2-24-130557/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Xilt (X) võlgnevus 499,61 eurot, sissenõudmise kulu 25 eurot ja Välja mõista Xilt (X) viivised alates 10.01.2025 kuni põhinõude summas 499,61
Legislator headnote
AI generated2-24-130557/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xilt (X) võlgnevus 499,61 eurot, sissenõudmise kulu 25 eurot ja Välja mõista Xilt (X) viivised alates 10.01.2025 kuni põhinõude summas 499,61
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Priit Lember
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-130557
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi X vastu krediidilepingust tuleneva
nõude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
860,95 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital ( registrikood 11919806)
Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (e-post: xxx)
Kostja: X ( isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Xilt (X) võlgnevus 499,61 eurot, sissenõudmise kulu 25 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivised summas 217,81 eurot AS PlusPlus Capital
kasuks.
3. Välja mõista Xilt (X) viivised alates 10.01.2025 kuni põhinõude summas 499,61
eurot täitmiseni 0,065% päevas AS PlusPlus Capital kasuks.
4. Jätta menetluskulud X kanda.
5. Välja mõista Xilt menetluskulud 465 eurot AS PlusPlus Capital kasuks. Hageja
õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
6. Välja mõista Xilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni AS PlusPlus Capital kasuks.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või
kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse
teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
Nõude aluseks on Tallinna Kaubamaja Grupp AS (edaspidi nimetatud TKM Grupp)ja kostja
vahel sõlmitud leping, mille kohaselt võimaldas TKM Grupp Kostjale ostulimiidi 500 €
kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga,
SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Ostulimiidile ei lisandunud
intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna lepingul puudusid
kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui kohus hindab, et
tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%.
Kostja asus TKMF poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 01.02.2023 -
31.03.2023 ostulimiiti summas 499,61 €. Kostja rikkus Lepingu Tingimuste punkti 4.1.2 ning
ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest Kostjale väljastatud arve nr 480986
alusel tähtajaga 10.03.2023 ja arve nr 500552 alusel tähtajaga 10.04.2023.
Kohus edastas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi materjalid 14.01.2025 kohtu
infosüsteemi kaudu. Kuivõrd kostja ei avanud käesoleva menetluse materjale
kohtuinfosüsteemis, siis edastas kohus käesoleva kohtuasja materjalid kostjale Ametlike
Teadeannete kaudu. Kohus avaldas teadeande 27.01.2025, seega saabus kostjal hagile
vastamise tähtaeg 26.02.2025. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku
vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (26.02.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt
arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu
245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja
õigusabikulu 427 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.
Kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.
Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20
euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu
kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel
lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude
hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis
juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu
kiiremenetluse kulud 20 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072
asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid
ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes
kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks
mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat
ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on
erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi
koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja
lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja
sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse
esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud
juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide
komplekteerimisele lugeda ühte (2) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot
tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot
käibemaksuta.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 465 (245+20+200) eurot. Eeltoodust
tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 465 eurot ning
menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Lember
kohtunik