2-24-125227/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-125227

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi P.N vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

AS ÜHISTEENUSED, rk 11052490, asukoht: Endla 15,

Tallinn, lepinguline esindaja Ahto Järvela

KOSTJA:

P.N , ik XXX, elukohad hagiavalduses: XXX, tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

Hagi hind

RESOLUTSIOON:

80,96 eurot

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt P.N hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks tasumata leppetrahv 35

eurot, viivised 12.03.2025 seisuga 13,18 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt P.N hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks edaspidine viivis alates

13.03.2025 põhivõla (35 euro) tasumata jäägilt VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude 35 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED sissenõudmiskulude nõue summas 5 eurot.

5. Jätta menetluskulud 93% ulatuses kostja P.N kanda ning 7% ulatuses hageja AS

ÜHISTEENUSED kanda ning välja mõista kostjalt P.N-ilt hageja AS ÜHISTEENUSED

kasuks menetluskulude katteks 223,20 eurot.

6. Välja mõista kostjalt P.N-ilt hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskuludelt

(223,20 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. 03.07.2024 esitas Ühisteenused AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 28.10.2024 Harju Maakohtule hagi P.N vastu

võlgnevuse nõudes. 04.11.2024 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja

kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 24.06.2021 sõiduautot registrimärgiga XXX Ühisteenused

AS-i poolt parkimist opereeritavas parklas XXX, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu

nõuab hageja leppetrahvi 35 eurot tasumist.

Hageja selgitab, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa valdajaga sõlmitud lepingu alusel. Parkimisala on tähistatud. Infotahvlil toodud

parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja

nõustumuseks sõlmida parkimisleping. Parkimistingimuste punkti 7 kohaselt kohustub sõidukijuht

vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi

esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud

parkimisaega. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu

rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. Vahetult parkimiskoha juurde oli paigaldatud

liiklusmärk, mis annab teada, et parkida tohib vaid valdajal kirjalikul loal. Selle kõrval on

tüüptingimused ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Võttes arvesse, et tingimused

on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet

sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1

mõttes. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg

1 ja § 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule

kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Parklas tohib parkida vaid valdaja kirjalikul loal. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna

autos puudus nähtaval kohal valdaja kirjalik luba. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõude,

mille kostja on jätnud hagejale tasumata. Leppetrahvinõue esitati 24.06.2021 maksetähtajaga 14

päeva.

Hageja selgitab, et teeb sõidukite omanike/vastustavate kasutajate välja selgitamiseks päringud

Transpordiametile. Transpordiameti andmetel oli hageja sõiduki omanikuks parkimis-trahvide

koostamise ajal. Päring Transpordiametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja välja selgitamiseks

tehakse läbi X-tee. Päringut tehes läbi X-tee, edastab hageja Transpordiametile sõiduki numbri ja

rikkumise aja so leppetrahvi koostamise aja. Vastuseks päringule saab hageja Transpordiametilt

registri või isikukoodi, kes leppetrahvi koostamise ajal oli antud registreerimisnumbriga sõiduki

omanik/vastutav kasutaja. Hageja logifaili väljavõtte (dtl 61) kinnitab, et sõiduk kuulus rikkumise

ajal kostjale, isikukood ühtis kostja omaga.

Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus

lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades

tavaliste asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

§ 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi 35 euro tasumise tähtajale

järgnevast päevast 09.07.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises

lause sätestatud seadusjärgses määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale

tasumata viiviseid summas 11,67 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates

29.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 soovib hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi sissenõudekulud

summas 30 eurot: 30.03.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot; 26.04.2022 võlateatis

maksumusega 5 eurot; 04.12.2023 võlateatis maksumusega 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule tehtavate

SMS-de ja kõnede kulu ja võlanõude avaldamisega tehtud kulu.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 29.01.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

13.01.2025 ja loeti kättetoimetatuks 29.01.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

12.02.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3

kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-

82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)

parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

7. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-

75-10, p 14). Hageja esitatud fotod infotahvlitest, mis sisaldavad parkimislepingu tingimusi,

tõendab, et hageja hallatava parkla sissesõidu juurde olid paigaldatud liiklusmärgid, mis teavitavad

sisenejaid tasulisest parkimisalast. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk

numbrimärgiga XXX pargitud parkimisalal aadressil XXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka

hageja poolt esitatud fotodega. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Tulenevalt VÕS §

9 lg-st 1 loeb kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping hageja paigaldatud

infotahvlil toodud tingimustel.

8. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud ka

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Lähtudes

eeltoodust mõistab kohus kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja 24.06.2021 leppetrahvi nr

102100260 alusel 35 eurot.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised tasumata

põhivõlalt – 35 euroselt leppetrahvilt alates 09.07.2021 kuni 28.10.2024 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras summas 11,67 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks

muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 35 eurolt alates 29.10.2024 kuni lahendi

tegemiseni 12.03.2025 (k.a) 135

päeva eest, mis moodustab 1,51 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 12.03.2025 seisuga kokku summas 13,18 eurot (11,67 + 1,51).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.03.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude

tasumata jäägilt kuni põhinõude 35 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine

viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk

edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 21,82 eurot (35 – 13,18).

12. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 30.03.2022, 26.04.2022 ning 04.12.2023

(15 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla

sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 25 eurot.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt

kantud. Hageja nimetab, et on teinud muid kulusid, kuid eelnimetatud toimingute eest kulude

kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole

fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu,

mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud

kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt

hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud

ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot, mis jääb rahuldamata.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

15. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 76,67

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk ligikaudu 7% ulatuses.

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu

seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol

on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui

vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel vastavalt menetluskulude jaotusele 93% ulatuses ehk

93 eurot.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

18. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 18,60 eurot (93% 20 eurost).

19. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

21. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid (muutes peamiselt andmeid kus, millal ja millise autoga kostja parkis) esitab

kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Seega

pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt

kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1

tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 111,60 eurot

(käibemaksuta) (120 eurot * 93%).

22. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 223,20 eurot (riigilõiv 93

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 18,60 eurot ja õigusabikulu 111,60 eurot).

23. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

25. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik