, asukoht: Side tn 10a-4, Pärnu linn,

Pärnu maakond, tel.4431313, 50 11556, e-post: XXX

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.H avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja L.H (isikukood XXX) pankrot 13. märtsil 2025 kell 13.00 ja algatada

L.H kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada L.H pankrotihalduriks Andrus Õnnik.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11.04.2025 algusega

kell 11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub virtuaalruumi vahendusel.

Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade

virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee,

märkides taotlusele tsiviilasja number 2-25-1783.

5. Kohustada võlgnikku L.H andma võlgnikku vanne enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 11.04.2025 kell 11.00. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas

asukohaga Lossi 2, saalis nr 3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus

kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. märtsil 2026.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

2-25-1783

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

9. L.H´i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab

üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada

pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude

esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude

esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

13. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

14. Jätta menetluskulud võlgniku L.H kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest.

15. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 1755 eurot, millele lisandub käibemaks

386,10 eurot, kokku 2141,10 eurot, millest 866 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 1056,52 eurot tuleb hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest ja ülejäänud usaldusisiku tasu 889 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 1084,58 eurot välja mõista võlgnikult. Väljamakse teha OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele

SEB Pank AS-is on

EE861010902001530007, mille kaudu haldur tegutseb.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

1. L.H esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. 04.02.2025 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Andrus Õnniku.

2-25-1783

3. 04.03.2025 esitas Andrus Õnnik kohtule FIMS §-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja

võlanimekirja ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Võlanimekirja

kohaselt on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetele tuginedes võlgniku keskmine

netosissetulek (jättes välja ühekordse II samba makse laekumise) viimastel aastatel olnud ca 1100

eurot/kuus, ning selles osas vähenemist ei ole olnud. L.H teadaolevad kohustused on 10-ne

võlausaldaja ees kokku 39 248,16 €, mis on kõik muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul

teadaolevalt olulist turuväärtust omav vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad. Usaldusisiku

hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma kohe sissenõutavaks

muutuvate kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul on L.H maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks maksevõimet ületavate laenude võtmine. Käesoleval hetkel puuduvad tõendid selle

kohta, et keegi teine isik oleks tema nimel laene võtnud. Võlgnik muutus maksejõuetuks

hiljemalt 2021-l aasta teisel poolaastal, kui võlausaldajad hakkasid võlgnevusi kohtu kaudu sisse

nõudma. Usaldusisik palub kuulutada välja L.H pankrot, nimetada pankrotihalduriks Andrus

Õnniku, kohustada L.H-d vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle

teadaolevalt õiged ning algatada L.H kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik palub

määrata usaldusisiku tasuks 1755 eurot, millele lisandub käibemaks 386,10 eurot (kokku 2141,10

eurot), millest 866 eurot, millele lisandub käibemaks 190,52, kokku 1056,52 eurot hüvitada riigi

vahenditest ja 889 eurot, millele lisandub käibemaks 195,58 eurot, kokku 1084,58 eurot mõista

välja võlgnikult. Usaldusisik palub tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks, mille

konto SEB Pank AS-is on EE861010902001530007.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS)

sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus

pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning L.H on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ei ole vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid

rahuldada. L.H keskmine netosissetulek on olnud viimastel aastatel 1100 eurot kuus. L.H

kohustused kokku on vähemalt summas 39248,16 eurot. Võlgnikul teadaolevalt olulist

turuväärtust omav vara ja tagasivõitmise võimalused puuduvad.

6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes

esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FIMS § 45 lg

3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

7. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

2-25-1783

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 13.03.2025 kell 13.00.

Usaldusisik Andrus Õnnik andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks

Andrus Õnniku. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on

tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

8. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

11.04.2025 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest

üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-

postile pmkkuressaare.menetlus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-25-1783.

9. FIMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus on seisukohal, et võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

10. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik

võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses

koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FIMS § 46 lg 3 alusel esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

11. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.03.2026.

12. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4

järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku

tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei

kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse

2-25-1783

ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

14. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 30 minutit, teostades järgmised

toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine – 30 min, võlgnikule päringute

koostamine, talle vara- ja võlanimekirja edastamine– 1 tund, päringute registritesse jm asutustele

koostamine ja edastamine– 30 min, päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine– 1 tund 30

minutit, otse registrites võlgnikuga seotud andmetega tutvumine ja vararegistrites võimaliku vara

tuvastamisega – 30 minutit, võlgniku sissetulekute andmetega tutvumine ja analüüsimine - 30 min,

võlgniku pangakonto väljavõtetega tutvumine ja analüüs tutvumine- 1,5 tundi, andmete kogumis

analüüsimine ja võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja koostamine –7 tundi 30 minutit. Arvestades

usaldusisiku töötasu suuruseks 130 eurot tund, on usaldusisiku tasu 1755 eurot. Kuna käesoleval

hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku

väikest sissetulekut ning vara väikest väärtust taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest.

15. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu määr

130 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri. Kohus määrab usaldusisiku tasuks

2141,10 eurot koos käibemaksuga.

16. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2025 on kuutasu alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse

avalduse läbivaatamisel ei ole võlgnikul piisavalt vara usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise

halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

17. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

18. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat

tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuse rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu

summas 1056,52 eurot koos käibemaksuga, selliselt nagu usaldusisik taotles PankrS § 23 lg 4

alusel analoogia korras menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt tuleb

usaldusisiku tasu 1056,52 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud summas, so 1084,58 eurot

tuleb välja mõista võlgnikult. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb tasu välja maksta vastavalt usaldusisiku

taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.

2-25-1783

Kohus selgitab:



tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44)



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg 1 ja 2)



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49

lg 9)

19. Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab

kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud:

pankrotiavalduse tagamiseks tuleb lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

20. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma

nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik