2-24-9287/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-9287

Tsiviilasi

M. P. pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M. P. (isikukood xxxx, registreeritud elukoht

xxxx; e-post xxxx; tel xxxx)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes:

Svetlana

Pilden (isikukood xxxx, Business Law Firm OÜ, J. Poska

12-4, 10150 Tallinn; e-post svetlana.pilden@haldur.just.ee;

tel 52 80 212)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M. P. (isikukood xxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud nõue

(eurodes)

Rahulda

misjärk

Jaotis,

%

1. R OÜ (registrikood xxxx)

1 962.15

II

11,82

2. E SE

(registrikood xxxx)

1 248.45

II

7,52

3. B AS (registrikood xxxx)

9 345.71

II

56,29

4. A OÜ

(registrikood xxxx)

3 288.62

II

19,81

5. B OÜ (registrikood xxxx)

757.51

II

4,56

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

3. Vabastada Svetlana Pilden M. P. pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata pankrotihaldurile Svetlana Pilden pankrotihalduri kohustuste täitmise eest

töötasu 1 040.00 eurot, millele lisandub käibemaks 228.80 eurot, s.o kokku 1 268.80 eurot.

5. Jätta M. P. pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) kokku summas 1 268.80 eurot (sh

käibemaks) M. P. kanda.

6. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus. Anda

M. P.le

menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 886.00 eurot, millele lisandub käibemaks

194.92 eurot, s.o kokku 1 080.92 eurot, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.

7. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 886.00 eurot, millele lisandub

käibemaks 194.92 eurot, s.o kokku 1 080.92 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille

kaudu haldur tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ (arveldusarve xxxx Xxxx AS-is).

8. Välja mõista M. P.lt pankrotihalduri Svetlana Pilden kasuks pankrotimenetluses

hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud summas kokku 187.80 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s. o Business Law Firm OÜ

(xxxx Xxxx AS-is).

9. M. P. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

10. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses M. P. usaldusisikuks Svetlana Pilden.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Taotlus ja selle põhjendused

06.08.2024 määrusega kuulutati välja M. P. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ning nimetati M. P. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden.

27.02.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu,

vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 1 040.00 eurot, millele lisandub käibemaks

228.80 eurot, anda võlgnikule menetlusabi ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse jätkamine.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega

ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

M. P. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised

vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on

kohtule teatanud, et pankrotimenetluses puudus realiseeritav vara. Pankrotipesas puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud moodustavad hetkeseisuga 1 268.80 eurot.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik

nimekiri on kinnitatud 08.11.2024 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud

nõuete osas.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga puudus pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk.

Realiseeritav pankrotivara puudus. Pankrotimenetluse jooksul oli võlgniku sissetulekuks palk, mis jäi

alla miinimumpalga või ei olnud arestitav. Võlgnikul on kolm alaealist last. Antud asjaolu tõttu ei ole

pankrotipessa laekumisi toimunud.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud.

Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud – arvestuslik halduri tasu. Pankrotivara

puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on kulutanud

PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu

määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata tasuks 1 040.00 eurot, millele lisandub

käibemaks 228.80 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha puudub.

Pankrotivara puudumise tõttu ning juhul kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur hüvitada halduri tasu

menetlusabi korras riigivahenditest summas 886.00 eurot, millele lisandub käibemaks 194.92 eurot.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi,

koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitas neid kohtule, võlgnikule ning

võlausaldajatele.

Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud:

Pankrotivara puudumise tõttu ei olnud võlausaldajatele väljamaksed tehtud.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur

kavatseb veel esitada:

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse neid ka esitada.

Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146

nimetatud väljamaksete kohta“.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

Kohus algatas 06.08.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Seega tuleb kohustustest vabastamise menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse

jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks

on sissetuleku ebapiisavus ning hooletu finantskäitumine, s.o PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on

võimalik. Võlgnik andis vande 27.08.2024.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt

määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda

pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning

pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara

hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur

tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub,

selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema

ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel

pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud

kalkulatsiooni alusel.

Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur

on kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi. Haldur on teavitanud

võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest,

analüüsinud nõudeavaldusi, koostanud võlausaldajate nimekirja ning aruandeid: võlgniku ja

usaldusisiku kutsealase konto haldamine - 1 tund; nõudeavalduste analüüs – 1 tundi; võlausaldajate

esialgse nimekirja koostamine/vastuväidete esitamine - 3 tundi; võlausaldajate lõpliku nimekirja

koostamine - 1 tund, taotluse ja lõpparuande koostamine - 1 tund. Töötasu arvutamisel lähtub haldur

tunnitasu määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub määrata tema tasuks 1 040.00 eurot, millele

lisandub käibemaks 228.80 eurot. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava

tasu osas esitanud ei ole.

Kohus leiab, et halduri tasu koos käibemaksuga summas 1 268.80 eurot kinnitamine ei riku

võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja

halduri kutseoskustega ning vastab seaduse nõuetele. Haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest.

PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara,

määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või

võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 28.02.2025 üleskutse

väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad

pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning

TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 886.00

eurot (lisandub käibemaks 194.92 eurot), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa

ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile

riigi arvelt.

Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos

käibemaksuga summas 1 080.92 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 187.88 eurot.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus algatas 06.08.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 06.08.2024, tuleb menetlust jätkata.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.

Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni.

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb

võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus

võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise

ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik