3-25-361/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-361

Määruse kuupäev

13. märts 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 12.

november 2024 kuni 11. märts 2025. a kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 13. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule pöördumise

Viru Vangla 10. veebruari 2025. a käskkirja nr 3-25/1-3/52 kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tallinna Halduskohus tõlgendas esitatud pöördumist kaebusena ning andis 14. veebruari

2025. a määrusega X kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

3. X esitas 14. veebruaril 2025 kohtule avalduse, milles palus kustutada 13. veebruari 2025. a

taotluse.

4. Vastusena kohtunõudele teatas X 10. märtsil 2025, et soovib endiselt, et kohus kaaluks

tema taotlust nagu esialgse õiguskaitse taotlust.

5. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 11. märtsil 2025 kohtule Viru Vangla 10.

veebruari 2025. a käskkirja nr 3-25/1-3/52 ja X 27. veebruari 2025. a vaide nr 1-8/3-25/40-1.

Vangla lisas, et eelnimetatud vaide osas ei ole vaideotsust koostatud.

6. Tartu Halduskohus jättis 11. märtsi 2025. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks kolmepäevase tähtaja.

7. X esitas 12. märtsil 2025 puuduste kõrvaldamise avaldused.

KOHTU SEISUKOHT

8. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on 12. märtsil 2025 taotlenud enda vabastamist

riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide

juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X

vabakasutuskontost ajavahemiku 12. november 2024 kuni 11. märts 2025. a kohta.

9. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu

12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi

tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused

täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus

menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

11. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduva vaide (registreeritud vanglas 27. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/3-25/40-1), mis on veel

vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke

takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.

12. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 10. veebruari 2025. a käskkirja nr

3-25/1-3/52 kehtivuse peatamist. Mainitud käskkirjaga tunnistati taotleja süüdi Viru Vangla

kodukorra p 1.12.8 nõuete rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Taotleja

põhjendas, et kui taotlejal on kehtiv distsiplinaarkaristus, siis järgmisel korral määrab vangla

talle karmima karistuse. Kuna taotlejal on tervisega probleemid, on kartseriga karistamine

tema tervisele kahjulik.

13. Et noomitus kui kehtiv distsiplinaarkaristus võib omada taotleja õigustele negatiivset mõju

kuni karistuse kustumiseni ehk ühe aasta jooksul pärast karistuse määramist

(vangistusseaduse § 65 lg 5), esineb kohtu hinnangul taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.

14. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

15. Kohus on seisukohal, et taotleja põhjendustele tuginedes ei saa vaiet pidada antud

menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Asjaolud, kas taotleja poolt toodud väidetel on

alust ja kas vangla määras distsiplinaarkaristuse õiguspäraselt, lahendatakse käskkirja üle

peetava vaidluse tulemusena.

16. Samas leiab kohus, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise

vajadus on kaalukam noomituse määramisest tulenevast kaebaja võimalikust riivest. Antud

juhul kõneleb esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt oluline avalik huvi, milleks on

distsipliini tagamine vanglas ning õigustrikkuva kinnipeetava mõjutamine. Vangla peab

saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega ning seetõttu peab ka

kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestama avalikku huvi tagada vanglas

distsipliin ja julgeolek. On avalikes huvides, et vangistuse eesmärgid saavutataks ja et

kinnipidamisasutustes oleks minimeeritud julgeolekuoht.

17. Ka õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist asjaolu, et noomituse puhul on

tegemist kergeima distsiplinaarkaristuse liigiga ning noomituse määramine ei tähenda

ilmtingimata seda, et järgmise distsiplinaarkaristusena määratakse kaebajale kartserikaristus.

Juhul, kui taotlejat karistatakse siiski distsiplinaarkorras kartseriga ning taotleja hinnangul ei

tohiks vangla teda tervislike probleemide tõttu kartersisse paigutada, saab kaebaja

kartserikaristuse vaidlustamise raames pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega kohtusse.

18. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)