Legislator Case Law & Legislation
2-24-131274/26 AI generated

2-24-131274/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-131274/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Bondora AS poolt 12.02.2025 ja J. P. i poolt 10.03.2025 allkirjastatud kohtule korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-24-131274, täidetuks. Võlgnevus

Legislator headnote

AI generated

2-24-131274/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: P. i poolt 10.03.2025 allkirjastatud kohtule korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-24-131274, täidetuks. Võlgnevus

Keywords

AI generated
double auction offer vertical or horizontal agreement arbitration clause disputed claim non-implementation of the offending agreements set-off agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-24-131274

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025, Kuressaare

Tsiviilasi

Bondora AS hagi

J. P.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (rg-kood 11483929; asukoht A. H.

Tammsaare tee 56, XXX-i) lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja: J. P. (ik XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Bondora AS poolt 12.02.2025 ja J. P. i poolt 10.03.2025 allkirjastatud kohtule

esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 3149,15 eurot, pärast mida korrektse täitmise

korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-24-131274, täidetuks. Võlgnevus

kujuneb järgnevalt: 2393,19 eurot tagastamata krediidisumma (põhiosa), 131,25 eurot

sissenõutavaks muutunud intress, 44,77 eurot lepingu haldustasu, 20 eurot sissenõudmiskulu,

74,95 eurot lisateenused, 28,94 eurot viivis, 180 eurot õigusabikulud, 20 eurot menetluskulu,

92,1 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 163,95 eurot pool riigilõivu

hagimenetluses.

1.2.

Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 327,9 eurot, millest 163,95 eurot taotleb hageja

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja

(Bondora AS) arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks 8370486 ja

selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-131274, J. P. , riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu

tasub kostja hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1. välja toodud võlgnevuses.

1.3.

Pooled on leppinud kokku p-s 1.1. võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse

hageja arveldusarvele EE937700771004427510, märkides saajaks Bondora AS, viitenumbriks

8370486 ning selgitusse J. P. . Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel 63. osamaksega:

1.3.1. kostja tasub hagejale igakuiselt 15. kuupäevaks 50 eurot, esimene osamakse tehakse

15.03.2025;

1.3.2. viimase osamakse (15.05.2030) suuruseks on 49,15 eurot.

1.4.

Kui kostja ei tasu p-s 1.1. nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või

osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse

kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

Tsiviilasi nr 2-24-131274

Maksegraafiku rikkumise korral lisandub nõudele viivis (tagastamata krediidisummalt ehk

põhiosalt) poolte vahel kokkulepitud määras (12,29% aastas) lähtudes VÕS § 415 lg-st 2.

1.5.

Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas

mingeid nõudmisi ega pretensioone.

1.6.

Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud

kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma

kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.7.

Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva

kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel

uued õigused.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-131274.

3. Kompromissilepingu välised menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

5. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale 04.10.2024 tasutud riigilõivust pool, s.o 163,95

eurot ja kanda see Bondora AS arvelduskontole nr XXX (LHV Pank AS), märkides

viitenumbriks 8370486 ja selgitusse “Tsiviilasi nr 2-24-131274, J. P. , riigilõivu osaline

tagastamine“..

Edasikaebamise kord ja selgitused

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS §

433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70

eurot (RLS § 59 lg 14).

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada

(TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 30.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult J. P. (kostja) 2764,16 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetlus 27.09.2024 lõpetati

ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 03.09.2024

hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu

tasumiseks.

2. Hageja esitas 03.10.2024 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2793,10

eurot, millest 2493,19 eurot on tagastamata krediidisumma, 131,25 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 44,77 eurot lepingu haldustasu, 20 eurot sissenõudmiskulud, 74,95 eurot lisateenused ning

28,94 eurot viivis. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 04.10.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 12,29% tagastamata krediidisummalt aastas.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-131274

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõista

alates lahendi jõustumisest välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2.1. Asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.04.2023 tarbijakrediidilepingu nr BL3639460,

mille alusel sai kostja laenu 2658 eurot intressimääraga 12,29% aastas. Krediidikulukuse määr

23,69%, lepingu tasu 158 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Hageja kandis kostjale 2500

eurot üle 03.04.2023.

2.2. Enne laenulepingu sõlmimist hageja kontrollis kostja maksevõimet. Kostja deklareeris

laenutaotluses oma sissetulekuks 2700 eurot ja kohustusteks 490 eurot. Samuti esitati hagejale kostja

pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2395,56

eurot ja igakuisteks kohustusteks on 982,46 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 718

eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele.

Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäired. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude

kulutuste tarbeks 241,73 eurot.

3. Kostja vastuses hagile nõuet ei tunnista. Kostja väitel on tal hagejaga kompromiss loodud ning

tegemist on uue nõudega, millega kostja ei lepi. Hageja teadvat kostja olukorda ning mitmekordselt

midagi kostjalt nõuda ei ole vastuvõetav. Kostja pangakonto väljavõte näitas, et kostja on laenudega

ülekoormatud ning hageja ei ole vastutustundlikku laenamist järginud.

4. Kohus määras asjas eelistungina korraldava kohtuistungi 06.01.2025.

5. Kohtusse saabus 04.01.2025 menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissileping.

Kompromissilepingu kohaselt kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 3249,15 eurot, pärast

mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-24-131274,

täidetuks. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 327,9 eurot, millest 163,95 eurot taotleb hageja

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja (Bondora

AS) arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks 8370486 ja selgitusse „Tsiviilasi nr

2-24-131274, Sonja Sigrun Itäinen, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja

hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses. Pooled on leppinud kokku

p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hageja arveldusarvele

EE937700771004427510, märkides saajaks Bondora AS, viitenumbriks 8370486 ning selgitusse J. P. .

Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel 65. osamaksega. Kostja tasub hagejale igakuiselt 15.

kuupäevaks 50 eurot, esimene osamakse tehakse 10.01.2025. Viimase osamakse (10.05.2030)

suuruseks on 49,15 eurot. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse

täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu

võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri

poole. Maksegraafiku rikkumise korral lisandub nõudele viivis (tagastamata krediidisummalt ehk

põhiosalt) poolte vahel kokkulepitud määras (12,29% aastas). Kui kompromissi täidetakse vastavalt

kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled

kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale

isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude

loovutamise tegelemise kulud ning kahju. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS §

578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissi alusel uued õigused. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja

kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised

ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud

tingimustel. Pooled on teadlikud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab

kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti

pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-131274

tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest

tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.

6. Pooled esitasid 04.02.2025 ja 05.02.2025 vastuseks 30.01.2025 kohtunõudele täpsustatud

kompromissi, millises toodi välja kokkulepitud kompromissi summa osised, parandati ilmselge

ebatäpsus kompromissi punktis 1 ja 2 ning lisati viide VÕS § 415 lg-l 2 (kohustuste täitmise

järjekord).

7. Hageja esitas 12.02.2025 vastuseks 05.02.2025 kohtunõudele täpsustused ja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmise kotha asjaolud ja tõendid.

8. Asjas toimus 10.03.2025 eelistungina korraldav kohtuistung, millisel kohus täpsustas kostjalt

asjaolusid ning selgitas, et kostjal tuleb juhul kui kostja soovib asja lõpetada kompromissiga, esitada

kohtule maksekorraldus veebruari makse taastumise kohta ka allkirjastatud kompromiss tulenevalt

hageja 12.02.2025 selgitustest. Kostja allkirjastas kompromissi 10.03.2025.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvunud poole poolt 12.02.2025 ja 10.03.2025 allkirjastatud kompromissiga leiab, et

tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte

kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus.

Lisaks peab kohus juhindudes TsMS § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi

või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu

hinnangul mõistlik. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega kohus märgib, et hageja

tõi hagiavalduses esile, et kostja laenutaotlus rahuldati kostja pangakonto analüüsi tulemusel. Kuigi

kostja väitis, et on laenudega ülekoormatud, dokumente selle kohta kohtule esitatud ei ole.

Kohtuistungil kostja avaldas, et tema sissetulek oli hea ning tema makseraskused tekkisid

kasiinomängudest, millise tegevuse on ta tänaseks lõpetanud. Kostja avaldas, et sooovib asja

kompromissiga lõpetada. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Kohtu hinnangul on

esitatud kompromiss seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

10. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada

menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

11. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.

12. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissisummas kokku

leppinud ka menetluskulude suuruse. Komromissi välised menetluskulud jätab kohus poolte endi

kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.

13. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4

kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud

riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduse

esitamisel 04.10.2024 täiendavalt riigilõivu 327,90 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab

hageja poolt avaldatud pangakontole 04.10.2024 tasutud riigilõivust pool, s.o. 163,95 eurot.

13. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-131274

määruskaebuse esitada ühe päeva jooksul menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates.

Lisa: maksegraafik

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

5 (5)