1-24-6672/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2025,

Kriminaalasja number

1-24-6672

Kohtukoosseis

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Kriminaalasi

Rein Jürimaa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Maarja-Liisa Kõiv, Helen Puks

Süüdistatav

Rein Jürimaa, isikukood: 50111242715; elukoht: xxx,

töökoht: xxx.

karistusregistri

andmetel

kaks

kehtivat

kriminaalkaristust: 1) 11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-7720 karistati KarS §

184 lg 1, KarS § 424 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega,

millest arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja

hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27

päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6

kuu pikkuse katseajaga;

2) 25.05.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kohtuotsusega 1-23-2522 karistati KarS § 424 lg 2 järgi

KarS 65 lg 2 alusel 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse

vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku

tööga 717 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada süüdi Rein Jürimaa KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta

ja 2 kuud vangistust.

2. KarS § 424 lg 4 p 1 ning KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Rein Jürimaale

mõistetavast 1 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse

jõustumist kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu

mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Rein Jürimaa 2 aasta pikkuse katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rein Jürimaa on KarS §

75 lg 1 alusel kohustatud:

•

elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

•

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

•

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata, et Rein Jürimaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Rein Jürimaale lisakohustus läbida käitumiskontrolli

ajal narkootikume tarvitavatele inimestele mõeldud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse

poolt läbiviidav programm „SÜTIK“, milles osalemist on isik juba alustanud.

3. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja

alguseks Rein Jürimaa vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Rein Jürimaale teatise

selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse

sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

4. KarS § 78 lg 1 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates otsuse kuulutamisest. KarS

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS

75 lg 5 kohaselt peatub KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt

täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tulenevalt KarS § 424 lg 4 p-st 2 võtta süüdistatav

Rein Jürimaalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 55 lg

1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse

kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127

alusel on Rein Jürimaa kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Rein Jürimaalt välja riigituludesse menetluskuludena

sundraha 1329 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 182 eurot,

s.o kokku 1511 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja

nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 13.

märtsist 2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 13. märtsist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Rein Jürimaad süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 11.01.2022 Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-21-7720 ja 25.05.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kohtuotsusega nr 1-23-2522 ja millised karistused on kehtivad:

-27.03.2024 kella 10.10 ajal xxx tee 7-ndal kilomeetril juhtis tahtlikult, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis, kuna joobeseisundi tuvastamise

saatekirja nr 24T-AOT00215; 24T- TXT01567 kohaselt tuvastati Rein Jürimaa uriinist

ainet kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) ja 27.03.2024 kell 12.20

terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud kliinilisest leiust ning 27.03.2024 kell

10.15 indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud prooviandjal esinevatest

joobeseisundile viitavatest tunnustest nähtuvalt olid tema kehalised reaktsioonid väliselt

tajutavalt häiritud ja muutunud.

Eeltooduga rikkus Rein Jürimaa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1

nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Joobeseisund

tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36

lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36

lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud joove. Rein Jürimaa rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei

ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Rein Jürimaa toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Rein Jürimaa

süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse reaalse

vangistusega. Prokurör tõi välja, et kriminaalasjas ei ole vaidlust tõendatuse ja

kvalifikatsiooni osas. Võttes arvesse, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma

uute süütegude toimepanemisest, leiab prokuratuur, et Rein Jürimaad tuleb karistada reaalse

vangistusega. Rein Jürimaa tarvitas narkootilisi aineid olukorras, kus ta teadis, et tal on kehtiv

karistus eelmise samaliigilise kuriteo eest ning et talle anti võimalus vabaduses oma karistus

ära kanda, tehes üldkasuliku töö tunde. Rein Jürimaa teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja

Eesti Vabariigis ei tohi autoga sõita ilma juhtimisõiguseta. Ta läks siiski autorooli ja sõitis 15

kilomeetrit trenni. Rein Jürimaa on 19-aastasena toime pannud esimese astme kuriteo,

narkootikumidega seotud kuriteo ja ka juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Käesolevalt

on arutlusel kolmas kuritegu. Isikule on antud võimalusi vabaduses karistust kanda ilma

reaalse vangistuseta mh üldkasuliku töö sooritamise läbi, kuid ka sellel ajal on isik kuriteo

toime pannud, mistõttu on prokuröri hinnangul isiku puhul võimalike alternatiivsete meetmete

ring ammendunud.

3. Süüdistatav Rein Jürimaa kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru ja

tunnistas end süüdi. Viimases sõnas avaldas Rein Jürimaa, et tegu ei saa olematuks muuta,

tegu on tehtud. Kahetseb tehtut ja tegeleb oma probleemidega (tl 89 pöördel).

4. Rein Jürimaa kaitsja advokaat Kristjan Lee leidis, et süüdistus on põhjendatud ja Rein

Jürimaa tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Kaitsja palus, kuivõrd KarS §

424 lg 4 p 1 alusel ei saa karistust täielikult tingimisi jätta kohaldamata, mõista süüdistatavale

talle etteheidetavates kuritegudes õiglane, kaalutletud ja isiku noorust, ilmnenud teo

asjaolusid, seal hulgas karistuse täitmisega seonduvaid asjaolusid arvestades karistuseks küll

vangistus, mis osaliselt asendatakse elektroonilisele valvele allumisega kui asenduskaristuse

liik, mis on seotud käitumiskontrolliga, kohtu äranägemisel minimaalseks ajavahemikuks.

Ülejäänud mõistetud karistuse peab kaitsja põhjendatuks jätta tingimisi kohaldamata, kui Rein

Jürimaa ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib kontrollkohustusi, mis elektroonilise valve

puhul on nii või teisiti kohustuslikud. Lisakohustusi ei pea kaitsja vajalikuks. Klient on

võtnud endale vabatahtlikult kohustusi, mis näitab ka tema arusaamist konkreetse teo

põhjustajast ja soovib narkootikumidest lõplikult vabaneda. Teo toimepanemise hetkel oli

Rein Jürimaa 22-aastane, tänaseks on 23, kuid tema suhtes tuleks alati esmasel võimalusel

kohaldada vangistuse alternatiive ja vangistus kui selline on ikkagi viimane alternatiiv, seal

hulgas ka osaline vangistus, seejuures viimast pigem oleks tulnud kohaldada kaitsja hinnangul

kui šokivangistust kohe peale teo toimepanemist, millel oleks olnud ka mingi mõju. Eesti

Vabariigi kriminaalpoliitika põhialused kuni 2030 aastani seletuskiri selgitab ja täpsustab

noore vanusepiiri, et igale noorele (kuni 26-aastasele) õigusrikkujale, nagu ka täiskasvanule,

tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja

kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Vangla mõjutab negatiivselt noore

inimese vaimset tervist, akadeemilist võimekust kui ka töö saamise võimalusi. Süüdistatav on

ise ja vabatahtlikult pöördunud Sütiku programmi, võtnud endale kohustuse läbida 12-kuu

pikkusel perioodil. Isikule etteheidetava teo asjaolud on pigem kerged kaitsja hinnangul.

Sõideti päevasel ajal ilmselt jääknähtudega, seisund oli stabiilne, sõidukist väljus süüdistatav

normaalselt, kõnnak oli kindel, meeleolult rahulik, adekvaatne, aja ja koha tajumine oli selge,

kõne oli selge. Kui joove oligi, siis see oli selgelt kerge joove ja kuna narkootiliste ainete osas

ei ole võimalik joobeastet määrata, nagu alkoholi puhul, siis eelnevatest tõenditest kaitsja

järeldab, et tegemist oli kerge joobega. Tegemist ei ole sellise kuriteo ja raskete asjaoludega,

et igal juhul tuleks noorele inimesele mõista reaalne vangistus täies ulatuses kui ultima ratio

abinõu.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus tuvastab kõigepealt faktilised asjaolud ning annab neile õigusliku hinnangu (I),

mõistab Rein Jürimaale karistuse (II) ja seejärel võtab seisukohad menetluskulude osas (III).

(I)

Asjaolud ja õiguslik hinnang

6. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb KarS § 424 lg 2 järgi teo

kvalifitseerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning viimaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

korduvus.

LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla LS § 69 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud alkoholi piirmäära

ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine

tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund

on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

7. Tunnistaja K.E. ütluste kohaselt, olles teenistuses 27.03.2024 koos patrullpolitseinik

Teele Kaioga, teostasid liiklusjärelvalvet Tartumaal, Elva Vallas. Kella 10.10 paiku märkasid

xxx teel sõitmas mootorsõidukit Volkswagen golf reg nr xxx. Andsid sõidukile

peatumismärguande, mille peale sõiduk peatus. Volkswagen Golfi roolis oli Rein Jürimaa ik

50111242715, kellelt küsiti juhtimisõigust, mis selgus, et tal puudub. Suheldes Rein

Jürimaaga, sai tunnistaja aru, et juhil esinevad narkojoobe tunnused, tema pupillid olid

ahenenud, ta oli oma olekult rahutu. Rein Jürimaa ütles, et oli üleeile peol käinud ja seal

tarbinud kokaiini ja kanepit. Tegid talle narko-kiirtesti, mis reageeris ainele THC ja

kokaiinile. Seejärel kõrvaldasid isiku juhtimiselt. Autole tuli järgi kaine ja juhtimisõigust

omav juht, Rein Jürimaa toimetasid Tartusse Ravila 19 narkoekspertiisi. Rein Jürimaa tegi

koostööd, aga oli rahutu ja närvis ka, ta ei püsinud paigal, pidevalt liikus ringi ja rääkis

kiiremini kui tavaliselt (tl 30-31).

8.

27.03.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Rein Jürimaa kõrvaldati

kuni aluste äralangemiseni samal kuupäeval kell 10.12 xxx teel sõiduki Volkswagen Golf

registreerimismärgiga xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel kuna oli alust arvata, et ta on

tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid ning LS §

91 lg 2 p 3 alusel kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 37).

Liiklusregistri väljavõttelt järelduvalt puudus 24.05.2024 seisuga isikul isikukoodiga nr

50111242715, kelleks on Rein Jürimaa, juhtimisõigus (tl 54).

9.

27.03.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt allutati Rein Jürimaa

samal kuupäeval kell 10.15 joobeseisundi kontrollile kasutades indikaatorvahendit Multi-

Drug 9 uriinitest. Kontrolli tulemus oli positiivne, indikaatorvahend reageeris ainetele THC ja

COC (tl 32).

Terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtuvalt teostati Rein Jürimaale 27.03.2024 kell

12.20 läbivaatus. Isiku käitumine oli kergelt eufooriline, avatud, naeratab väga lahkelt,

teadvus selge, viimaste tundide kohta mälu säilinud, hingamine oli pisut kiirenenud, pupillide

reaktsioon valgusele oli aeglustunud - „põrkab“ tagasi, artikulatsioon kergelt segane, tasakaal

kergelt häirunud, Rombergi asend pisut ebakindel, veidi kõigub, kand-varvas kõnd kergelt

häirunud - kohati kõigub, sõrme nina katse häirunud, stereotüüpsed liigutused esinevad

väheselt, värin sõrmedes ja laugudes, kerge värin kogu kehas. Täiendavalt on märgitud, et

isiku pilk oli rahutu, eksleb pidevalt ringi. Näolihased tõmblevad: kergitab kulmu, kergelt

prunditab huuli, tõstab põske. Vahepeal tõstab õlgu, pingutab kõhulihaseid. Pidevalt keerutab

pöidlaid, nõksutab pead. Heas tujus, aga närvilise olekuga (tl 33-34).

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 24T-TXT01567 nähtuvalt tuvastati uuringuga Rein

Jürimaa 27.03.2024 antud uriiniproovis kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-

COOH) (tl 35).

Lähtudes indikaatorvahendi kasutamise protokollis, terviseseisundi kirjeldamise protokollis ja

joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 24T-TXT01567 märgitust ning uriinist leitud

ainetest, asus kohtuekspert-arst-toksikoloog Mailis Tõnisson seisukohale, et Rein Jürimaal

esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

joove (tl 36).

10. Rein Jürimaa keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus vastu isiku

kohtueelses menetluse antud ütlused KrMS § 294 p 1 alusel.

Rein Jürimaa on 29.05.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et oli kas märtsi lõpp

või aprilli algus 2024 aastal, kui tahtis kodust Elva lasketiiru trenni minna. Võttis ema

teadmata viimase sõiduauto Volkswagen Golf. Tunnistab, et tal ei ole juhtimisõigust, on

autokoolis käinud, aga eksameid ei saanud teha, kuna kogu aeg on olnud kehtivad karistused.

Sõitis Elvasse sisse, kui politsei ta kinni pidas puhumisreidi käigus. Kui küsiti juhtimisõigust,

ütles et tal ei ole. Seejärel tehti kohapeal uriini kiirtest ja toodi Tartusse ekspertiisi. Küsiti, kas

on midagi tarvitanud, mille peale ütles Rein Jürimaa, et üleeile kokaiini ja kanepit. Alguses

tarvitas kokaiini ja enne magama minekut tarvitas kanepit, et paremini magada ja saaks

magama mindud. Auto jäi Elvasse. Kokaiini tarvitas, sest oli töökaotus ja depressioon. See oli

ühekordne kasutamine, peale seda korda enam midagi kasutanud ei ole. Ei arva sellest midagi

head ja soovib oma elu järjele saada, ega suhtle ka sõpradega (tl 70-72).

11. Nagu nähtus joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 24T-TXT01567 ning isiku

selgitustest, oli Rein Jürimaa paar päeva varem tarvitanud kokaiini ja kanepit ning antud

aineid leidus ka 27.03.2024 isiku uriinis. Kokaiin ja kanep kuuluvad sotsiaalministri

18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade

nimekirjad I-IV“ I ja II nimekirja. Ehk siis on Rein Jürimaa uriinist leitud ainete näol tegemist

narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Isiku peatamisel tekkis juba lühiajalisel

kokkupuutel süüdistatavaga tema välise oleku pinnalt patrullpolitseinikul kahtlus, et isik on

narkojoobes. Lisaks nähtub, et mõningad Rein Jürimaa kehalised reaktsioonid ning

funktsioonid olid tema läbivaatusel kergelt häiritud. Arvestades eelnevat koostoimes isiku

uriinist leituga, asuski kohtuekspert-arst-toksikoloog seisukohale, et Rein Jürimaal esines

joove.

12. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tõendatud, et juhtimisõiguseta Rein Jürimaa juhtis

27.03.2024 kella 10.10 ajal xxx 7-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx, olles kokaiini ja kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

Ehk siis realiseeris ta KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu.

13. Rein Jürimaal on 2 kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

11.01.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720

karistati teda KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

25.05.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2522 KarS § 424 lg 2 järgi. Seega pani Rein

Jürimaa süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime järjekorras kolmanda, so korduva

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, ehk KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele

vastava teo.

14. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste

suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Rein Jürimaa on politseiametnike poolt kontrollimisel avaldanud, et üleeile tarvitas kokaiini ja

kanepit. Isik teadis, et oli mitte väga ammu tarvitanud keelatud joovet tekitavaid aineid.

Seejuures oli isiku läbivaatuse käigus sedastatavad teatud häired tema reaktsioonides ja

koordinatsioonis ning rahutus käitumises, mis väljendus muu hulgas näolihaste tõmbluses,

kehalihaste tõmblemises ja pea nõksutamises, so äratuntavad välised joobetunnused. Kohtu

hinnangul pidi Rein Jürimaa eelnevat arvestades vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib

mootorsõidukit kokaiini ja kanepi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ja realiseerib KarS §

424 lg 2 koosseisu. Seega on kohus seisukohal, et Rein Jürimaa pani mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Rein Jürimaa on

süüvõimeline. Seega tuleb ta KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

(II)

Karistus

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7

ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

18. KarS § 424 lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine

määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kõnealune eriosa sanktsioon ei võimalda vangistuse

kõrval muud, kergemat karistust mõista.

19. Kohus tuvastas eelpool, et Rein Jürimaa juhtis narkojoobes olles mootorsõidukit xxx

teel. Rein Jürimaa selgituste kohaselt sõitis ta kodust Elvasse trenni, kui Elva linna sisse sõites

ta peatati. Isiku elukoha ja xxx aleviku vahemaa on xxx teed pidi Google Maps väljavõtte

andmete ca 12 kilomeetrit.1 Arvestades, et isiku elukoht asus xxx alevikust, kus ta xxx teel

kinni peeti ca 12 kilomeetrit eemal, saab järeldada, et isik sõitis narkojoobe seisundis ca 12

kilomeetri pikkuse distantsi, mida ei saa pidada lühikeseks distantsiks või lühiajaliseks

sõiduks. Rein Jürimaa oli tarvitanud kahte erinevat narkootilist ainet – kokaiin ja kanep.

Ülejärgmisel päeval sõidukit juhtides ja politseiametnike poolt peatades, sedastas teda

kontrollinud politseiametnik tema käitumises narkojoobe tunnused, mis tingis Rein Jürimaa

põhjalikuma kontrolli. Mõni tund peale isiku peatamist politseiametnike poolt, on tema

kontrollimisel tuvastatud mitmeid häireid isiku reaktsioonides, rahutust tema käitumises ning

ebatavalisi kehalisi suuremate ja väiksemate lihaste liigutamisi. xxx aleviku näol on tegemist

linnalähedase asukohaga, kus kolmapäevasel päeval hommikusel ajal on liiklejaid oluliselt

rohkem kui öisel ajal või asulatest kaugemale jäävatel metsateedel. Samas ei põhjustanud isik

liiklusohtlikku olukorda ja tunnistas oma rikkumist. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Rein

Jürimaa süü suurust saab hinnata keskmiselähedaseks.

20. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik

kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida isik on avaldanud kohtuistungil.

21. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki

ning õiguskorra kaitsmise huve.

Kohus rõhutab, et KarS § 424 lg 2 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid

liiklusalaseid süütegusid. Kuigi käesoleval juhul ohud ei realiseerunud, võivad mootorsõiduki

https://www.google.com/maps/dir/K%C3%A4%C3%A4rdi,+Tartu+County/Tartu+mnt+11,

+R%C3%B5ngu,+61001+Tartu+maakond/@58.1862729,26.3431863,14.29z/data=!

4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x46eb400ed6ec3b73:0xe961b66aa819dd51!2m2!

1d26.3982705!2d58.2114035!1m5!1m1!1s0x46eb6b7a67f2393d:0x5e8dd52fef77a8d7!

2m2!1d26.2533226!2d58.1454012!3e0?

entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDMwMy4wIKXMDSoJLDEwMjExNDUzSAFQAw%3D%3D

joobes juhtimisega kaasneda rasked ja pöördumatud tagajärjed nii toimepanijale kui

kõrvalistele isikutele. Seadusandja on selle kuriteo eest näinud ette karistusena ainsa

karistusliigina vangistuse kuni 4-aastat, sh on välistatud sellise teo eest mõistetud karistuse

täielikult tingimisi kohaldamata jätmine, mis väljendab riigi suhtumist antud kuriteosse.

Rein Jürimaal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis mõlemad on muu hulgas KarS § 424 järgi.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 11.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720

karistati isikut KarS § 184 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega, millest KarS §

68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks

mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele

pööramata kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. KarS 75 lg 2 p 21 alusel keelati isikul

käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja 25.05.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2522 karistati

Rein Jürimaad KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta vangistusega, mida suurendati eelviidatud

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-7720 mõistetud ärakandmata osa võrra, mõistes

lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud ja 27

päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati see üldkasuliku tööga 717 tunni ulatuses tähtajaga

2 aastat. Kriminaalhooldusametniku Kelly Nurmiku 26.02.2025 kinnitusest nähtuvalt on sama

kuupäeva seisuga Rein Jürimaa sooritanud temale Tartu Maakohtu 25.05.2023 otsusega nr 1-

23-2522 määratud 717 tundi üldkasulikku tööd täies mahus (tl 59).

Eelnevast nähtub, et Rein Jürimaad on tema noorest east hoolimata juba varasemalt kahel

korral karistatud samalaadse rikkumise eest. Esimesel korral tingimusliku vangistusega, mis

siiski liideti järgmise kohtuotsusega mõistetava karistusega ning asendati üldkasuliku tööga,

mis on käesolevaks ajaks küll sooritatud, kuid mille sooritamise ajal on käesolev kuritegu

toime pandud. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik on taas toime

pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning seda ajal, mil oli veel sooritamas talle

viimase otsusega mõistetud üldkasulikku tööd. Käesolevat rikkumist ei saa käsitleda

isikupoolse üksiku juhusliku eksimusena. Lisaks tuleb karistuse määramisel lähtuda ka

õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid

kujutavad endast tõsiseltvõetavat ohtu kõigile teistele liiklejatele ja nende varale. Lisaks

joobes juhtimisele puudus süüdistataval ka juhtimisõigus (tl 54). Kõigi liiklejate turvatunnet

suurendab teadmine, et liiklusreeglite rikkumisele reageeritakse ning järgnevad karistused.

Kohtu hinnangul on isiku käitumine ohtlik kaasliiklejatele ja talle endale ning tema võime

varasematest, sh tingimuslikest, karistustest õigeid järeldusi teha puudulik. Isikule kohaldatav

karistus peab andma ka ühiskonnale signaali, et korduv mootorsõiduki joobes juhtimine on

õiguskorras selgelt taunitav süütegu.

Kuigi Rein Jürimaa puhul on tegemist tõepoolest noore õigusrikkujaga, on põhjendatud

arvestada, et tegemist ei ole vaevu täisealise esmarikkujaga, vaid isikuga, kes oli teo

toimepanemise ajal juba 22-e aastane ning omas varasemat korduvat karistuskogemust

samalaadsete kuritegude toimepanemisest tulenevalt.

22. Seega, arvestades kuriteo asjaolusid, süü suurust, Rein Jürimaa isikut ning üld- ja

eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis jääb

mõnevõrra sanktsiooni keskmisest määrast madalamale, so 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

23. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo korral mõistetud

karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega on vangisusest täielikult vabastamine

seadusega välistatud. Kohtu hinnangul saab teatud ulatuses arvestada Rein Jürimaa noort iga

ning asjaolu, et ta on teinud pingutusi selle nimel, et saada jagu enda narkoprobleemist. Rein

Jürimaa osaleb Sütik programmis ning on leidnud endale ka töökoha. Samuti ei ole kohtu ette

toodud asjaolusid, mis võimaldaks arvata, et isik on peale käesolevat, so peaaegu aasta aega

tagasi toime pandud kuritegu, toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kuigi isikul on 2 kehtivat

karistust samalaadse kuriteo eest, ei ole isik materjalidest nähtuvalt varasemalt reaalset

vangistust kinnipidamisasutuses kandnud. Määratud vangistuse KarS § 691 alusel

elektroonilise valvega asendamine võimalik ei ole ning üldkasuliku töö määramist olukorras,

kus uus rikkumine on toime pandud üldkasuliku töö sooritamise ajal, kohus põhjendatuks ei

pea, kuivõrd isiku seinine käitumine on andnud alust kahelda sellise karistuse tõhususes.

Eelkirjeldatut koostoimes hinnates, peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 74 lg 1, 2 ja 3

sätteid, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele väiksem osa karistusest ning ülejäänud

osa jääb süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata.

Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et vangistuse osalise täitmisele pööramise

mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega

vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes.

Riigikohus on sedastanud, et nimetatud efekti pole võimalik saavutada pikemaajalise (enam

kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega.

Šokivangistusega taotletakse nn eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse

kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu

põhjendatud (RKKKo 3-1-1-41-04, p 9, 3-1-1-21-05, 3-1-1-99-06). Riigikohtu praktikas

juurdunud arusaama kohaselt peaks šokivangistuse pikkus olema reeglina kuu või kaks

(RKKKo 3-1-1-12-05, p 10).

24. KarS § 424 lg 4 p 2 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral

kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Rein Jürimaal puudub juhtimisõigus.

Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-22-6248 (p-d14-15) välja toonud, et 1. juulil 2011 jõustus

uus liiklusseadus, milles seadusandja reguleeris juhtimisõiguse äravõtmise järelmeid

varasemast oluliselt üksikasjalikumalt, sätestades muu hulgas LS § 98 lg-s 3, et esmast

juhiluba ei väljastata isikule, kellelt on juhtimisõigus LS § 125 kohaselt, s.o liiklusalase

süüteo korral, põhi- või lisakaristusena ära võetud. Niisiis nägi seadusandja otsesõnu ette, et

ära saab võtta ka sellise juhtimisõiguse, mida isikul ei ole. Samuti sätestab alates 1.

novembrist 2017 kehtiv KarS § 424 lg 4 p 2, et sõiduki korduva joobes juhtimise korral on

juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik.

KarS § 50 lg 1 p 1 järgi saab juhtimisõiguse kohtu poolt ära võtta kuriteo korral kuni kolmeks

aastaks. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo

korral juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kuivõrd Rein Jürimaa

on süüdi KarS § 424 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemises ning KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt

KarS § 424 lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist, tuleb isikule kohaldada antud lisakaristust, mille minimaalne tähtaeg on 3 kuud ja

maksimaalne 3 aastat. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on kohtu hinnangul põhjendatud

määrata isikule lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

25. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatut arvestades põhjendatud määrata Rein Jürimaale

KarS § 424 lg 2 järgse teo toimepanemise eest karistuseks vangistus pikkusega 1 aasta ja 2

kuud. Juhindudes KarS § 424 lg 4 p 1, määrata KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et Rein

Jürimaale mõistetavast 1 aasta ja 2 pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse

jõustumist kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus tähtajaga 1 aasta 1 kuu mõista

tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Rein Jürimaa 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane

toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Rein Jürimaa puhul on uute kuritegude riskiteguriks

narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud kriminaalhoolduse

ajaks määrata isikule ka lisakohustused, mis maandavad antud riski ning toetavad ka isiku

püüdlusi narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel tuleb määrata,

et Rein Jürimaa on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi

või psühhotroopseid aineid. Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata KarS § 75 lg 2 p 8

alusel lisakohustus Rein Jürimaale läbida käitumiskontrolli ajal narkootikume tarvitavatele

inimestele mõeldud MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt läbiviidav programm „SÜTIK“

pikkusega 12 kuud, mille läbimist on isik ka juba alustanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud

loota, et määratava lühiajalise osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse läbi teeb isik enda

edasise seadusekuulekuse seisukohast õiged järeldused ning katseajal olles on läbi

lisakohustuse toe motiveeritud püüdlema narkoprobleemiga tegelema ning hoidub edaspidi

uute kuritegude toimepanemisest. Lisakaristusena tuleb Rein jürimaale kohaldada

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist miinimumiähedases määras, so 6 kuuks.

26. Mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada teo toimepanija süü

suurust. Kohtu hinnangul ei ületa käesolevalt Rein Jürimaale osaliselt tingimuslikult

mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus (so tuntavalt alla keskmise sanktsioonivahemiku

ulatuses) ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks (so samuti oluliselt alla

sanktsioonivahemiku keskmist ning pigem miinimummäära lähedases ulatuses) kogumis isiku

süü suurust.

(III)

Kriminaalmenetluse kulud

27. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg 1 p-st 3 on menetluskulud riiklikul

ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud, mis

käesolevas asjas on joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 182 eurot (kt lk 35).

Menetluskulu hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg

1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329

eurot.

Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 1511 eurot (182 + 1329 = 1511).

28. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies

ulatuses kohene välja mõistmine võib käia süüdistatavale üle jõu ega taotlenud kulude

tasumise ajatamist. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et süüdistatav on tööga

hõivatud ja omab sissetulekut, ei pea kohus ka käesoleval ajal põhjendatuks menetluskulude

tasumise ositi määramist. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 ja 417 lg 2 tulenevalt tasuda ühe

kuu jooksul arvestades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak